4-12-3502/221 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-12-3502

Kohtukoosseis Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. märtsi 2016 määrus, millega jäeti rahuldamata J.S taotlus tema aresti kandmiselt vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik (isikukood xxx) kaitsja Süüdlase J.S Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. J.S poolt kaitsjale tasutud õigusabikulu jätta tema enda kanda. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 Viru Maakohus 05.03.2013 otsusega tunnistas J.S järgi ning mõistis talle KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks LS § 224 lg 2 järgi aresti 10 päeva. J.S esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus 14.06.2013 otsusega jättis Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

02.10.2013 esitas J.S kaitsja kassatsiooni ja kassatsioonitähtaja ennistamise taotluse väärteoasjas nr 4-12-3502.

Riigikohtu kriminaalkolleegium 11.12.2013 määrusega ennistas kassatsioonitähtaja ning jättis kassatsiooni menetlusse võtmata VTMS § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu. Viru Maakohtu 05.03.2013 otsus jõustus 11.12.2013 Riigikohtu määrusega.

2. ilmuma 03.02.2014 Ida

Viru Maakohus 06.01.2014 teatisega kohustas J.S prefektuuri Rakvere kambrisse kohtuotsuse täitmisele.

01.02.2014 esitas J.S avalduse aresti edasilükkamiseks, kuna ta täidab tööülesandeid väljaspool Eesti Vabariiki.

Viru Maakohus 17.02.2014 määrusega jättis J.S avalduse rahuldamata. Viru Maakohtu 17.02.2014 määruse kättesaamist kinnitas J.S alles 14.04.2014. 24.04.2014 esitas J.S määruskaebuse Viru Maakohtu 17.02.2014 määruse peale. Tartu Ringkonnakohus 15.05.2014 määrusega jättis Viru Maakohtu 17.02.2014 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

3. ilmuma 30.06.2014 Ida Viru Maakohus 21.05.2014 teatisega kohustas J.S prefektuuri Rakvere kambrisse kohtuotsuse täitmisele. J.S aresti kandma ei ilmunud. Viru Maakohus 02.07.2014 määrusega määras, et J.S suhtes tuleb kohaldada sundtoomist ja toimetada ta Ida prefektuuri Rakvere kambrisse talle mõistetud 10 päeva pikkuse aresti kandmisele.

4. suhtes 24.03.2016 koostas PPA Põhja prefektuuri piirivalvur Ülle Arst J.S kinnipidamisprotokolli.

5. Viru Maakohtule avalduse aresti kandmiselt viivitamatult 28.03.2016 esitas J.S vabastamiseks seoses Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse täitmise aegumisega. J.S märkis, et Viru Maakohtu 05.03.2013 otsus jõustus 11.12.2013. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui möödunud on üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud üheaastane tähtaeg möödus 11.12.2014. J.S on seisukohal, et ei esine asjaolusid, mis oleksid tinginud otsuse täitmise aegumise peatumise vastavalt KarS § 82 lg-le 2. J.S ei ole karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoidunud. Ta töötab ja töötas ka otsuse tegemise ajal Rootsi Kuningriigis. Nimetatud aja jooksul on J.S korduvalt reisinud Eesti ja Rootsi vahet ning elanud tavapärast elu. Seega jääb arusaamatuks, miks ta alles 24.03.2016 kinni peeti. J.S ei ole ennast mingil moel õiguskaitseorganite eest varjanud ega neile muul viisil takistusi teinud seadustes ettenähtud meetmete kasutamiseks, tagamaks jõustunud otsuse täitmist. MAAKOHTU MÄÄRUS

6. taotluse tema aresti kandmiselt Viru Maakohus 29.03.2016 määrusega jättis J.S vabastamiseks rahuldamata, põhjendades vastavat seisukohta järgmiselt.

6.1 KarS § 82 lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

6.2 on teadlikult Väärteoasja materjalidest lähtuvalt asus kohus seisukohale, et J.S hoidunud kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kogu väärteoasja senise menetluse vältel on ta olnud korduvalt kättesaamatu oma elukoha aadressil ning meiliaadressil, mille kaudu ta ise kohtuga suhtleb. Seetõttu on alust arvata, et isik on tahtlikult venitanud väärteomenetlust ja otsuse täitmist. Nii prooviti Viru Maakohtu 17.02.2014 määrust korduvalt kätte toimetada nii J.S elukoha aadressil kui meiliaadressil, kuid süüdlase enda väitel sai ta selle kätte alles 14.04.2014 ning esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Samuti ei õnnestunud J.S-ile kätte toimetada ka ei tähitult ega meiliaadressile saadetud teatist, milles teda kohustati ilmuma 30.06.2014 Ida prefektuuri Rakvere kambisse kohtuotsuse täitmisele.

6.3 Maakohus leidis, et kohtumääruses nimetatud menetlusdokumentidega on kummutatud süüdlase J.S avalduse väited, mille kohaselt ta ei ole karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoidunud, vaid töötab Rootsi Kuningriigis ning on selle aja jooksul korduvalt reisinud Rootsi ja Eesti vahet. Kohus märkis, et isik, olles teadlik tema suhtes jõustunud kohtulahenditest ning talle määratud karistusest, on asunud karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoiduma, kui ta ei ole asunud kohtu määratud tähtajal karistust kandma ning on teinud võimatuks talle kohtudokumentide kätte toimetamise või jätnud kinnitamata talle e-posti teel saadetud dokumentide kättesaamise ja lahkunud tööle välisriiki.

6.4 Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et otsuse täitmise aegumine oli peatunud, kuna J.S on alates 30.06.2014 hoidunud kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest ning sellest tulenevalt ei ole KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaeg saabunud. MÄÄRUSKAEBUS

7. kaitsja I. Repnau, kes taotleb selle Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.S tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnistada Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse täitmine aegunuks ning määratleda päevade arv, millal J.S-ilt oli vabadus võetud alusetult.

7.1 karistuse kandmisest kõrvale Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, nagu oleks J.S hoidnud ja teinud enda tabamise menetlejale keeruliseks. Nimelt on kohus kõrvalehoidumise alusena omistanud J.S-ile tema loobumise karistuse vabatahtlikust täitmisest, minnes sellega vastuollu Riigikohtu 16.02.2004 lahendi nr 3-3-1-5-04 p-s 16 märgituga. Lisaks ei ole maakohus vastanud küsimusele, milles seisnes J.S aktiivne tegevus, mille tõttu ei olnud menetleja suuteline teda sundi kasutades karistuse kandmisele toimetama. J.S ei ole kasutanud oma isiku varjamiseks valedokumente ega muul viisil varjanud oma asukohta eesmärgiga takistada menetlejal teostada tema suhtes sundi karistuse kandmisele paigutamiseks.

7.2 väited korduvate reisimiste kohta on põhistamata ja Maakohus on leidnud, et J.S

kummutatud kohtumääruses nimetatud menetlusdokumentidega. Kaebuse esitaja nimetatud seisukohaga ei nõustu ja lisab käesoleva kaebuse juurde dokumendid laevafirmalt Tallink, millistest nähtub, et J.S on 2014. aastal ostnud korduvalt laevapileteid ning reisinud laevaga Eestist Rootsi ning Rootsist tagasi Eestisse (Lisa 1).

7.3 29.12.2015 ennast Maanteeameti teenindusbüroos Lisaks registreeris J.S liiklusteooria eksamile ning käis 30.12.2015 eksamil, mille eduka sooritamise tulemusena taastati temal mootorsõiduki juhtimise õigus 30.12.2015 (Lisa 2). Samuti on ta käinud Maanteeameti teenindusbüroos liiklusteooria eksamil 2014. aastal.

7.4 ei ole teinud midagi sellist, millega ta oleks Eeltoodust tuleneb üheselt, et J.S

takistanud lahendit täitval asutusel tema kinnipidamist ja sunni abil karistuse kandmisele paigutamist ning käesoleval juhul ei esine lahendi täitmise aegumise peatumist tingivaid asjaolusid.

7.5 peeti kinni 24.03.2016 ning paigutati temale määratud 10 päevast aresti Kuna J.S kandma, siis käesolevaks ajaks on ta karistuse täies mahus ära kandnud. Seetõttu ei ole tema aresti kandmiselt vabastamine enam võimalik, mistõttu taotleb määruskaebuse esitaja maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tunnistataks Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse täitmine aegunuks ja määratletaks päevade arv, mil J.S-ilt oli vabadus võetud ebaseaduslikult. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendatult ja õigesti rahuldamata J.S taotluse tema aresti kandmiselt vabastamiseks. Ka apellatsioonikohus leiab, et Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse täitmine ei olnud aegunud, kuivõrd aegumistähtaeg oli peatunud J.S karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise tõttu.

9. käitumine on vaadeldav karistuse Nimelt on ka ringkonnakohus veendunud, et J.S kandmiselt kõrvalehoidumisena ja kaitsja vastupidised argumendid asjakohastena hinnatavad ei ole. Selgub ju väärteotoimikust üheselt, et peale seda, kui Tartu Ringkonnakohus edastas J.S meiliaadressile 15.05.2014 koostatud määruse, milles pidas süüdlase arestikaristuse kohest täitmisele pööramist põhjendatuks ja märkis ära isiku kohustuse ilmuda karistuse kandmisele kohtu poolt nimetataval tähtajal, ei ole vaatamata kohtupoolsetele jõupingutustele J.S-iga enam kontakti saada suudetud. Temale ei saanud kätte toimetada ka tähitud kirja teatisega kohustusest ilmuda 30.06.2014 Rakvere arestikambrisse karistuse kandmisele ning vastava teate kättesaamist eposti teel J.S samuti ei kinnitanud. Ehk siis süüdlane ei olnud tabatav ei tema enda poolt kohtutele esitatud elukoha aadressil (olgu ära nimetatud, et sama elukoht selgub ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest) ega ka meiliaadressil. Veelgi enam, J.S enda sõnade kohaselt oli ta lahkunud elama Rootsi. Tema eelkirjeldatud käitumine on kahtlemata vaadeldav süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest aktiivse kõrvalehoidumisena KarS § 82 lg 2 p 1 mõttes, mis otsuse täitmise aegumise ka peatas.

10. Eelmärgitud seisukohta ei väära kuidagi asjaolu, et vahepealsel perioodil on J.S käinud korduvalt Eestis, sealhulgas ka 30.12.2015 toimunud liiklusteooria eksamil (seda kinnitavad määruskaebusele juurde pandud lisad). Nimelt ei saa karistuseks mõistetud aresti kandmine sõltuda süüdlase tahtest ja suvast, vaid ta on kohustatud tulema seda kandma temale kohtu poolt teada antud tähtajal, mis J.S puhul oli 30.06.2014. Kuna ta määratud ajaks Ida prefektuuri Rakvere arestikambrisse ei ilmunud, tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist. Juba sellise kohtuotsuse täitmise tagamise huve silmas pidava meetme tarvitusele võtmise vajadus näitab selgelt, et J.S hoidus oma karistuse kandmisest kõrvale. Tõsiasi, et Politseija Piirivalveameti töötajatel ei õnnestunud teda tabada enne kui 24.03.2016, kuigi ta käis Eestis mitmel korral ka enne seda kuupäeva, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena.

11. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei pea asjakohaseks määruskaebuses tehtud viidet Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-5-04, kuivõrd nimetatud lahend puudutas trahviotsuse täitmist.

12. poolt käesolevas

I. Repnau on määruskaebuses esitanud ka taotluse hüvitada J.S menetluses kantud õigusabikulu 324 eurot. Summa on kujunenud järgmiselt: 1. konsultatsioon ja avalduse koostamine 1 tund hinnaga 144 eurot (sisaldab käibemaksu); 2. konsultatsioon, määrusega tutvumine, seadusandluse ja kohtupraktika analüüs ning määruskaebuse koostamine 2 tundi 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

12.1 Ringkonnakohus, juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 185 lg-st 2 jätab kaitsja taotluse rahuldamata, kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja praegune kaebemenetlus on tingitud süüdlase kaitsja põhjendamatust kaebusest.

13. Apellatsioonikohus, eelnevat arvestades ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Viru Maakohtu 29.03.2016 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

14. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Mati Kartau Kohtunik