3-16-716/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-716 Määruse kuupäev 30. mai 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Xxx kaebus Tartu Vangla 10.04.2013. a sundravi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Resolutsioon Tagastada Xxx kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Kohtuasja nr 2-13-15881 (Riigikohtus nr 3-2-1-155-13) materjalidest nähtub kokkuvõtlikult järgnev: - Xxx paigutati tahtevastaselt vangla meditsiiniosakonda 10.04.2013 kell 15.00; - Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja esitas 10.04.2013 maakohtule taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi 40 päevaks; - Maakohus rakendas 12.04.2013. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks vangla meditsiiniosakonda seitsmeks päevaks alates 10.04.2013 kell 15.00; - Tartu Ringkonnakohus tühistas 13.03.2014. a määrusega Tartu Maakohtu 12.04.2013. a määruse, jättis taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks Xxx suhtes rahuldamata ning tuvastas, et Xxx suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise korras tema paigutamine tahtest olenematu ravi kohaldamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonna psühhiaatriatalitusse oli Tartu Maakohtu 12.04.2013. a määruse alusel ebaseaduslik.

2. Xxx esitas 11.04.2016 Tartu Halduskohtule allkirjastamata kaebuse Tartu Vangla 10.04.2013. a tahtest olenematu ravi kohaldamise toimingutele. Kaebaja palus tuvastada Tartu Vangla, vangla töötajate P. Kooli ja P. Peemoti ning vangla direktori R. Jõksi tegevuses EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumine 10.04.2013 läbi viidud sundravi toimingutes. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja järgmisi õiguseid: 1) vabaduspõhiõigust, kuna tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal; 2) õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, kuna kohus kuulas Xxx ära alles peale tahtevastase ravi teostamist; 3) õigust edasi kaevata ja õigust kohasele esindusele, kuna Xxx riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei vaidlustanud tahtevastast ravi ning xxx ei lubatud enne tahtevastase ravi teostamist kohtuda abikaasaga;

2 4) õigust väärikale kohtlemisele ja õigust vabale eneseteostusele, kuna kaebaja paigutati üksikkambrisse, temalt võeti ära olulised isiklikud esemed (sh televiisor, keedukann), talle ei võimaldatud juurdepääsu erinevatele infokanalitele, sportimisvahenditele ja mängude kättesaadavusele ega võimaldatud viibida vabas õhus ning teda ei informeeritud raviasutuse sisekorrast ega patsiendi õigustest; 5) omandiõigust, kuna meditsiiniosakonnas ei lubatud kaebajal kasutada televiisorit ja keedukannu; 6) õigust tervise kaitsele, kuna kaebajale ei teavitatud, millist ravi tema suhtes teostatakse (depoosüst) ega selgitatud, millist haigust ta põeb ja kes vastava diagnoosi talle pani; 7) õigust eraelu puutumatusele, kuna Tartu Vangla meditsiiniosakonnas jälgiti kaamerate vahendusel kaebajat nii kambris kui ka tualettruumis, mis oli ette nähtud mh pesemiseks, ning piirati telefoni kasutamist esindaja ja perekonnaga suhtlemiseks. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 11.05.2016. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõude täpsustamiseks ja selgitamiseks, kuidas on tuvastamiskaebus vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

4. Xxx esitas 17.05.2016 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millega koos esitas digitaalselt allkirjastatud kaebuse ja tõendi riigilõivu tasumisest. Kaebaja selgitas, et tuvastamiskaebuse esitamisel on preventiivne huvi, kuna tema suhtes on varem toimunud enam kui 10 erinevat kriminaalmenetlust ja käesoleval hetkel menetletakse kriminaalasja nr 1- 13-6111, mille tulemusel võidakse kaebajale mõista reaalne vangistus. Kaebaja soovib, et sattudes uuesti ametnike meelevalda, ei rikuks riik tema õiguseid tahtest olenematu ravi kohaldamisel õigusliku aluseta ning ilma efektiivse kaitse õiguseta. Lisaks seisneb kaebaja huvi selles, et soovib kaebuses märgitud isikute tegevusest kirjutada oma blogis, käsitledes ametnike tegevust piinamise ja mõrvakatsena, kuid soovib vältida ametnike hagi laimamisele ja viiteid süütuse presumptsioonile.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt soovib kaebaja Tartu Vangla 10.04.2013. a sundravi toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kohus kontrollib, kas õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

6. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausele 1 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamisele seatud piirangutest on tuvastamiskaebus menetletav vaid juhul, kui see aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ning õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamist põhjendades viidanud preventiivsele huvile, mis väljendub esmalt tulevases võimalikus vangistuses kaebaja õiguste rikkumise vältimises ning teisalt kaebaja blogis avaldatavate andmete ametnike poolse vaidlustamise vältimises.

7. Kohtu hinnangul ei ole preventiivsetel eesmärkidel tuvastamiskaebuse esitamise tingimused täidetud.

3

8. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11 ja selles viidatud praktika).

Riigikohtu halduskolleegium on 17.03.2014. a otsuses asjas nr 3-3-1-61-13, p-s 21 selgitanud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda.

9. Kohtu hinnangul ei mõjuta kaebaja varasemad kriminaalmenetlused preventiivset huvi, mis on suunatud tulevikku. Kuna kaebaja viibib hetkel vabaduses ja poolelioleva kriminaalmenetluse tulemused ei ole teada, siis ei ole vaidlusaluse olukorra kordumise tõenäolisus kuidagi põhjendatud. Samuti on vastustaja ilmselt kohtuasjast nr 2-13-15881, sh isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist lubava määruse tühistamisest teinud omad järeldused ning puudub alus eeldamiseks, et isegi kaebaja kinnipeetavana vanglasse sattumisel korduks kaebuses kirjeldatud olukord, kus isiku suhtes kohaldataks tahtest olenematut ravi õigusliku aluseta ning ilma efektiivse kaitse õiguseta. Käesolevas asjas puudub reaalne oht, et haldusorgan võiks kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kuna tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa käesoleva hetke seisuga kaebaja õigusi puudutada ning kaebeõigusele antakse hinnang eelkõige kaebuse esitamise hetke seisuga (erandlikult asjaolude muutumisel teistkordselt ka kaebuse lahendamise seisuga), siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamine preventiivse huvi eesmärgil põhjendatud.

10. Kohus selgitab, et blogi pidamisel teabe avaldamisele ei saaks käesolev tuvastamiskaebus avaldada sellist mõju nagu kaebaja ette kujutab. Arvestades kaebaja kavatsust käsitleda ametnike tegevust piinamise ja mõrvakatsena, on tegemist ilmselgelt süüdistustega, mille osas ametnikele jääb õigus tugineda süütuse presumptsioonile. Isegi halduskohtumenetluses tuvastamisnõude rahuldamine ei piiraks ametnike õigust esitada kaebaja vastu hagi seoses laimamise ja süütuse presumptsiooni rikkumisega, kuivõrd haldusmenetluses õigusvastasuse tuvastamist ei saa võrdsustada kriminaalmenetluses süüdi tunnistamisega. Seega ei kvalifitseeru ka blogis vaidlusaluste asjaolude kajastamise soov sellise preventiivse huvina, mis annaks kaebajale õiguse tuvastamiskaebuse esitamiseks.

11. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vaidlustatava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel.

12. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses Tartu Vangla 10.04.2013. a sundravi toimingutega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4 13. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu riigilõiv tagastamisele tulenevalt HKMS § 104 lg 4 p-st 2.

14. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik