3-15-1469/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1469 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. K kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 595 euro ja viivise 3% summast hüvitamise nõudes

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R. K Vastustaja – Viru Vangla

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulu poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.06.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kinnipeetav R. K tööle majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. 2. Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkirjaga nr 6.-3/633-D karistati R. K vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, lubades tal kartserikaristuse kandmise ajal lugeda vangla soetatud üleriigilisi ajalehti. Käskkirja kohaselt ei allunud R. K 22. märtsil 2012 Viru Vangla E-7 osakonnas kella 20.45 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E-7 osakonnas koristajana.

2

3. Viru Vangla 20. juuni 2012. a vaideotsusega jäeti vaie 20. aprilli 2012. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning tagastati vaie osas, millega nõuti nende õigusaktide kehtetuks tunnistamist, millega anti inspektor-kontaktisikule õigus otsustada R. K distsiplinaarmenetluse algatamine. 4. R. K esitas 23. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkiri ning 1. juuni 2011. a käskkiri nr 1.1-1/110 p 7.6 ja kõik aktid, millega volitati inspektor-kontaktisikut otsustama distsiplinaarmenetluse algatamist. 5. Tartu Halduskohus rahuldas 26. aprilli 2013. a otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 6.-3/633-D osas, millega piirati distsiplinaarkaristuse kandmise ajal kaebajale VangS §-st 30 tulenevaid õigusi. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vangla ei ole eksinud kaalutlusreeglite vastu; 2) vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei allunud 22. märtsil 2012 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle, mistõttu pani ta toime distsiplinaarsüüteo; 3) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 kohaselt ei olnud kaebaja täiendav ärakuulamine vajalik, sest vanglale oli teada, et polnud alust vabastada kaebajat VangS § 37 lg 2 järgi töökohustusest ega saada lisaandmeid; 4) tööst keeldumise aluseid ei esinenud; 5) vaidlustatud käskkirjas ei olnud kaalutlusi, miks osaliselt piirati VangS §-s 30 ettenähtud õigusi, mistõttu on vaidlustatud käskkiri selles osas õigusvastane. 6. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ning palus teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 7. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. märtsi 2014. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) aktid, millega A.-L. Kakule anti õigus algatada distsiplinaarmenetlus, olid õiguspärased; 2) Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kaebaja tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist;3) kaebaja ei allunud 22. märtsil 2013 kell 20.45 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E-7 osakonnas koristajana; 4) kaebajale oli tagatud ärakuulamisõiguse kasutamise võimalus nii enne kui ka pärast distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist. Kaebaja arvatav julgeolekuoht ei ole VangS § 37 lg 2 järgi tööst keeldumise absoluutseks aluseks; 5) kaebajale on ohutusjuhendit tutvustatud 2. juulil 2010 ja 2. veebruaril 2012. Olmeruumide koristustöö ei eelda üldjuhul põhjalikku väljaõpet; 6) asjaolu, et korralduse andmise ajal kandis kaebaja kartserikaristust, ei muuda tööle asumise korraldust õigusvastaseks; 7) kaebajale määratud 45- ööpäevane kartserikaristus on proportsionaalne. Kaebaja distsiplinaarkaristuste registrist nähtub, et tal oli Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 6.-3/633-D väljaandmise hetkel 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kuus kartserikaristust. Kaebajat oli juba eelnevalt viiel korral karistatud tööle asumisest keeldumises seisneva distsiplinaarsüüteo eest 10, 15, 25, 30 ja 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Sellest hoolimata jätkas kaebaja distsipliinirikkumiste toimepanemist. Kui kinnipeetav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, on õigustatud ka tema rangemalt karistamine. Kinnipeetav ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saada karistuseks leebemaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks sellele on vanglateenistuse seaduslikule korraldusele allumatus vanglas raske distsipliinirikkumine.

3

8. Riigikohus jättis 5. juuni 2014. a määrusega nr 3-7-1-3-238-14 kaebaja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsil 2014 asjas nr 3-12-1572 tehtud otsuse peale menetlusse võtmata. 9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. septembri 2014. a otsusega asjas nr 3-12-872 Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T. 10. Riigikohus jättis 15. jaanuari 2015. a määrusega nr 3-7-1-3-646-14 Viru Vangla kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 26. septembril 2014 asjas nr 3-12-872 tehtud otsuse peale menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. 09.06.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R. K kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 595 euro ja viivise 3% summast hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas R. K kohtule taotluse menetluse peatamiseks, mille kohaselt kaebuse esitaja pöördus teistmisavaldustega Riigikohtusse seoses distsiplinaarasjadega nr 3-12-1271 ja 3-12-1572 ning Riigikohtu määrustega võeti teistmisavaldused menetlusse. Kaebuse esitaja hinnangul on otstarbekas ära oodata Riigikohtu otsused, kuna nendest sõltub vaidlusalauste distsiplinaarkäskkirjade õiguslik olemus, mis võib mõjutada käesoleva kohtuasja otsustamist, mistõttu kaebuse esitaja palub peatada menetlus kuni Riigikohtu otsuste jõustumiseni. 12. 10.08.2015 määrusega kohus võttis haldusasja menetlusse ning määras vastustajaks Viru Vangla. Vastustaja kohustus esitama kirjaliku vastuse kaebuse kohta hiljemalt 10.09.2015. Vastustaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele 14.08.2015. Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et jätab kohtu otsustada, kas õigusselguse tagamise seisukohalt võib osutuda otstarbekaks käesoleva haldusasja menetluse peatamine. Tartu Halduskohtu 21.08.2015 jõustunud kohtumäärusega oli asja menetlus peatatud 6 kuuks, so kuni 10.03.2016. 13. Riigikohtu Halduskolleegiumi 29.09.2015 lahendiga nr 3-3-2-2-15 jäeti R. K teistmisavaldus rahuldamata. Tartu Halduskohus uuendas 11.03.2016 määrusega menetluse ja tegi kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse eduväljavaateid ja kaebusest loobumist. Kaebaja ei loobunud kaebusest. 14. Kohtule saabunud vastuses palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Kaebaja esitas Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2014. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-12-1572 ning teha uus otsus, millega tühistatakse Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkiri nr 6.-3/633-D, mõistetakse Viru Vanglalt välja 21 eurot ja kohustatakse see kandma Laura Kalda arveldusarvele. Teistmisavaladuse esitaja põhjendused: 1) teistmise aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 lg 2 p-d 6 ja 10. Ringkonnakohus tühistas asjas nr 3-12-872 karistamise aluseks olnud töölemääramise käskkirja; 2) distsiplinaarkaristus on õigusvastane, kuna töölemääramise käskkiri tühistati. 16. Haldusasja materjalide järgi Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kaebaja tööle majandustööde abitööliseks. Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkirjaga nr 6.-3/633-D karistati kaebajat VangS § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkorras 45

4

ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud 22. märtsil 2012 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. 17. Vaidlust ei ole selles, et halduskohus jättis haldusasjas nr 3-12-1572 kaebaja kaebuse Viru Vangla 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 6.-3/633-D tühistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 5. juunil 2014. Seevastu tühistas Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-872 Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T, millega kaebaja määrati tööle. Ringkonnakohtu otsus jõustus 15. jaanuaril 2015. Eelnevast nähtub, et kohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja pärast seda, kui oli jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-12-1572, millega jäeti rahuldamata kaebaja kaebus talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. 18. Halduskohtu hinnangul ei ole alust R. K hüvitamiskaebuse rahuldamiseks ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju 595 euro ja viivise 3% summast nõudes.

Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi kohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja, ei too see kaasa kaebaja teistmisavalduse rahuldamist: Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg 1 ja lg 21). Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamiskohustust ei ole VangS § 37 lg 2 kohaselt kinnipeetaval, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanune; omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel; ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kasvatab kuni kolmeaastast last. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1- 53-14, p 15). VangS § 38 lg 22 annab vanglale õiguse kinnipeetav töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Tööle määramise käskkiri ja tööle asumise korraldus ei ole haldusaktid, millel praeguses asjas tehtud kohtulahend HKMS § 240 lg 2 p 6 mõttes põhineb. Nimetatud haldusaktid ja kaebaja distsiplinaarkaristus pole omavahel seotud vahetult, vaid VangS § 67 p 1 kaudu. VangS § 67 p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kaebaja tööd reguleerinud haldusaktide jätkuval kehtivusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel. VangS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte.

19. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas

5

(Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on ka varem rõhutanud, et haldusakti tühistamine ei võrdsusta seni kehtinud haldusakti tühisega. Haldusakti tühistamine tähendab küll haldusakti tunnistamist kehtetuks algusest peale, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. See ei muuda seni kehtinud haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni peab adressaat haldusakti täitma (HMS § 60 lg 2). Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ja kehtivast regulatsioonist ka varasema perioodi osas tagasi täita (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus asjas nr 3-3-1-21-03, p 14; 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10; 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 26).

20. Riigikohus on asunud seisukohale, et VangS § 67 p 1 kohaldamisel on oluline haldusakti tühisus, mitte kehtivuse lõppemine. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat VangS § 67 p 1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta jättis täitmata vanglateenistuse ametniku 22. märtsi 2012. a korralduse asuda tööle. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebajat karistatud selle eest, et ta oleks jätnud täitmata vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T, millega kaebaja vormistati ja määrati majandustööle. Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb kontrollida, kas pärast ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsust asjas nr 3-12-872 muutus vanglateenistuse ametniku korraldus tühiseks või oli kaebajal VangS § 37 lg-st 2 tulenev õigus jätta vanglateenistuse ametniku korraldus täitmata.

21. Viru Vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/95-T määrati kaebaja tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuulus uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine alates 26. jaanuarist kuni 25. aprillini 2012.

22. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 26. septembri 2014. a otsuses, et meditsiiniosakonna arsti kooskõlastuse kohaselt võis kaebaja töötada osalise koormusega. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna meditsiiniosakond ei määratlenud eelnevalt, milliseid tööülesandeid võib kaebaja täita, ning käskkirjas on jäetud arvesse võtmata, kas kaebaja on võimeline nimetatud tööülesandeid täitma, võib see olla viinud õigusvastase käskkirja andmiseni. Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus tööle määramise käskkirja. Ringkonnakohus ei tühistanud asjas nr 3- 12-872 vangla 24. jaanuari 2012. a käskkirja nr 6.-2/95-T põhjusel, et see oleks olnud tühine või et kaebajal oleks esinenud VangS § 37 lg-s 2 või § 38 lg-s 22 sätestatud töötamisest keeldumise alus. Eelnimetatud asjas ei tuvastanud ringkonnakohus, et kaebajal oleks esinenud vanglateenistuse ametniku korralduse andmise ajal VangS § 37 lg-s 2 või § 38 lg-s 22 sätestatud tööst keeldumise alus ega seda, et vanglateenistuse ametniku korraldus oleks HMS § 63 lg 2 mõttes tühine. Tegemist on endiselt kehtiva korraldusega.

23. Riigikohus on märkinud, et lahendi nr 3-3-2-1-15 p-s 17 märgitud põhjustel ei tooks ka korralduse tühistamine tagantjärele kaasa korralduse tühisust ja seega kaebaja distsiplinaarsüüteo koosseisu äralangemist. Tööle määramise käskkirja tühistamine asjas nr 3- 12-872 ei muuda asjaolu, et kaebaja pani süüliselt toime distsiplinaarsüüteo. Seetõttu esines alus ka kaebaja karistamiseks. Riigikohtu Halduskolleegiumi praktika kohaselt võiks vangla haldusakti õigusvastasus omada tähendust kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 17). Seda eelkõige juhul, kui määratud karistus oleks seetõttu ilmselt ebaproportsionaalne. Riigikohtu hinnangul ei saa praeguse karistuse proportsionaalsuse

6

hindamisel jätta arvestamata kaebaja eelnevaid samaliigilisi rikkumisi, kuna see iseloomustab tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, sh vanglateenistuse ametnike korraldustesse ja distsipliini.

24. Ringkonnakohus märkis asjas nr 3-12-1572, et kaebaja distsiplinaarkaristuste registrist nähtub, et tal oli distsiplinaarkaristuse määramisel 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kuus olid kartserikaristused. Kaebajat oli eelnevalt viiel korral karistatud tööle asumisest keeldumise korralduse täitmata jätmise ehk allumiskohustuse rikkumise eest 10, 15, 25, 30 ja 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viimati mainitud karistused kirjeldavad üheselt kaebaja süstemaatilist allumatust. Kinnipeetava kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks.

25. Ringkonnakohus tühistas asjas nr 3-12-872 kaebaja tööle määramise käskkirja põhjusel, et sellest ei nähtunud, kas kaebaja tervislik seisund võimaldas tal osalise koormusega tööülesandeid täita või mitte. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest järeldub, et kaebaja tööle määramise käskkirja ei tühistatud põhjusel, et see oleks olnud vastuolus VangS § 37 lg 2 p-ga 3 ega § 38 lg-ga 22. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohtu hinnangul pärast otsuse jõustumist asjas nr 3-12-872 muutunud kaebajale määratud karistus ilmselt ebaproportsionaalseks.

26. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist saab käsitada alusetult isikult täiendava vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel (Riigikohtu 15.03.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3- 1-93-09). Kirjeldatu alusel kuivõrd kartserisse paigutamine distsiplinaarkaristusena tööle mitteasumise eest VangS § 37 lg 1 ning VangS § 67 p 1 alusel on määratud õiguspäraste käskkirjade alusel ning kinnipeetava paigutamine kartserisse on toimunud kooskõlas VangS § 63 sätestatuga, ei ole käesoleval juhul vastustaja alusetu kartserisse paigutamisega kaebajale mittevaralist kahju tekitanud. VangS § 30 alusel osalise piirangu kohaldamine oli sedavõrd väikese intensiivsusega rikkumine ning suunatud isiku jaoks väheoluliste õiguste vastu, mille puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Hüvitamiskaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulu jääb poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik