2-15-114953/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-114953

Tsiviilasi

KÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

557,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KÜ XXX(registrikood: XXX; asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Urmas XXX (e-post:

ekyl@ekyl.ee);

Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

03. mai 2016

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXXhageja KÜ XXXkasuks võlgnevus 529,9 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja KÜ XXXhagi kostja XXXvastu 27,71 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 5% ulatuses hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda.

2. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kogusummas 634,40 eurot (s.o

õigusabikulud 509,40 eurot käibemaksuta + riigilõiv 125 eurot).

3. Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 300,60

euro ulatuses (õigusabikulud).

4. Kostjal menetluskulud puuduvad.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 602,68 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kostja maksekäitumine on muutunud alates 2012.a. juulikuu ülekannete

tegemisest (alates kohustuste täitmisest 2012 aasta juunikuu makseteadete põhjal). Kostja

täidab alates 2012. aasta juulist makseteadetel kirjas olevaid kohustusi vaid osaliselt. Kostja ei

ole KÜ XXX juhatust teavitanud sellest, et ta keeldub makseteadetel märgitud kohustuste

täitmisest ega teavitanud KÜ XXX juhatust kohustuse täimist takistavast asjaolust. Hageja

nõuab kostjalt ajavahemikul juuli 2012 kuni mai 2015 tekkinud rahalise võlgnevuse summas

557,61 eurot tasumist.

Kostja on vaidlustanud selle, et majandamiskulusid on talle arvestatud 59,30 m2 järgi.

Haginõude osas puudutab 59,30 m2 perioodi juuli 2012 kuni mai 2013. Sealt edasi on arvestus

toimunud 58,40 m2 järgi nagu on hetkel ka kostja kinnistusraamatujärgne omandi üldpind.

Hageja osutab, et rakendas kuni mai 2013 arveni 59,30 m2 ühistu kodukorra alusel. Kodukorra

peatükis „Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: „Elamu majandamise

kulusid kannavad Elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna

suuruse osatähtsusele kõigi Elamu korteriomandite summaarses üldpinnas. Korteriomandi

üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi

üldpind.“ Hooneregistri õiendist nähtuvalt on kostja omandi üldpinnaks märgitud 59,30 m2.

Ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud. Kostjat ei

ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud s.t kostja suhtes ei ole majandamiskulude

arvestamisel rakendatud teistest liikmetest koormavamaid lähteandmeid või aluseid.

Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Hageja viitab siinkohal sellele, et kostja nõustus ühistu

moodustamisega ja sellega kaasnenud osamaksega. Osamakse arvestamisel võeti aluseks

samuti 59,30 m2. Ühistu asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja oleks osamaksu

kohta vastuväiteid esitanud. Hagejale teadvalt ei ole kostja ka hiljem osamaksele vastu

vaielnud. Ühistu 05.04.2001 asutamiskoosolekul kinnitati osamaksu suuruseks 24 krooni/m2

kohta. Ühistu asutamiskoosolekul osales ka kostja. Ühistu asutamisdokumentidest nähtub

kostja osamaksu kogusumma 59,30m2 x 24krooni = 1423,29 EEK. Eeltoodust tulenevalt on

kostja erinevatel ajaperioodidel meelolumuutlikult käitunud s.t kord on kostja nõustunud 59,30

m2-ga, mingil hetkel aga asunud vastuväiteid esitama.

Kostja on vastu vaielnud hageja otsuste täitmisele. Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks ta on

pidanud peale laenu lõppemist ühistule makseid edasi tasuma. Kostja ei saa aru, miks ta peab

tasuma sihtfinantseerimist. 10. juunil 2013 toimunud üldkoosolekul selgitati, et ühistu esimene

laen lõppeb 2013. augustis ning teine laenuleping lõppeb 2014.a augustis. Koosolekul tõstatas

ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga - kas koguda raha edasi

remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013.a augustis

lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud

sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata.19. juunil 2014 toimunud

üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et

seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees

lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse

tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering.

Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014.a. augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa

kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata.

Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja ei nõustu, et tema nõue on osaliselt aegunud.

Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30. juulist

2012. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015.

Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta

lõppemisest,

mil

nõue

muutub

sissenõutavaks,

algas:

2012.

aasta

majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded aeguvad 31.12.2015;

2013. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded aeguvad

31.12.2016; 2014. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded

aeguvad 31.12.2017; 2015. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas

01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine

nõuete aegumise ja hageja on oma nõuded esitanud enne aegumistähtaja saabumist, ei saa

hageja nõuetele aegumist kohaldada.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt kostja korteri tegelik pind on 58,4 m2. mis on oli kinnitatud

21.02.2003.a Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusega. Hageja poolt on alates 2002 a. kuni

10.05.2013a. kostjale esitatud arved, kus oli märgitud kostja korteri pinnaks 59,3 m2. Selle

kohta hageja juhatusele 30.05.2012.a. oli kostja poolt antud vastav avaldus, millele kostja sai

vastuse 10.05.2013.a. Kostja tasus arveid õigesti vastavalt eelpool nimetatud kinnistamis

kohtuotsusele. 2003a. ja 2004.a KJÜ poolt olid võetud pangalaenud, mis olid ettenähtud elamu

katuse remondiks, maja otste soojendamiseks, soojendussüsteemi renoveerimiseks, parkla

ehituseks. Parkla pidi olema valmis 2012.a. Esimene pangalaen oli väljamakstud 2013.a

augustis ja kohe hakati esitama arveid lisapunktina sihfinantseerimine parkla ehitamiseks.

2014.a. augustis oli tasutud teine pangalaen ja sellest ajast tuli jälle uus lisapunkt

sihtfinantseerimine ka parkla ehitamiseks samade summade suurusega, millega varem tasuti

investeerimislaenud ja intressid. Kostja leiab, et kuna pangalaenu summas oli ettenähtud ka

parkla ehitus, siis kostja on ausalt tasunud pangalaenud ja intressid ja puudub alus

väljamakstud pangalaenu edasi tasuda. Parkla ehitamine jäi ära, kuid sihtfinantseerimise

summa samas mahus jookseb edasi.

Kostja leiab, et 2012-2103 aastal esitatud arved on aegunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus

on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu

otsused

elamu

majandamise

ja

säilitamiseks

vajalike

toimingute

tegemise

ning

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad

maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused

ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes õiguslikult tähtsates asjaoludes: 1) kostja on Tallinnas

XXX asuva korteriomandi omanik; 2) kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjale

kuuluva XXXTallinn reaalosa üldpinna suuruseks 58,40 m2 (lk 152); 3) Eesti Vabariigi

Hooneregistri välja võttekohaselt on XXXkorteri üldpind 59,3 m2 ja eluruumide pind 58,4 m2

(153-161); 4) Tallinnas XXXelumaja haldab KÜ XXX; 5) kostja on KÜ XXXliige; 6) kostja ei

ole tasunud ajavahemikus juuli 2012- juuni 2015 KÜ XXXpoolt hagejale esitatud arveid

summas 557,51 eurot.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue koosneb:

KÜ XXXpoolt aadressil Tallinnas XXXasuva korteriomandiga seotud majandamiskulude

arvetest perioodil juuli 2012 kuni juuni 2015. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemiku

juuli 2012 kuni juuni 2015 majandamiskulude võlgnevuse summas 557,61 eurot. Oma nõude

kinnituseks on hageja esitanud kohtule perioodi juuli 2012- juuni 2015 arved (tlk 31-67).

Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 järgi ei või kohus

kohaldada aegumist omal algatusel (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel

kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele.

Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30. juulist

2012. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi kolmanda lõike

kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil

nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. TsÜS §

154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise

nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega TsÜS § 154 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse aegumist

kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. TsÜS § 154 laieneb ka korteriühistu majandamiskulude nõudele.

Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et

aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas: 2012. aasta majandamiskulude nõuete

aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded aeguvad 31.12.2015; 2013. aasta majandamiskulude

nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded aeguvad 31.12.2016; 2014. aasta

majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded aeguvad 31.12.2017;

2015. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded aeguvad

31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine nõuete aegumise ja hagi on

esitatud kohtule 21.08.2015, st enne aegumistähtaja saabumist, ei ole hageja nõuded aegunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on määranud kostjale õigesti majandamiskulusid

ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015. Nimelt on hageja arvestanud ajavahemikus juuli

2012 kuni aprill 2013 kostja hooldus, haldus, remondifond, investeerimislaen ja intressid,

avariiteenused, prügivedu, üldelekter, kindlustus, fonosüsteemide hooldus korteri üldpinna

59,30 m2 järgi. Kostja leiab, et kuna tema korteriomandi kinnistusraamatu järgne üldpind on

58,40 m2, siis oleks pidanud majanduskulude arvestus toimuma üldpinna 58,40 m2 järgi.

Samuti leiab kostja, et tema ei ole kohustatud alates augustis 2013 maksma sihtfinantseerimist.

Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole ja muud majandamiskulud on

kostja poolt tasutud.

Harju Maakohtu registriosakonnale 16.05.2012 esitatud KÜ XXXpõhikirja punkti 3.2. kohaselt

ühistu liige on kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja

sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest

vastavalt ühistu kodukorrale. Põhikirja punkti 3.3 kohaselt ühistu liikmele võib panna

kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 6.1. kohaselt elamu majandamise

kulud kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite

reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses

üldpinnas, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti (lk 73-74).

Hageja selgitab, et rakendas kuni mai 2013 arveni kostja suhtes 59,30 m2 ühistu kodukorra

alusel. KÜ XXXkodukorra peatükis “Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev:

Elamu majandamise kulusid kannavad elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende

korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõiki elamu korteriomandite summaarses

üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi

esemeks oleva eluruumi üldpind (lk 75-78). Hageja on selgitanud, et ülaltoodule sarnaselt on

ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud ja kostjat ei ole teistest liikmetest ka

erinevalt koheldud, st kostja suhtes ei ole majandamiskulude arvestamisel rakendatud teistest

liikmetest koormavaid lähteandmeid või aluseid.

Kohus leiab, et vastavalt hageja põhikirja punktile 6.1. elamu majandamise kulud kannavad

ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna

suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui

liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega võis hageja lähtuda kostjale ja ka teistele

korteriomanikele majandamiskulude eest kuni aprill 2013 arveid esitades KÜ põhikirja punktist

6.1, mitte hageja kodukorrast, sest kohtule esitatud hageja kodukord on vastuolus hageja

põhikirjaga. 21.02.2003 kinnistamisotsusega on XXXkorteriomandi üldpind 58,4 m2 (tlk 96-

98). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 22.07.2002 kinnistamisavalduse alusel

21.02.2003 sisse kantud XXXeluruumi üldpind 58,40 m2 (tlk 152). Seega pidi hageja lähtuma

kostjale arveid esitades XXXeluruumi üldpinnast 58,40 m2. Hageja väidab, et kostja ei ole

esile toonud, et kui XXXkorteriomanikele oleks 2013 maini hooneregistri andmetest erinevate

andmete järgi majandamiskulusid arvestatud, oleks kostja osa majandamiskulude arvestamisel

väiksem olnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole oma vastuväidetes sellist

arvestust välja toonud. Samas kohtule esitatud Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt

Tallinnas XXXasuvate eluruumide puhul, mille puudub rõdu, langeb eluruumide üldpind

kokku eluruumide pinnaga ja nende eluruumide puhul, millel on rõdu, on eluruumide üldpinna

suuruse arvestusele lisatud rõdu pind ja seetõttu on eluruumide üldpind suurem kui eluruumide

pind. Sellest tulenevalt on vastavalt hageja poolt esitatud arvetele pidanud need

XXXkorteriomanikud, kelle korteriomandi juurde kuulub rõdu, maksma majandamiskulusid ka

rõdu pinna eest, samas kui need korteriomandi omanikud, kelle korteriomandi juurde ei kuulu

rõdu, on pidanud majandamiskulusid maksma üksnes eluruumide pinna eest. Kohus leiab, et

alates 2013 maist hageja poolt kostjale esitatud arved kinnitavad, et sellest ajast alates kui

hageja hakkas kostja arvetel kajastatud majandamiskulude suuruse arvestamisel lähtuma

kostjale kuuluva korteriomandi kinnistusraamatusse kantud üldpinna suurusest 58,40 m2

(varasema hooneregistrijärgse üldpinna 59,30 m2 asemel), on majandamiskulude summad

langenud: kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 10,08 eurot kuus, siis alates

maist 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 9,93 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja

maksma halduse eest 11,27 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi kostja maksma halduse eest

11,10 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7,12 eurot kuus,

siis alates mai 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7,01 eurot kuus. Seega on hageja

kuni aprill 2013 arvestanud majandamiskulusid kostjale rohkem kui hageja põhikiri ette.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt ajavahemikus juuli 2012 kuni

aprill 2013 majandamiskulude võlgnevust summas 27,71 eurot.

Kostja leiab, et tema ei ole kohustatud tasuma alates augustist 2013 sihtfinantseerimist. Kostja

väidab, et kuna varasemalt võetud pangalaenudega oli ette nähtud ka parkla ehitus, siis kostja

on tasunud pangalaenud ja intressid ning kostjal puudub alus pangalaenu edasi tasuda. Kohus

kostja seisukohaga ei nõustu. KÜ XXX10. juuni 2013 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 10.

juunil 2013 toimunud üldkoosoleku selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning

teine laenuleping lõppeb 2014 augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha

edasi vabanenud rahaga - kas koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla

ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013.a augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa

kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2

kohta ei vähendata (tlk 170-173). 19. juunil 2014 toimunud üldkoosolekul selgitas juhatuse

liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada hoone

ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna

linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu

iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu

otsus, et 2014.a. augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi

sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (tlk 174-176). Vastavalt

KÜS § 13 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui

üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu

üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul

otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu

majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise

kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on asunud seisukohale, et

juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see

kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (RKTKo

16.06.2010.a. nr 3-2-1-53-10). Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 10. juuni 2013 ja 19. juuni

2014 üldkoosoleku otsuseid, on nimetatud otsused kostjale kohustuslikud ja kostja on

kohustatud tasuma hageja üldkoosolekul otsustatud sihtfinantseerimise makseid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja majandamiskulude nõue ajavahemiku mai 2013

kuni juuni 2015 osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja majandamiskulude

võlgnevuse summas 529,9 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata majandamiskulude võlgnevuse

nõudes summas 27,71 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 5% ulatuses

hageja kanda ning 95 % ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui

asja

vaadatakse

läbi

kohtuistungil,

esitatakse

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis.

Hageja esitas 03.05.2016 ja 04.05.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja

mõista menetluskulu kokku summas 935 eurot (810 eurot õigusabi + riigilõiv 125 eurot).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu

1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajaks jurist Urmas Mardi tunnihinnaga 120

eurot. Antud juhul asub maakohus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja

mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni on

põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda

90 eurot käibemaksuta.

Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja

vajalikeks järgmises ulatuses:

- esmane konsultatsioon kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 0,75 h ulatuses, arvestades kaasuse asjaolusid ja keskmist keerukust.

- 21.01.2016 menetlusdokumendi koostamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades, et tegemist oli esindusõiguse teatega ja

kohtuistungi edasilükkamise taotlusega.

- 16.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust.

- 16.03.2016 kohtuistungil osalemine ja kliendi esindamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi

1 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust.

- 01.04.2016 menetlusdokumendi koostamine (hageja seisukohad ja tõendid), kliendiga

konsulteerimine ja materjalidega tutvumine/analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

kokku rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades 04.04.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi

sisu ja tõendeid.

- 03.05.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine on kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust,

samuti asjaolu, et tegemist oli korduva kohtuistungiga, mistõttu oli lepinguline esindaja

tsiviilasja materjalidega menetluse käigus eelnevalt tutvunud.

- 03.05.2016 kohtuistungil osalemine ja kliendi esindamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi

1 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust.

Riigilõiv summas 125 eurot on hageja poolt tasutud kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

1 lisa 1 (hagilt hinnaga 557,61 eurot tuleb tasuda riigilõiv 125 eurot), TsMS § 138 lg 2 kohaselt

on tegemist hüvitatava kuluga.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 5,66 h s.o 509,40 eurot (5,66 h x 90 eurot= 509,40

eurot), millele lisandub riigilõiv 125 eurot, kokku 634,40 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja menetluskulude nõude 300,60 euro ulatuses (õigusabikulud).

Kostjal menetluskulud puuduvad.

Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 95% ulatuses,

so. summas 602,68 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik