1-16-3898/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

25. mai 2016 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-16-3898 (kohtueelses menetluses nr 16284000083) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

N.H

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS 65 § lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega N.H-le Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistust N.H-le kandmata osa, s.o vangistuse 2 (kaks) kuud v mõistetud karistuse ära õrra ning mõista

1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud; KarS § 69 alusel N.H-le karistus vangistusena liit asendada N.H-le mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) k üldkasuliku tööga uud

420 (nelisada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10. juuni 2018 N.H

75 lg-s - ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

1 sätestatud käitumis kontrollile alalise elukohaga - xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx N.H-le datud elukohast lahkumise keeld. ; tühistada tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

välja mõista N.H-lt sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis) , riigi õigusabi

tasu 4 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi

8 (nelikümmend kaheksa)

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 697 (kuussada üheksakümmend seitse) eurot tasumisele ositi aasta jooksul 16. juunikuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 a

osa eurot 09 senti

58 (viiskümmend kaheksa) tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi -de 383 392 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse davaks ka ekättesaa toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS J

A OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on N.H toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt

121 lg 2 p 3 selles, et tema, olles isik, kes on varem toime KarS § järgi, mis seisnes pannud KarS

§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise, taas 28.02.2016 kella 06.30 ajal -xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx talu hoovis ründas selja tagant R.E, kellele pani noa kaela peale, tekitades kannatanu kaelale umbes 5 cm pikkuse haava. Seejärel lükkas N.H hoovi peale pikali ning lõi R.E kannatanut korduvalt käte ja jalgadega näo ga põhjustas

- ja kehapiirkonda. Oma sellise tegevuse

N.H R.E kaela muude osade lahtise haava ning füüsilist valu ja tervisekahjustused – rindkere tagaseina muud pindmised vigastused.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

121 lg 2 p 3 ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 (üks) aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.2014 otsusega mõistetud ärakandmata osa 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga vangistust

420 tundi, määrates tähtajaks 2 (kaks) aastat. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõl et kokkulepp mimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on uriteo puhul 1,5 palgamäära, s. teise astme k o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1

18. detsembri 2015 39, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel , kui süüdistatav ei ole Eesti Advokatuur

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord kord ja . tasumäärad 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kohtueelsel uurimisel on määratud N.H kaitsja esinemise eest hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 4 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s N.H arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.

.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivak

s kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi o aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik