2-15-108172/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-108172

Tsiviilasi

CONDOR INKASSO OÜ hagi OÜ Amerplastar Est vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Amerplastar Est apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast OÜ Amerplastar Est

apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 otsuse

peale ja lugeda apellatsioonkaebus OÜ-le Amerplastar Est

tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli CONDOR INKASSO OÜ (hageja) hagi OÜ Amerplastar Est

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas 1. aprilli 2016 otsusega

hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1036 eurot 96 senti, hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 481 eurot 36 senti ning viivise 0,07% põhinõudest

päevas alates 19. maist 2015 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765 eurot ning menetluskuludelt

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja

Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda.

Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 2000 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu otsust täies

ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-,

kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses

kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega on apellatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg 1

arvestades 2000 eurot.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis võimaldaksid väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on piisavalt analüüsinud hageja nõude õiguslikke

aluseid ning kostja vastuväiteid.

3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et nõude loovutamisest võib saada

teada ka hagiavalduse esitamisega. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja

kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. Hagi rahuldamist ei välista

iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist või

koos hagiavaldusega (Riigikohtu 6. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Kostja

ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nõude täitnud senisele võlausaldajale.

Ekslik on kostja seisukoht, et korteriühistu protokollides määratud summad ja tasud ei ole

selged ning ei ole majandamiskulud korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 mõistes, mille

tasumine on kostjale KÜS § 13 lg 4 kohaselt kohustuslik. Korteriühistu otsusega määrati nii

elu-, kui ka mitteeluruumide majandamiskulude tariife (tl 152), mida on hilisemate

üldkoosoleku otsustega muudetud (tl 155, 158). Hageja nõue tuleneb üldkoosoleku poolt

kehtestatud tariifide järgi esitatud arvetest. Arvetel on kululiigina märgitud maja korrashoid.

Majandamiskulud KÜS § 151 lg-te 1 ja 2 kohaselt on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide

ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks loetakse töid,

millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid.

Sellest tulenevalt on maja korrashoiu kulud majandamiskulud KÜS § 151 mõistes.

4. Ringkonnakohus

märgib,

et

kostja

apellatsioonkaebuses

esinevad

puudused.

Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuna apellatsioonkaebusel puudub alus ning

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei

pea ringkonnakohus otstarbekaks anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda kostjale tagastatuks TsMS § 638 lg 4

alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke