4-16-1852/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2016, Tallinn

Väärteoasja number

4-16-1852

Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Urmas

Reinola

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Väärteoasi

Aleksei Mihhailitšenko väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsus

Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik Aleksei Mihhailitšenko (ik

38802090355, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon

Kohtuistungil osalenud

isikud

Menetlusalune isik Aleksei Mihhailitšenko

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a põhiosa ning jätta sellest välja asjaolud, et

Aleksei Mihhailitšenko pani toime väärteo tarvitades metadooni, tramadooli,

klonasepaami ning metaboliiti.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsus muutmata. Apellatsioon

rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

vanemväärteomenetleja Oleg Klok koostas 19. veebruaril 2016 väärteoprotokolli

nr AB1440838, millest nähtuvalt viibis A. Mihhailitšenko 31. oktoobril 2015 Pärnu mnt 328

maja juures seisundis, millest nähtuvalt oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet –

fentanüüli – ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu ja

pani toime NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. Protokolli kohaselt on tõenditeks

joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 2636t, kutse, tunnistaja ütlused.

2. Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsusega tunnistati A. Mihhailitšenko süüdi

NPALS § 151 lg 1 järgi ja karistati arestiga 12 päeva. Arest kuulub täitmisele pööramisele

pärast A. Mihhailitšenko suhtes kriminaalasjas nr 1-15-8712 mõistetud ja 1. veebruari 2016. a

määruse nr 1-15-8715 alusel täitmisele pööratud karistuse ärakandmist. A. Mihhailitšenkolt

mõisteti riigi tuludesse välja ekspertiisitasu 35 eurot.

2.1.

Maakohus leidis, et A. Mihhailitšenkole NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades narkootilise aine

tuvastamist organismis luges maakohus tõendatuks A. Mihhailitšenko poolt narkootikumide

tarvitamise 31. oktoobril 2015. Asjaolusid, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud

muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 31. oktoobril 2015 suunati menetlusalune

isik ekspertiisi, millega tuvastati tema uriinist fentanüüli, metadooni, tramadooli,

klonasepaami ning metaboliidi sisaldus. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 järgi

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained

määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid

ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül, metadoon, tramadool,

klonasepaam ning metaboliit kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning

on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli

olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Maakohus leidis, et

kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Maakohtu

hinnangul oli süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd A. Mihhailitšenko tarvitas

narkootikume teadlikult, seega seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ning teadis, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

2.2.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaoluga, et A. Mihhailitšenko pani NPALS

§ 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu hinnangul ei ole A. Mihhailitšenkole trahvi

määramine või siis ühiskondlikult kasuliku töö kohaldamine põhjendatud, kuna A.

Mihhailitšenkot on varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh korduvalt

NPALS § 151 lg 1 järgi. Lisaks pöörati talle kriminaalkorras mõistetud karistus täitmisele.

Viimati karistati menetlusalust isikut sarnase väärteo eest 10-päevase arestiga. Eelnevalt

mõistetud karistused ei ole A. Mihhailitšenko suhtes oma eesmärki täitnud, seega pidas

maakohus ainuvõimalikuks mõjutusvahendiks aresti 12 päeva.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsusele on apellatsiooni esitanud menetlusalune

isik A. Mihhailitšenko, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas

ning palub vähendada talle mõistetud karistust.

3.1.

Apellant on seisukohal, et karistuseks 12 päeva aresti mõistmine on liiga range meede.

Rahumäe teel asuva arestikambri tingimused ei vasta Euroopa standarditele ning inimlikele

vajadustele. See muudab ühekordse rikkumise eest mõistetud karistust veelgi raskemaks.

A. Mihhailitšenko palub arvestada ka asjaolu, et proovi andmisel tunnistas ta toimepandut,

mistõttu ei olnud ekspertiisi läbiviimine vajalik. Ta märgib, et metadooni, tramadooli ja

klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Seda fakti oleks menetleja pidanud

arvestama ja juhul, kui seda peeti ebausaldusväärseks, oleks seda saanud kontrollida.

Metadooni sai ta narkosõltuvuse ravina Sõle tn 63 asuvast polikliinikust. Tramadooli ja

klonasepaami kirjutas talle retsepti alusel välja perearst Maria Pärna. Seega maakohtu otsuses

märgitu, et A. Mihhailitšenkol eeltoodud ainete tarvitamiseks arsti ettekirjutus puudus, on

väär. Apellant vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus on nende ainete tarvitamist

käsitlenud narkootiliste ainete tarbimisena ning on seda arvestanud karistuse mõistmisel.

A. Mihhailitšenko selgitab, et ta ei eita fentanüüli tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, milles

ta tunnistas oma süüd koheselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonis esitatud väiteid seoses

A. Mihhailitšenkole etteheidetava NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

asjaoludega. Seejärel vastab kohus apellandi argumentidele seoses talle mõistetud karistusega

ja lõpuks võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulemus.

5. Maakohtu otsusega mõisteti A. Mihhailitšenko süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja otsuse

põhiosast nähtub, et maakohus on arvestanud väärteo asjaoludena fentanüüli, metadooni,

tramadooli, klonasepaami ja metaboliidi tarvitamist. Maakohus märkis, et väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et A. Mihhailitšenkol oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis

tuvastatud ainete tarvitamiseks. Apellant aga rõhutab, et metadooni, tramadooli ja

klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul väärivad

apellandi väited tähelepanu.

5.1.

19. veebruaril 2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1440838 nähtuvalt heidetakse

A. Mihhailitšenkole ette 31. oktoobril 2015 Pärnu mnt 328 maja juures viibimist seisundis,

millest nähtuvalt oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet – fentanüüli – ilma arsti

ettekirjutuseta /tl 3/. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud joobeseisundi tuvastamise

saatekiri-uuringuakt nr 2636T, mille kohaselt võeti A. Mihhailitšenkolt 31. oktoobril 2015

uriiniproov ja selles tuvastati fentanüüli, metadooni, tramadooli, klonasepaami ning

metaboliidi sisaldus. Viidatud ainete puhul on tegemist sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilistel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 loetletud ainetega, mistõttu on

nende käitlemine NPALS § 3 lg 1 alusel keelatud.

5.2.

VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus on asja arutamisel seotud

väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-88-14, p 6.3).

Sisuliselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu

süüdistusakt kriminaalmenetluses (samas). Ringkonnakohus selgitab, et kuna

väärteoprotokollis heideti A. Mihhailitšenkole ette fentanüüli tarvitamist, ei saanud kohus

väljuda väärteoprotokolli piiridest ning tuvastada väärteoprotokollis kajastamata asjaolusid

ehk A. Mihhailitšenko poolt ka teiste narkootiliste ainete tarvitamist. A. Mihhailitšenko on

juba väärteoprotokolliga tutvudes 19. veebruaril 2016 andnud ütluseid, et metadooni,

tramadooni ja klonasepaami tarvitas ta arsti ettekirjutuse alusel. Kuna talle tutvustatud

väärteoprotokolli teokirjelduses nende ainete tarvitamisele viiteid ei olnud, oli nende

tarvitamise süüteokoosseisu asjaoludena tuvastamine maakohtu poolt A. Mihhailitšenkole ka

üllatav. Samas on maakohus nõuetekohaselt lugenud tõendatuks A. Mihhailitšenko poolt talle

väärteoprotokollis ette heidetud fentanüüli tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, mis on

väärteona kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. Seda asjaolu ei vaidlusta apellatsioonis ka

A. Mihhailitšenko. Kuna ringkonnakohus saab VTMS § 147 lg 1 p-le 3 tuginedes muuta

maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja väärteoprotokolli välised asjaolud, ei tingi

maakohtu poolt osaline väärteoprotokolli piiridest väljumine A. Mihhailitšenko

süüdimõistmise tühistamist.

6. Järgmiseks selgitab ringkonnakohus, kas esineb aluseid A. Mihhailitšenkole NPALS

§ 151 lg 1 alusel mõistetud 12 päeva aresti vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel

arvestanud KarS §-s 56 sätestatud asjaolusid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Väärteo pani A. Mihhailitšenko toime kavatsetult. Trahvi

ega ühiskondlikult kasuliku töö määramist ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna

A. Mihhailitšenkot on korduvalt varem väärteokorras karistatud, sh korduvalt NPALS § 151

lg 1 järgi. Lisaks pöörati täitmisele talle mõistetud kriminaalkaristus. Viimati karistati teda

NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et

A. Mihhailitšenkot on võimalik mõjutada vaid aresti mõistmisega. Kriminaalkolleegium

märgib, et kuigi maakohus on A. Mihhalitšenkole metadooni, tramadooli, klonasepaami ning

metaboliidi tarvitamise etteheitmisega väljunud väärteoprotokolli piiridest, ei ole maakohus

otsusest nähtuvalt arvestanud neid asjaolusid karistuse mõistmisel. Kuigi A. Mihhailitšenko

selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta on vahepeal läbinud rehabilitatsiooni ja narkootiliste

ainete sõltuvusest vabanenud, nähtub karistusregistrist, et teda on NPALS § 151 lg 1 alusel

arestiga karistatud ka 3. detsembril 2015. Karistusregistrist nähtuvalt asus A. Mihhailitšenko

täitmisele pööratud karistust kandma 22. jaanuaril 2016. Seega ei olnud A. Mihhailitšenkol

31. oktoobril 2015. a toime pandud väärteo, 3. detsembri 2015. a väärteokaristuse ja

kriminaalkaristuse täitmisele pööramise vahel piisavalt aega oma sõltuvusprobleemiga

tõsikindlalt tegelemiseks. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole A. Mihhailitšenkole 18. septembri

2015. a väärteootsusega KarS § 218 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv tasutud. Märkimist väärib,

et maakohtu poolt mõistetud karistus (arest 12 päeva) jääb alla sanktsiooni keskmise määra.

Seega arvestades A. Mihhailitšenko kriminaal- ja väärteokaristusi, sh samalaadsete süütegude

toimepanemist ja asjaolu, et varasemad karistused ei ole hoidnud A. Mihhailitšenkot

väärtegude toimepanemisest, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ning peab NPALS §

151 lg 1 alusel mõistetud 12-päevast aresti põhjendatuks.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kuna ta tunnistas fentanüüli

tarvitamist, ei olnud uriinis narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamiseks uuringu

läbiviimine vajalik. Kriminaalkolleegium märgib, et isikule etteheidetavad süüteod peavad

olema igakülgselt ja tõsikindlalt tõendatud. Juhul, kui uuringud ja ekspertiisid on vajalikud

tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, on kohtuvälisel menetlejal väärteo asjaolude

väljaselgitamisel õigus otsustada, kas tõendite kogumiseks uuringuid ja ekspertiise teostatakse

või mitte.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §147 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a põhiosa ning jätab sellest välja asjaolud, et

A. Mihhailitšenko pani toime väärteo tarvitades metadooni, tramadooli, klonasepaami ning

metaboliiti. Muus osas jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsuse

muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/