1-15-7025/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2016 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-15-7025 (12240104659) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu, Ingrid Koddo, Riina Palmi

tõlk Kriminaalasi D.T süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi

üldmenetluses Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav

D.T, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

13.06.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 349 järgi rahalise karistusega summas 319,56 eurot; 22.11.2011 Viru Maakohtu otsusega 199 lg 2 p KarS § 424, § 7, 8 - vangistusega 2 kuud tingimisi § 25 lg 2 järgi

28 päeva katseajaga 3 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§ 306, 309 lg 1,3, 311, 312, 315, 318 lg 1, 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

D.T süüdi tunnistada KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo) järgi. lg 1

Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § pöörata Viru Maakohtu 22.11.2011 mõistetud ärakandmata

73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel karistus 2 kuud 28 päeva vangistus täitmisele, käesoleva kohtuotsusega suurendada

mõistetud karistust, 3 (kolm) kuud vangistust, Viru Maakohtu 22.11.2011 otsusega

mõistetud karistuse 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust võrra,

mõistes liitkaristuseks 5 (viis ) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu vangistuse kandmiseks vanglasse saabumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ja 2 alusel.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi taotlus ja määrata tema poolt

D.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise

eest 1187,04 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 989,20 eurot, käibemaks 197,84 eurot).

D.T menetluskulud: 408 eurot kaitsjatasu kohtueelses me

netluses osutatud õigusabi eest,

45 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Välja mõista D.T-lt riigituludesse menetluskulud:

216 eurot, 72 eurot, 210,72 ja 1187,04 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest, 645 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1685,76 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: D.T SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99916700030132 D.T kriminaalmenetluse kulud“. 1-15-7025

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.06.2016 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kants 2016 eleis kättesaadav alates 27.05.

Kohtuotsus jõustub

15 päevase tähtaja jook - sul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 14.06. juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni 2016 kohtuotsuse peale.

Lõplik 08.04.2016 esitatud üüdistus s

D.T on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et

tema viibides 21.09.2012.a kella 19.00 paiku avalikus kohas, so Kohtlaxxx asuvas pubis Xxx, Järve linnas aadressil ühiselt ja kooskõlastatult koos tuvastamata isikuga lõi kättemaksuks selle eest, et

Xxx Xxx

oli eelnevalt samal päeval löönud või tõuganud D.T õde Xxx xxx, Xxx Xxx Xxx t korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, mille tulemusena põhjustati Xxxle kolju- Xxx Xxx ja näoluude hulgimurrud, verejooks peahaavast ning füüsilist valu. peksmisega rikkus D.T koos tuvastamata isikuga pubis avalikku korda ning

häiris tugevalt pubis viibivate juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute, sealhulgas pubis

3

peksmise vahetus läheduses viibinud ja kannatanu peksmisest šokeeritud külastajate xx xx ja xx xx rahu. Oma tegevusega pani D.T toime vägivallaga ja isikute grupis avaliku korra raske rikkumise, s.t. KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a kehtiva KarS kohaselt KarS § 263 ärgi kvalifitseeritava kuriteo). lg 1 p 1 j

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja andis kohtule vastavad ütlused. Kokkuvõtlikult süüdistatava ütlustest tulenev positsioon seisneb selles, et

21.09.2012 süüdistuses näidatud ajal viibis ta Kohtla Järvel , kus kokana töötas - xxx asuvas baaris Xxx

tema õde Xxx xxx, kuid midagi ebaseaduslikku ta seal ei teinud, kuritegu ei ole toime pannud, kannatanu xx. Xxx ud. peksmisest osa ei võtn Süüdistatav väidab, et ta saabus baari tema õe telefonikõne peale, milles too kurtis talle, et

tal on tekkinud konflikt ja ta soovib baarist lahkuda. Süüdistatav saabuski baari autoga eesmärgiga, et ta viib õe koju. Saabudes baari, ega, kes oli Xxx Xxx vestles ta oma õ baarisaalis koos oma sõbranna . Õde kinnitas talle, et soovib koju ja korraldas oma isiklike asjade

kaasavõtmist. Süüdistatav nägi, et baaris asuvad noormehed ja toimub kaklus. Ta teab, et kannatanu xx. Xxx sai kehavigastusi selles kakluses. Kes oli isik või isikud, kes peksid kannatanut, ta ei tea ega näinud.

Vaidlust ei ole asjaolus, et 21.09.2012 viibis süüdistav süüdistuses näidatud ajal baaris, et

baaris toimus kannatanu Mxx Xxx peksmine, mille tagajärjel on talle põhjustatud kehavigastus kolju ja ninaluude hulgimurrud. –

Kohtuliku arutamise tulemina võib kohus sedastada, et süüdistaja on kohtule esitanud sisuliselt ühe süütõendi ütlused kohtus.

- selleks on kannatanu xx xx

Just see kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, milles osutas süüdistatavale kui teo toimepanijale ja kinnitas sedagi, et ta tunneb süüdistatavas isiku ära, kes peksis kannatanu

xx. Xxx t. Tähelepanekuks peab kohus vajalikuks tuletada menetlusosalistele meelde, et

kohtupraktikas on välja kujunenud arusaam, et süüdi mõista on võimalik ka ainukese

otsese isikulise süütõendi ( olgu tunnistaja või kannatanu ütlused)

alusel tingimusel, et süüdimõistva kohtuot hoolikalt kõiku asjaolusid, eriti suse teinud kohus peab kontrollima neid, mis

veenvalt seavad selle ainukese tõendi sisu kahtluse alla, ning vajadusel lükkama kõik ilmnenud vastuolud ümber kohtu järelduste väljakujunemine olema

. Igal juhul peab

kohtuotsuse lugejale jälgitav. Vt Riigikohtu lahend 3-1-1-114-13 p 9 ja hiljuti taas korratud seisukoht 3-1-1-73-15 p 13. Kohus analüüsibki kannatanu ütlusi. (

53 pöördel xx. xx kohtutoimik lk -56) Kannatanu avaldas, et 21.09.2012 õhtusel ajal kella 19 paiku viibis ta koos xx. xx baaris Xxx veel neli inimest. . Baaris oli ka teisi külastajaid, vähemalt Ta nägi, kuidas kaks isikut peksid üht meesterahvast. Kuidas peksjad sisenesid baari ja millistel asjaoludel, M. xxx ei näinud. Tema arvates peksj oli vähemalt neli, kaks nendest ad olid oma seltskonnas, isikut olid peksjad. Kannatanu kirjeldas

nähtut järgmiselt. Ta istus seljaga sündmuse poole ja ühel hetkel sai

aru, et selja taga on konflikt. Ta pööras ümber ja nägi, „kuidas üks mees peksis kannatanut ( kannatanu M. Xxx - ja ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus maha siis liitus peksmisega ka teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma“. Kannatanu täpsustas,

4

et esimene isik lõi kannatanut pähe rusikatega, samuti sedagi, et ka teise isiku liitumise järgselt jätkas see esimene isik peksmist. (kohtutoimik lk 54 pöördel)

M. xxx avaldas kohtuistungil, et üks peksjatest on kohtusaalis ja osutas süüdistatav D.T-le

selgitas küsimusele vastates, et (kohtutoimik lk 54). M. Xxx kui esimene isik

peksis kannatanu pähe, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ja siis liitus peksmisega

teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut pea piirkonda, siis süüdistatava puhul on tegemist just selle teise isikuga, kes lõi kannatanu jalaga pea piirkonda korduvalt.

M. Xxx t. M. xx hinnangul kestis peksmine selgitas, et ta nägi toimunut 3 meetri kaugusel

paar minutit. Ta ei oska öelda, mida tegid need isikud, kes olid tema arvates ühes seltskonnas koos peksjatega, peksmise kestel. Peksmise koht oli teenindussaalis, baarileti

juures. Kui peksmine oli tsid minema. M. lõppenud, lahkusid peksjad baariruumist ja sõi Xxx pani kirja selle auto numbri, millega peksjad lahkusid. Tema arvates teiste isikute

sekkumist peksmise kestel ei olnud tähendat . Teatud aja möödumisel ta nägi akna ud

kaudu, et peksjad tulid tagasi õue, sisenesid taas baari ja üks nendest rääkis köögitöötajaga. Köögitöötaja ja veel ühe isiku vahel tekkis sõnelus ja pärast kõik väljusid ja sõitsid minema. Kannatanu M. Xxx fotode kinnitas, et kohtueelse uurimise käigus esitati talle äratundmisel järgi mitu isikut ja ta tundis ühe ära, see oli D.T ehk süüdistatav. Kaitsja küsimusele vastates (kohtutoimik lk 55 pöördel-56) selgitas M. Xxx, et esimene isik, kes lõi kannatanu, oli heledapäine. Süüdistatava välimus võrreldes sellega, mis oli tal fotol, on natuke muutunud. Praegu isik on vanem ja soeng on natuke teistmoodi. Kohtu küsimusele vastates selgitas M. Xxx, et praegu kohtuistungil on ta kindel, et kuriteo

toimepa selgitas ta, et ta on kindel nnud isik on D.T ehk süüdistatav. Täiendavalt

kuriteo toimepannud isikus, arvestades süüdistatava pikkust, tal on tõmmum nahk, kehaehitus, eelkõige välimus.

Alustades M. Xxx , et M. ütluste usaldusväärsuse hindamisega, märgib kohus kõigepealt Xxx vikuna kui ka detailides on loogilised, eluliselt usutavad ja tema ütlused nii ter tunnistusi kuulates ja lugedes ei tekki kahtlusi, et ütlustes on midagi sellist, mis tekitaks kohtule kahtlusi nende usaldusväärsuses.

K Xxx eksib. Oma seisukoha aitsja väljendas kohtuvaidlustes seisukohta, et M. kinnitamiseks osutas kaitsja

järgmistele asjaoludele:

- esiteks, et kannatanu M. Xxx, tunnistaja J. Xxx, kannatanu M. Xxx ei tundnud süüdistatavat ära kui isikut, kes oli peksja;

- teiseks tunnistaja xx. xx ja A. Xxx ütlustele, kes mõlemad väitsid, et kannatanu peksmise kestel viibis süüdistatav teenindussaalis koos nendega ega osalenud peksmises;

- ja kolmandaks, tegemist on M. Xxx inimliku eksimusega, sest ta ajab segi peksmises osalenuid isikuid. Viimase seisukoha kinnitamiseks viitas kaitsja äratundmiseks esitamise

protokollile (kriminaalasja materjalid lk 34-36), mille kohaselt tundis ta 21.11.2012 ära foto järgi süüdistatava, märkides, et ta tunneb isiku ära silmade ja kõrvade kuju, väikse ja ümara pea, tõmmu nahatooni ja tuima silmavaate järgi. Süüdistatav on see isik, kes NB! „

lõi keskealist meest rusikaga näkku ja seejärel jätkas löögist pikale paiskunud mehe

peksmist jalgadega“. Sellest nähtub kaitsja arvates, et M. Xxx ilmselt ajab tegelikult

esimest ja teist peksjat segi

, sest kohtuistungil ta avaldas, et rusikaga lõi kannatanut hoopis esimene heledapäine isik, millest kannatanu kukkus maha, ja siis liitus peksmisega süüdistatav. uhul on tõsine alus ütluste usaldusväärsuses osas, mis Sel j kahelda M. Xxx puudutab süüdistatava kui peksjat.

Kõik ülaltoodud oma kogumis seavad tõsikindlalt M. kohtuistungil antud ütlu Xxx sed

peksja isiku kohta kahtluse alla ja s tug sellele tõendile ei tohik ineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

5

Kohus märgib, et kaitsja tehtud osutused M. ütluste usaldusväärsuse kohta väärivad Xxx

tähelepanu ja kohus analüüsib neid eriti hoolikalt ja kogumis teiste tõenditega. Samuti kontrollib kohus, kuidas kaitsja poolt toodud tema arvates süüdistatava kasuks rääkivad tõendid suhestavad omavahel.

K Xxx ohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. avaldas, et ta ei tunne süüdistatavas isikut, kes peksis teda 21.09.2012 ja asub seisukohale, et kehavigastused tekitasid talle tundmatud isikud ja süüdistatav ei ole see, kes selles oleks osalenud. Ta arvab, et teda peksid 3-4 isikut ja palju pikemat kasvu (kohtutoimik lk 45). Ühtlasi väljendas seisukohta, et ta tahtis ja tahaks seda sündmust kannatanu M. Xxx oma

elust kõrvaldada, ta ei soovinud menetlust ja kohe ütles sellest politseile. Ta oletab, et

sündmus võis tekkida osaliselt ka tema süül, ta oli purjus. Kaitsja küsimusele vastates selgitas kannatanu M. Xxx, et tema kasv on 176 cm ja teda peksnud i kud olid temast si pikemat kasvu. (

kohtutoimik lk 46 pöördel) Kohtu kannatanu M. Xxx, et peksjate seast sellist küsimustele vastates selgitas ei mäleta nägu, nagu on süüdistataval Samuti olid need isiku süüdistatavat pikemat kasvu, heleda . peaga ja üks oli üldse kiilaspeaga. Süüdistatav on aga väikest kasvu võrreldes isegi tema

endaga (kannatanu võrdleb süüdistatava kasvu oma kasvuga – ). (kohtutoimik lk 46 pöördel)

Kohus leiab, et kannatanu M. Xxx . Xxx i ega kahanda M. Xxx ütlused ei lükka M ütlus ütluste usaldusväärsust ja seda järgmisel põhjustel.

Analüüsides kannatanu M. ütluste järjepidevust erinevatel kriminaalmenetluse Xxx

staadiumide b l ( kohtueelsel uurimisel ja kohtus), jõuab kohus järeldusele, et see anna

kohtule aluse suhtuda M. Xxx

ütlustesse osas, mis puudutab süüdistatavat kui peksjat, kriitiliselt.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ütluste järjepidevus on üks ütluste usaldusväärsuse kriteeriumidest. Vt 3

17 p 8, mille kohaselt tõendi usaldusväärsust -1-1-25- saab tuvastada muuhulgas hinnates kuivõrd ütlused on järjepidevat on ja olnud; samuti 3

- 1-1-103-

10 p, 7, kus on rõhutatud, et kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei ole viimasel et kannata kohal ütluste järjepidevus, olgu nu pöördus politseisse teatud aja möödumisel. Pärast seda avaldas, et ta sisuliselt välistab, et tema suhtes kuriteo , kui kannatanu M. Xxx

toimepannud isik on süüdistatav, avaldas prokurör kohtu loal kannatanu M. Xxx

kohtueelsel uurimisel 12.12.2

012 antud ütlused, milles ta avaldas, et ta ei mäleta sündmusest midagi. Prokuröri küsimusele, miks täna 3,5 aasta möödudes annab ta kohtus

detailsemaid ütlusi ja kirjeldab teda peksnud isikuid, selgitas M. Xxx, et ta ei soovinud

menetlust ja ots ga toimus ustas anda selliseid ütlusi, et vältida menetlust. Nüüd a

kohtupidamine ja kohtu all on reaalne inimene ja seetõttu püüab ta asjaolusid meelde

tuletada. Küsimusele, kas siis valetas kannatanu politseile, selgitas kannatanu, et ei valetanud, ta id, kes oli peksja, ei mäletanud konflikti põhjust ega isiku ja ütles tõtt, et oli purjus. Täiendavalt prokuröri küsimusele vastas kannatanu „nagu mälu ütleb, siis ma ei mäleta neid inimesi, mul oli fikseeritud alkoholisisaldus veres“ (kohtutoimik lk 46).

Analüüsides kannatanu selgitus , miks kohtueelsel uurimisel ta väitis, et ei mäleta i

sündmus , aga kohtus andis detailsemaid ütlusi, muuhulgas kirjelda t s isikuid, kes teda peksid, s ja seda jõuab kohus järeldusele, et kannatanu ütlusi ei saa pidada järjepidevak

olulises momendis, kes teda peksis, palju oli peksjaid. See asjaolu nimelt , ütluste

järjepidevuse puudumine, kahandabki kannatanu M. ütluste kvaliteedi ja annab Xxx kohtule aluse kahelda ka

nnatanu kui tõendi allika usaldusväärsuses.

Nimelt, kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu M. Xxx, et

. Kohus ei mäleta sündmust

möönab, et arvestades peksmise tagajärjel saadud trauma olemust (kriminaalasja ,

6

materjalis lk 2-5) kolju- – ja näoluude hulgimurrud, lahtine trauma, kehavigastuste

tekitamise mehhanismipeksti pea piirkonda, eelnevat alkoholi tarvitamist ( kannatanu

sõnul tarvitas ta umbes 350 g kanget alkoholi kohtutoi k lk 44 pöördel) ja kannatanu mi enda osutust, et „ olles sõjaväes mi d peksti läbi väga raskelt. Mul oli mälukaotus… Pärast n

seda kui tarvitan alkoholi 300-400 g, siis käin ja räägin aga meelde ei jää midagi“ (kohtutoimik lk 46 pöördel), ei mäletanudki kannatanu M. 12.12.2012 ülekuulamisel Xxx sündmuse asjaolusid. Kohtus ristküsitlusel, mis toimus 3,5 aastat möödumisel, avaldas ta, et nüüd ta mäletab

asjaolusid, - , 3- muuhulgas ka peksjaid, võib neid ka üsna detailselt kirjeldada heledapäised

4 isikut, pikemat kasvu ja üks on ja süüdistatav ei olnud peksja. Kohus osutab kiilaspea-

tähelepanu asjaolule, et ristküsitlusel küsimustele vastates keskendus kannatanu

probleemile ole see isik, kes teda peksis: vt , kuidas kohe väljendada, et süüdistatav ei kohtutoimik lk 45, vastates küsimusele, kas nägite isikuid, kes tekitasid tervisekahjutuse, avaldas kannatanu tegelikult küsimusest mööda, et „ kuna tol hetkel äratundmiseks kedagi ei esitanud, kuna keeldusin kriminaalasja algatamisest emalt , tol hetkel oleks saanud täps öelda. Näen süüdistatavat siin ja see ei olnud tema“. Nagu näitab ristküsitluse protokoll,

prokurör oma küsitlemise taktikas ei jõudnudki esitada küsimust, kas kohtusaalis viibi

v süüdistatav oli peksjate hulgas.

Kannatanu käitumisest ristküsitlusel nähtub, mis põhjusel, aga kannatanu et vahet pole otsustas tulla kohtusse ütlusega, mille sisu on see, et süüdistatav ei ole peksja, ja ütlused on suunatud sellele, et luua kohtule teadmine ja veenda kohut, et peksjad on hoopis teised isikud, mitte süüdistatav. Kui võrrelda omavahel kui tõendi allikad tuleb märkida kannatanu M. Xxx ja M. Xxx , , et erinevalt M. Xxxst, et esinenud M. Xxxlt alkoholi tarvitamisest tingitud ebaadekvaatset seisundit, mälukaotust, peatraumat, samuti on M. ütlused järjepidevad. Xxx

Lisaks avaldas kannatanu ristküsitlusel, et „ nagu mälu ütleb, siis ma ei mäleta neid inimesi, mul oli fikseeritud alkoholisisaldus veres“ istküsitlusel, (kohtutoimik 46). Ehk r

juba pärast seda, kui ta avaldas, et tema peksmise osales 3-4 isikut, pikemat kasvu (kohtutoimik lk 45), tuli ta tagasi sisuliselt kohtueelsel uurimisel väljendatud väitele, et ta

ei mäleta ärast sellist väidet kohtu küsimusele teda peksnud inimesi. Vastates p

, lisas kannatanu, et need isikud olid heledapäised ja veel üks detail üks nendest oli kiilaspea ( -

kohtutoimik lk 46 pöördel). Ristküsitluse protokolli alusel on nähtav, kuidas kannatanu

ristküsitluse kestel rikastab ütlusi selliste detailidega, mille kohta pole ta kunagi midagi

sellist avaldanud. on Tähelepanuväärt ka see, et kiilaspeaga isiku kohta ei anna ütlusi ükski teine kohtuistungil ülekuulatud isik - J. Xxx, M. Xxx, M. Xxx ( kes avaldas hoopis,

et ühel heledapäisel isikul oli peakattena nokkmüts, kohtutoimik lk 51 pöördel), xx. xx ega

A. Xxx ( kaks viimast tunnistajat ei osanudki kirjeldada peksjaid, välja arvatud seda, et

neid baari sisenejaid oli

4-6 isikut võimalik et , aga kas kõik peksid kannatanud ei oska öelda,

65 pöördel) kohtutoimik 63 ja lk

Kui vaadata kannatanu M. Xxx ütluste dünaamikat ristküsitlusel, võib tõdeda, et ristküsitluse käigus ei olnud kannatanu ütlused järjepidevad ja loogilised.

Ühtlasi siinjuures märkida, et süüdistatava kaitsetaktika poolest kohus peab vajalikuks oleks edutu tugineda väitele, et isik osavõtt peksmises ei ole tõendatud, kuna ainult üks u t isik tundis süüdistatava ära, aga asjas on veel vähemalt 5 tõendit ( J. Xxx, N. xx, A. Xxx,

M. Xxx ja M. Xxx kuriteo ), millest nähtub, et ükski nendest ei osuta süüdistatavale kui

toimepanijale. T kvantiteedist

di kvaliteet ja selle kohtu poolt õendite on tähtsam tõen ko

ntrollitud usaldusväärsus.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J. ütluste sisuks on see, et ta nägi Xxx peksmist

juba selle lõpu poolel, nägi kaks peksjat, üht võib rjeldada ja teise peksja nägu ta ki ei näinud.

7

Kohus märgib, et analüüsides M. ütlusi koostoimes, võib kohus tõdeda, et Xxx ja J. Xxx ükski tõend ei välista teist ega ole teisega vastuolus.

Nimelt selgitas J. Xxx ( kohtutoimik lk 47- , et 21.09.

50 pöördel) 2012 ta töötas baaris. Tema ise, kannatanu M. Xxx ja Xxx xx viibisid suitsuruumis. Tekkis konfliktne olukord, sest kannatanu ütles, et suitseta see märkus ei meeldinud. mine ei ole tervislik ja N. xx Tunnistaja J. Xxx lahkus suitsuruumist.

Aega hiljem tuli N. xx tema juurde kööki ja ütles, et kannatanu oli teda lükanud või tõuganud. N. ütles, et niisama ta seda ei jäta. xx oli vihane, helistas kellelegi ja

Kannatanu M. Xxx tekitatud tervisekahjustuse kohta selgitas tunnistaja J. Xxx le , et ta nägi

sündmuse lõppu ( kohtutoimik lk 47 pöördel). Kes nimelt tekitas tervisekahjutusi kannatanule, ta ei näinud, kuid nägi, et need isikud astusid baari siis, kui tema ise viibis

suitsuruumis. rinna ja pea Ta nägi, et kannatanu oli lamamas ja teda peksti jalgadega

piirkonda. Ta nägi vähemalt kaks peksjat. Kannatanu nägu oli verine. Tunnistaja kohe sekkus, hakkas neid laiale tirima ja siis tulid appi teised isikud. J. Xxx kinnitab, et sel ajal viibisid baarisaalis inimesed,

- kaks eestlannat, kolm vene naisterahvas külastajad t.

Pärast peksmist lahkusid baarist ja sõitsid tumepunase autoga kannatanu peksnud isikud

minema.

J. Xxx selgitas, et kuna suit , kuidas suruum on peasissekäigu juures, siisoli talle nähtav algul peksjad sisenesid baari ( kohtutoimik lk 48 pöördel). Kohe astusid sisse kolm isikut ja seejärel kohe veel 2 isikut. , et üks peksjatest oli kindlasti nende kahe Tunnistaja selgitas

isiku seas, kes tulid viimastena. See isik oli pikemat kasvu, umbes 180 cm, kõhna kehaehitusega koht tunnistaja kirjeldada ei oska. ja heledapäine. Teiste a Ülejäänud isikute kohta mäletab ta, et ja tumedapäised. Kohtutoimik lk 49 pöördel neil olid nahkjoped seljas

tunnistaja selgitas, et süüdistatavat sellest seltskonnast ta eristada ei oska, kuigi isikud tulid algul kolm ja isikut minuti vahemikuga. seejärel kaks lise

Prokuröri küsimusele ( kohtutoimik lk 49) kas peksjate seas oli süüdistatav, vastas , tunnistaja, et ta ei tea. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et süüdistatavat ta varemgi näo teadis

järgi kui klient teadnud. Politseis näidati talle süüdistatava foto, ta teadis, et i, nime ei selline isik on baari klient ja viibis baaris ka 21.09.2016. Tunnistaja selgitab, et süüdistatav

viibis kambas, milles oli 5 isikut, peksjaid

nendest oli kaks. Igaüks ülejäänutest sellest seltskonnast võis olla sel juhul teiseks peksjaks.

Kohus märgib, et tunnista ütlused ei ole üksteisega ja J. Xxx ja kannatanu M. Xxx

vastuolus, vaid vastupidi nendest kahest allikast saadud faktilised andmed ühtivad omavahel. Mõlemad, kannatanu ja tunnistaja, kinnitasid, et kannatanut peksti jalgadega, et peksjaid oli kaks isikut ja üks nendest oli heledapäine. Asjaolu, et J. Xxx Xxx ei tunne süüdistatavas peksjat, et kahanda kuidagi M. ütluste ega J.

Xxx e kvaliteeti. J. Xxx enda poolt antud ütlust ütlused on loogilised ja järjepidevad. Kohtuistungil tunnistaja selgitas, vastates prokuröri küsimustele ( kohtutoimik lk 49), et ta

pole kordagi osutanud süüdistatavale kui peksjale, sest politseis talle esitatud foto peale selgitas ta ainult niipalju, et see isik viibis baaris ajal, mil toimus kannatanu peksmine.

Kohus rahuldub tunnistaja selgitusega ega leia, et J. Xxx used oleksid muutlikud ja ütl kohtul oleks alust kahelda nende järjepidevuses, dusväärsust mis seaks nende usal kahtluse alla.

Kuigi kohtutoimik lk 49) selgitas tunnistaja, et baari vastates prokuröri küsimusele (

sisenevate isikute seas oli ka D.T, ei täpsustanud tunnistaja ega prokurör seda

küsinud, kas süüdistatav tuli baari siis esimese kolme isiku või teise kahe isiku

seltskonnas. Vastates kohtu küsimusele, selgitas tunnistaja, et süüdistatav astus baari, olles

3-kiilmelises seltskonnas, selles, kes sisenesid baari esimesena (kohtutoimik lk 50 pöördel). Heledapäine isik oli baari kohe pärast esimest teises seltskonnas, kes sisenesid seltskonda.

8

Kohus kontrollib, kuidas J. Xxx Xxx

ütlused ühtivad kannatanu M. ütlustega.

Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu M. selgitas, et ta nägi Xxx , kuidas isikud, kellest kaks hakkasid kannatanut peksma, astusid baari.

Kohtutoimik lk 51 pöördel ja 53 pöördel

selgitas kannatanu, et isikud astusid baari viiekesi, mitte algul kolm isikut ja seejärel 2 isikut, nagu seda väidab J. Xxx. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist põhimõttelise vastuoluga, mis seaks kahtluse alla kannatanu

või tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Ütlustes erinevuste esinemine võib olla tingitud

konkreetse inimese võimest sündmust näha ja seda mällu fikseerida. J.

Xxx eristas 5-

liiklelisest seltskonn

- 3-liikmeline ja kahe-liikmeline. M. ast kaks väiksemat seltskonda Xxx seda teha ei suutnud. Samas see, et M. Xxx . ei tähenda antud ütlused ei vasta tõele Tuleb arvestada, et J. Xxx sisenevaid isikuid ollessuitsuruumis, M. Xxx nägi baari nägi neid oma istekohalt teenindussaalis. Astudes teenindussaali need 5 isikud liikuda võisid

seal nagu üks seltskond. Peamine faktiline asjaolu, et 5 isikut sisenesid baari ja kaks nendest asusid kannatanut peksma, on tuvastatav nii J. Xxx kui ka M. Xxx

ütlustest.

Kohus analüüsib M. ütlused nende koostoimes. Xxx ja M. Xxx

M. Xxx (kohtutoimik lk 51- -52) selgitas, et kohe kaks sellest seltskonnast isikut pöördel „

hakkasid kannatanut peksma: kku, „ üks tuli kohe ja lõi seda joobes meest rusikaga nä

mille järel joobes mees lendas peaga vastu kivipõrandat ja siis teine kes temaga seal

kambas oli peksis teda jalgadega see peksis jalgadega pähe. Kes esimesena lõi, rindkeresse“

M. Xxx avaldas, et tanu M. Xxx - „ nägi, kuidas üks mees peksis kannatanut ( kanna ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus maha ja siis liitus peksmisega ka teine isik, kes

lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas imik lk 54). peast ka verd jooksma“. (kohtuto

K

M. Xxx ja M. Xxx kirjeldused peksmise kohta, on tuvastatav, et M. Xxx ui võrrelda ütlused kinnitavad M. ütlusi ja vastuolusid ei ole. Xxx

Samas väidab M. , et isik, kes lõi kannatanu esimesena, kandis peas nokamütsi ja Xxx seetõttu juuste värvi ta ei näinud ( kohtutoimik lk 52).

Selles osas on M. Xxx us nii J. Xxx kui ka M. Xxx ütlused vastuol ütlustega, et üks

peksjast, kes lõi esimesena, oli heledapäine. Ükski muu ülekuulatud isik ei väitnud kohtuistungil, et isik, kes esimesena lõi kannatanu kandis nokamütsi.

Kohtul s sellele vastuolule selgitust ei ole ja prokurör ka ei pakkunud kohtule selles osa mõistlikku selgitust. See vastuolu tekitab kohtule kahtlust, kas ja kes, mis viisil ja millisel staadiumil mõningat

v

e asjaoludes ja sel juhul miks mitte ka teise peksja isikus. Kohus õib eksida sündmus märgb, et kuriteo tuvastamisel ja toimepanija kindlaktegemisels ei ole tähtis, kas keegi peksjatest oleks kandnud nokamütsi.

Ühtlasi ei lükka nägid sündmust igaüks oma

tuvastatud fakt, et M. Xxx, M. Xxx J. Xxx ja vaatenurga all, kes osaliselt nagu J. Xxx, kes viibis joobeseisundis ja sai tervisekahjutuse nagu M. Xxx Xxx, ja need isikud ei suutnud kirjeldada teist , kes algusest lõpuni nagu M.

peksjat ( M. Xxx ngu), M. Xxx ütlustele on kohus andnud kriitilise hinna ütlusi ümber, muuhulgas teise peksja isiku osas, et teine peksja ehk kuriteo toimepanija on M. Xxx

ütlustest tulenevalt just süüdistatav.

Seega kaitsja argument, et M. Xxx, M. Xxx ja J. Xxx ei lükka ei tundnud süüdistatava isikus

peksjat, süüdistatavale esitatud süüdistust ümber.

9

Vastates kaitsja kohtuvaidlustes esitatud kaitseargumentidele (kohtutoimik lk 88),

märgib kohus, et süüdistuse poolt ülesehitatud süüdistusversioon süüdistatav i kohaselt osales

kuriteos just teise peksjana. Süüdistatavat ei seosta nö esimene kõhna kehaehitusega pikema kasvu heledat Xxx noormehega, kes võimalikult nokamütsi kandnud ( M. ütlused) oli M. Xxx

. J ütluste järgi narkomaani välimusega ust teises peksjas, kes ühines esimese peksjaga, tundis M. Xxx . M. Xxx - süüdistatava ära nägi Kohtla Järve Selveri poe juures raha automaadist välja võtmas just esimest peksjat ( vt kohtutoimik lk 53). Seega kaitsja

argument, et tema kaitsealune ei , võtnud sel päeval raha automaadist ja selle väite tõendamiseks esitatud tõendid kontode väljavõtted (kriminaalasja - materjalid lk 37-38), ei ole asjakohased.

Nüüd kohus analüüsib, kuidas mõjutavad tõendite kogumit tunnistajate A. Xxx ja N. xxx ütlused. Tähelepanuväärt on, et tunnistaja N. ütlused on esitatud süütõendina prokuröri poolt, xxx kuigi tegelikult on tema ütlused kaitsetõend, sest tema ütluste sisu on see, et kannatanu M.

Xxx peksmise ajal viibis süüdistatav, kes on tunnistaja vend, kogu aeg tema kõrval teenindussaalis ega osalenud peksmises. A.Xxx andis kohtuistungil samasisulisi ütlusi ( tõend on esitatud kaitsja poolt), et ta viibis koos N. xxx peksmisest osa. teenindussaalis, koos nendega oli süüdistatav, kes ei võtnud

Kohus märgib, et tunnistajate N. ütlusi tuleb kontrollida xxx ja A. Xxx eriti hoolikalt,

sama hoolikalt nagu kannatanu M. Xxx kui M. Xxx ütlusi, sellegipärast, et ütlused on ainuke otsene süütõend ütlused oma sisus lükkavad süüdistatavale , siis N. xxx ja A. Xxx esitatud

süüdistuse täielikult ümber.

See , et esimese variandina: kas M. Xxx eksib kuriteo toimepanija isikus ja tähendab

kaitsel on õigus ütlustele on võimalik tugineda kohtuots ja N. xxx ja A. Xxx

use tegemisel,

või annavad kohtud teadvalt valeütlusi eesmärgiga teine variant -

N. xxx ja A. Xxx

vabastada süüdistatavast esitatud süüdistusest.

N. xxx

-6 tundmatut isikud sisenesid baari, kannatanu M. Xxx väidab, et ta nägi, kuidas 4 oli sel ajal samuti teenindussaalis, ta võis provotseerida inimesi, sest käis inimeste juures ja segas. Siis kui peksmine juba toimus, tuli saali u ei tema vend ja ta oli vennaga koos, seetõtt pööranud erilist tähelepanu peksjatele, nägi seda, et peksti ja noormehed, kes peksid, olid ringis

. (kohtutoimi lk 63 ja 63 pöördel).

N. xxx Xxx väidab, et J. , kes peksmise algul viibis sutsuruumis, nägi, et süüdistatav tuli

baari, väljus suitsuruumist ja süüdistatav ja J. Xxx hakkasid peksjaid lahti tirima ( kohtutoimik lk 63 pöördel).

Kohus märgib, et ilmekas on see, et sellist asjaolu, et süüdistatav oleks koos J. Xxxga peksjaid lahti tirinud, ei maini kordagi mitte ainult J. Xxx oma ütlustes, vaid ka süüdistatav

ise. Nimelt , süüdistatav andis ütlusi / kohtutoimik lk 57), et ta tuli baari üksi ja seal toimus kaklus, „ jooksis suitsuruumist välja ja hakkas seda kampa laiali ajama. Mina xxx astusin õe juurde ja viisin ta välja tänavale. Pärast seda tuli kohale kiirabi…“ See asjaolu tiris peksjaid Xxx , et süüdistatav „ lahti“ tegutsedes koos J. ga on sündmuse olulise moment. Selle faktilise asjaolu olemus on selline, et selles ei saa sisuliselt eksida.

On kaks varianti, kas isik, kes näeb sündmuse pealt, näeb, kuidas J. üksi „tirib Xxx peksjaid lahti“ või näeb, kuidas süüdistatav ja J. lahti“. Xxx tirivad peksjaid

Seega N. xxx

on vastuolus J. Xxx

ütlused ülalnäidatud osas ja süüdistatava endi ütlustega.

N. D.T sellistest ütlustest on nähtav tunnistaja soov kaunistada veidi oma venna

tegevust baaris. Tunnistaja ei piirdu sellega, et väita ainult seda, et süüdistatav viibis peksmise ajal koos temaga ega osalenud peksmises. Tunnistaja asus väitma, et süüdistatav tegelikult osales tegevuses, mis oli suunatud peksmise lõpetamiseks. Seega tunnistaja asus

10

dekoreerima sündmust asjaoludega, mida tegelikkusest ei toimunud. Kohus kordab, et ise

süüdistatav ise oma kaitsetaktikaga ei tulnud selle peale, et hakata väitma, et

koos J. Xxx ris ta Vastupidi, vastates ga „ti peksjaid lahti“, millega soodustas peksmise lõpetamist.

küsimusele, kas ta kuidagi püüdis peksmises da ( kohttoimik 57 pöördel) vastas se sekku süüdistatav, et ei, see ei olnud tema asi .

Selles osas on N. xxx Xxx ütlused vastuolus ka muu kaitsetõendiga, A. ütlustega, millest nähtub (kohtutoimik lk 65 pöördel ja 66), et süüdistatav tuli baari küll siis, kui kaklus oli

juba lõpu poole. ütlused: „Sisenes Svjatoslav,, tema järel J.

A. Xxx

Xxx, kes hakkas

karjuma ja noormehi Xxxst eemale kiskuma ja lubas kutsuda politsei“. Edasi tunnistaja selgitas, e xxx t süüdistatav läks aga kohe N. juurde, ta ei möödunud kaklejatest, sest laud, kus istus tunnistaja ja N. xxx kohas, aga kaklus toimus eemal. oli ühes Paari minuti pärast

A. Xxx, N. xxx

ja süüdistatav lahkusid baaris ja istusid süüdistatava autosse. A.Xxx ütluste järgi, ei läinud süüdistatav kaklejate isegi ligidale, rääkimata juba sellest, et süüdistatav sekkuks ja hakkaks koos J. ga „peksjaid lahti tirima“ Xxx

Kohus märgib, et süüdistatava ( kohtutoimi lk 56 pöördel ütlused k -59) ja A. Xxx

(kohtutoimik lk 65- .

67 pöördel) on sündmuse olulistes momentides omavahel kattuvad

Süüdistatava ja A. ütlustest kokkuvõtlikult tuleneb see, et süüdistatav saabus baari Xxx

üksi üüdistatav viibis saalis , mitte koos peksjatega ja siis, kui peksmine juba toimus, s

lühikest aega koos N. ja istusid süüdistatava xxx ja A. Xxx ja koos lahkusid baarist autosse. Nad olid veel baari juures, kui kohale tuli politsei ja hakati inimestega vestlema.

Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt, ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Samas tuv omavahel, on astades, et erinevatest allikatest tulenevad tõendid ei kattu vastuolus, tuleb kohtul muuhulgas ka hinnata, kas

l (kannatanul, ühel või teisel tõendi allika tunnistajal) on motiivi anda teatud sisuga ütlusi, mis ei pruugi olla tõelevastavad, vaid on antud põhjus l, et soovitakse saavutada teatud menetluseesmärki – näiteks kaitsta sõpra e

või sugulast, kes on samal ajal süüdistatav, või vast lähtudes ringkaitsest toetada

upiditeist tunnistajat või kannatanut ( muuhulgas süüdistuse poolt).

Ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistataval on ütluste andmisel motiiv ennast kaitsta ja tunnistajal N. xxx on motiiv oma venda toetada. N. xxx motiiv anda ütlusi teatud sisuga kaitse kasuks on tuvastatav tema ütluste osas, milles ta väitis, et süüdistatav sekkus pinnalt peksmisse ja koos J. Xxx

ga püüdis „peksjaid lahti tirida“. Arvestades N. xxx ütluste andmise võimalikku motiivi anda ütlusi venna kasuks ja seda, et

tema ütlused on ja süüdistatava endi ütlustega vastuolus, olulises momendis J. Xxx

suhtub kohus N. xxx kui tõendi allikasse kriitiliselt ja leia ütlused ei ole b, et N. xxx piisavalt kvaliteetsed, et sellega saaks M. Xxx

ütlused ümber lükata.

Kohtu arvamust, et tunnistaja N. xxx uhtuda kriitiliselt, toetab muuhulgas ütlustesse tuleb s ka see, et ülestäheldatud vastuolu N. D.T ütluste ja teiste tõenditega ei ole ainuke. d

Nimelt, N. xxx -65), et kui politsei selgitas kohtu küsimusele (kohtutoimik lk 64 pöördel saabus kohale, vesteldi ka tema vennaga, tunnistaja ise istus sel ajal autos, vend ja politsei olid algul politsei auto ja siis baari juures. Tunnistaja selle juures ei viibinud ja mida

politsei temalt küsis, vend talle rääkinud. ei ole

Kaitse poolt on selles osas esitatud tunnistaja A. Xxx ( kohtutoimik lk 66), kui ütlusi et tunnistaja väljus baarist, siis oli kohal politsei ja süüdistatav, N. ja tunnistaja rääkisid xxx politseiga. Algul,Xxx istus autos, ta kirjutas tuli politsei, tööandjale lahkumisavalduse, kui

siis N. xxx kirjutada väljus autost. Politsei küsis, kes on kannatanu, kas keegi soovib

11

avalduse ja pärast seda vestlus süüdistatav ja N. sõitsid koju, tunnistaja läks ka xxx minema.

Kohus leiab, et kuigi vestlus politseiga ja selle sisu ei ole oluline süüdistatava kuriteost osavõtu tuvastamisel, on see sündmuse ja süüteo kontekstis oluline moment, sest vestluse käigus üritas politsei välja selgitada, kes on kannatada saanud. Selle vestlus muuhulgas e

puhul ei ole tegemist asjaoluga, milles subjektiivne tõendi allikas ( tunnistaja) võib eksida ja eksimus oleks vabandatav ( näiteks kas vestlus toimus baari juures või politsei auto juures vms). Põhjusel, mis ei ole kohtule teada, asus N. xxx varjama, et tegelikult ta

on viibinud vestluse juures ja kuulnud vestluse sisu. A. Xxx ütluste ülalnäidatud osa ei tekita kohtule kahtlusi, et see Xxx puhul ei ole tuvastatud ütluste osa vastab tõele, sest A. ühtki motiivi, miks selles osa peaks ta andma kohtule ebaõigeid ütlusi ja väitma, et N. s Xxx viibis vestluse juures, kui seda tegelikkuses poleks olnud.

N. Xxx Xxx kui tõendi allika suhtes on kohus kriitilisel arvamusel ja arvestab N. ütlustega ainult selles osas, milles on tema ütlused kinnitatud teiste usaldusväärsete tõenditega.

Ar kuriteo toimepanija isiku vestades ülaltoodus tõendite analüüsi ja kohtu järeldusi, on tõendatusse osas välja kujunenud olukord, mil süüdistatava oma kuriteost osavõttu eitava

positsiooni Xxx s juures on ainukeseks süütõendiks M. ütlused ja õigustavaks tõendik on

tunnistaja A. Xxx ütlused, mis on omavahel otseselt vastuolus ja välistavad üks teist. Tegemist . on „sõna sõna vastu“ olukorraga

Kohtu on juba märkinud, et kannatanu M. on kohtuistungil ütlusi andnud kindlalt, Xxx loogiliselt, järjepidevalt. Ta osutas kohtuistungil süüdistatavale kui teo toimepanijale, kelle ta tundis ära kohtueelse uurimise käigus ja on kindel ja kohtud, et teo toimepanija on just süüdistatav ehk süüdistatava vastu on esitatud üks otsene isikuline kindel süütõend. Kohus on juba osutanud ka kohtupraktikale, mille kohaselt on süüditunnistamine võimalik ka ainukese otsese isikulise tõendi alusel, kuid kõik ebaselgused, kahtlused, mis on seotud selle ainukese süütõendiga, peavad olema veenvalt ümber lükatud. Praegu asub kohus kontrollima neid ebaselgusi, kahtlusi tekitavaid asjaolusid, millele on ka kaitse pool osutanud kohtuliku arutamise käigus.

Kaitsja väljendas ekõnes arvamust, et M. ütlusi tuleb hinnata koostoimes kaits Xxx temaga läbiviidud äratundmiseks esitamise protokolliga. Nimelt, kaitsja osutas asjaolule,

et äratundmise protokollis ( kriminaalasja materjalid lk 34) väitis M. Xxx, et ta tunneb isiku ära ( kelleks osutus D.T) „kes 21.09.2012 kella 19.00 paiku Kohtla kui isiku -

Järve linnas aadressil Xxx asuvas pubis Xxx

Kaitsja osutas

asjaolule, et kohtuliku arutamise käigus avaldas M. ta nägi, „kuidas üks mees Xxx, et peksis kannatanut ( kannatanu M. Xxx - ) pähe ja seejärel kannatanu kukkus

maha ja siis liitus peksmisega ka teine isik, kes lõi maas lamavat kannatanut jalaga pea piirkonda, seda mitu korda järjest, kannatanul hakkas peast ka verd jooksma“. Kannatanu veel täpsustas, et esimene isik lõi kannatanut pähe rusikatega, samuti sedagi, et ka teise isiku liitumise järgselt jätkas see esimene isik peksmist. (kohtutoimik lk 54 pöördel). Kohus Xxx ee teine isik, juhib tähelepanu, et M. väitis kohtuistungil, et süüdistatav on s

kes liitus esimesega pärast seda, kui esimene lõi rusikaga näkku ja kannatanu kukkus maha.

Seega, M. Xxx kohtus antud ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli vahel on

oluline vastuolu - M. Xxx

tundis äratundmise läbiviimise käigus kelle ära? Kas

äratundmisel käis jutt siiski esimesest peksjast, kes algul lõi kannatanut rusikaga näkku või pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha?

12

Tegemist on

olulise küsimusega ja selle vastuolu varjamisega on süüdistus ennast

asetanud olukor Xxx kuriteo toimepanija isiku da, mil kohtul tekib tõsine kahtlus M.

suhtes vaba järelduse tegemise protsessis. Süüdistajale oli see vastuolu ( ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli vahel) teada

juba hetkest, kui M. Xxx kuriteo toimepanemise isiku kohta. andis ütlusi kohtus

Süüdistaja valis taktika ja otsustas jätta kohtule esitamata M. ga läbiviidud Xxx

äratundmiseks esitamise protokoll. See taktika osutus edutuks, sest sel juhul otsustas äratundmise esitamise protokolli kasuks kaitsja ise. Tulemuseks on olukord, mil süüdistajale ülitähtis tõend on eatud tõsise kahtluse alla.

s

Süüdistuskõnes osutas prokurör sellele, et kaitsja ei ole äratundmise protokolli alusel M.

Xxxle küsimusi esitanud, kuigi tal oli selleks menetluslik õigus ja võimalus. Kohus

selgitab, et kaitsja poolt küsimuste esitamise võimaluse kasutamata jätmine ei

lisa kvaliteeti kahtluse alla seotud ainukesele isikulisele süütõendile

M. Xxx eo toimepanija ütlused kohtuistungil osas, milles ta väitis, et süüdistatav oli kurit

ja oli see teine isik, kes liitus esimese peksjaga, on vastuolus temaga läbiviidud

äratundmise protokolliga, mille loogika kohaselt tundis M. just esimese peksja ära, Xxx kes lõi kannatanu algus rusikaga näkku või pea piirkonda.

Selline vastuolu ühest allikast ( M.

lt) pärinevate tõendite vahel ei ole süüdistaja Xxx

kohtuliku arutamise käigus ümber lükanud. Seda rohkem, süüdistaja tegelikult asus vastuolu varjama.

Nüüd kohus hindab, kas kaitsja osutatud vastuolu on niivõrd oluline ja kaalukas just peksja isiku väljaselgitamise vaatenurgast.

Kohus selgitab, et kuna kogu antud kriminaalasja lahendamine taandub

küsimusele, kas süüdistatav on kannatanu osa võtnud või ei ole, siis peab kohus tegema peksmisest tähelepaneku, et tegelikult iseenesest ei ole tähtis, kas süüdistatav on esimene või teine

peksja, sest kuriteo koosei

su tuvastamisel ei ole tähtis asjaolu, mis järjekorras osalevad kuriteokoosseisu teostavad isikud kuriteos. Oluline on muu. Kohus selgitab, et küsimuse tundis ära esimese või teise peksja lahendamine, kas M. Xxx

ära, on vajalik selleks, et otsustada, kas isiku äratundmisel ja isikule kohtus osutamisel tegi M. Xxx vaba objektiivse

otsustuse, või ta jõudis järelduseni teatud asjaolude mõjul ja

tema j e äreldus ei ole laitmatult vaba, sel juhul tuleb hinnata võimaliku eksimus tõenäosust.

M. Xxx poolt peksja äratundmise loogikat ja protsessi tulebki kohtul analüüsida ja hinnata. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud, et äratundmist ei tee automaatsel õigustühiseks t

isegi mitmete menetlusõiguse rikkumiste esinemine, peamine, et äratundja järelduse väljakujunemine ja tegemine oli objektiivne ja vaba, ja see oleks kohtus ka kontrollitav. Ka

käesoleval aja ei ole täheldatud, et kohtupraktika oleks liikunud seisukoha muutmise suunas ( vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-84-11, 3-1-1-52-09, 3-1-1-98-07, 3-1-1-33-06)

Kohus selgitab, et nüüd ei ole süüdistatava süüditunnistamiseks piisav, kui isikuline

tõendi allik ) väidaks kohtus ust süüdistatav on kuriteo as ( antud juhul M. Xxx , et j toimepanija, sest tema ütlused ja äratundmise esitamise protokoll on vastuolus ja seega M.

Xxx on Oleks istaja mure kuidas ütluste kvaliteet selle võrra kahanenud. pigem süüd

kvaliteedis kannatada saanud tõendit täi teisisõnu endavalt toetada ja kvaliteeti taastada - lahendada vastuolusid, ümber lükata kahtlusi ja ebaselgusi. Vastuolu varjamisega tõendi

kvaliteeti ei tõsta.

Kaitsja seadis kahtluse alla M.Xxx

ga läbiviidud äratundmist ka sellel põhjusel, et

äratundmiseks oli esitatud süüdistatava foto, mis pärineb aastast 1997, ehk ajast, mil

13

süüdistatav oli veel nooruk ja seetõttu eksib M. Xxx kuriteo toimepanija isikus. Kaitsja esitas süüdistatava passi, milles on süüdistatava foto 2006.aastast (kriminaalasja materjalid lk 39).

M. Xxx objektiivse ja vaba järelduse väljakujunemise kohta isiku äratundmisel märgib

kohus, et Seega ei ole vaidlust asjaolus, et M. Xxx nägi süüdistatavat baaris, nägi autot, millega sõideti minema, pani auto numbri kirja. Lähtuvalt sellest oli M.

Xxxl juba baaris

viibimise ajal teatud teadmine süüdistatava välimusest. Nüüd tuleb kontrollida, kas hilisema aja kestel ja teatud asjaolude mõjul võiks M. Xxx segada tegelikult tundmatu

peksja välimust baaris viibinud süüdistatava välimuse ja jõuda samal ajal

ga kokku lõplikult järeldusele, et süüdistatav on peksja.

Äratundmine on läbi viidud 21.11.2012 ehk sündmusest kuu aega hiljem. M. Xxx kirjeldab peksjat äratundmisel järgmiselt „ tunnen ära silmade kuju, kõrvade kuju, väikse ja ümara pea, tõmmu nahatooni ja tuima silmavaate järgi“. Äratundmise läbiviimine sündmusest möödumisel

1 kuu annab tunnistuse sellest, et aega ei ole möödunud palju, äratundja mällu on jäänud ja säilitatud need asjaolud ja tunnused,

mille järgi äratundja saaks teha põhjendatud järelduse äratuntava isikus. Äratundmise

protokollist nähtub, et äratundjale jäi isik meelde väikse ja ümara pea ning tõmmu

nahatooni järgi a tänapäevil. Kohtuistungil viibival . Need asjaolud on kontrollitavad k süüdistataval on tõepoolest ümar näojoon ja välimuselt on ta tõepoolest tõmmu nahatooni.

Kohtuistungil selgitas M. Xxx, et pärast foto järgi läbiviidud äratundmist kohtueelse

uurim

ise käigus nägi ta süüdistatavat veel ühe korra kohtus lühimenetluse kohtuistungil (kohtutoimik lk 55 pöördel).

Vastates kohtu küsimustele ( kohtutoimik lk 56) selgitas M. Xxx, et kohtuistungil on ta kindel, et tegemist on peksjaga, sest ta teeb sellise otsustuse süüdistatava pikkuse, tema

tõmmuse naha järgi, kehaehitus.

Kohtule tekitab kahtlust M. Xxx tunnist peksja isiku us, et kohtus jääb ta kindlaks tuvastamisel muuhulgas ka seetõttu, et ta tutvus varasemate kohtuistungite protokollidega (lühimenetluses, millest süüdistatav loobus kohtus ja isiku käitumine kohtus ). Tegelikult

selline tunnistus kinnitab, et kohtuistungi ajaks on M. Xxx järelduse tegemine peksja

isikus olnud t muudest asjaoludest, mis ei ole seotud tingitud vähemalt osalisel

kuriteosündmuse ega reaalse pek ja ja süüdistatava välimuse võrdlemisega. M. s Xxx arvestas peksja isiku tuvastamisel kohtus seda, kuidas isik kohtus menetluses käitub . Lühi koostatud kohtuistungiprotokollid ei gemisel, aita äratundjat kuidagi vaba järelduse te

pigem vastupidi, isiku korduv nimetamine süüdistatavaks ja tema poolt aktiivse kaitse rake

e eelarvamuse tekitamisele. ndamine võib soodustada äratundjal Samas märgib kohus, et 21.11.2012 läbiviidud äratundmise puhul ei tekki kohtul kahtlust, et M. Xxxl oleks menetlustoimigi ajaks välja kujunenud teatud eelarvamus süüdistatava isiku kohta. M. Xxx sja ja nimetas, mille tundis isiku ära kui pek järgi ta tunneb peksja ära. K lõplikult, et “eelkõige välimus“ a kohtuistungil ( kohtutoimik lk 56) kinnitas M. Xxx

on asjaolu, mille järgi on ta kindel, et peksja on süüdistatav.

Analüüsides M. ütlusi ja äratundmiseks esitamise protokolli nende koostoimes Xxx , teeb kohus kindlaks, et kogu menetluse ( kohtueelse ja kohtuliku tis M. arutamise) kestel väi Xxx d , et tema kohtueelsel uurimisel äratuntu isik on peksja. Ta seostas jätkuvalt ja

järjepidevalt süüdistatava ja peksja väli nähtu ühtki must ja menetlusest ei

asjaolu, et

teatud ks M. Xxx sida ja hakata seostama tegelikku p sjat hetkel või ek ek ( kelleks võis

14

osutuda muu isik) t, kes tema kaitseversiooni kohaselt viibis baaris samal ja süüdistatava ajal, aga peksmises osa ei . võtnud

Kaitsja argumendile

äratundmisel kasutatud fotode kohta vastab kohus järgmist.

Ei ole välistatud, nagu väidabki foto (kohtutoimik lk 36) pärineb aastast 1997. kaitse, et Tutvudes süüdistatava hilisema fotoga aastast 2006 ( kohtutoimik lk 39) sedastab kohus, et sel juhul ei ole süüdistatava välimus 9 aasta kestel oluliselt muutunud. Ümar näojoon on tuvastatav a foto alusel, kulmude joon, isegi soeng ei ole radikaalselt muutunud. mõlem Kohus tõdeb, et ka kohtuistu gi ajaks ei ole süüdistatava välimus kardinaalselt muutunud, n

ta on vanuse poolest

saanud küll vanemaks. Ümar näojoon, veidi tavalisest tõmmum nahatoon

jäid samaks.

Siinjuures juhib Kohus leiab, kohus tähelepanu järgmisele. et eelolev kohtu tähelepanek on

tähtis kaitse argumentatsioonis leiduva loogikavea näitamise vaatenurgast, samuti on kohtu arutluskäigu pinnal võimalik näha, kuidas tekib kohtul kahtlus kaitse tunnistaja A. Xxx

ütluste usaldusväärsuses. Kohtu mõttekäik on järgmine.

M. Xxx ja J. Xxx ( A. Xxx ütlustega on tuvastatud, et baari sisenesid 5 isikut ütlustest

tulenev isikute arv on 4-6 kohtutoimik lk 65 pöördel, see ei ole M. Xxx ja J. Xxx ütlustega vastuolus) nägi, kuidas t . M. Xxx eenindusruumi sisenesid 5 isikut (kohtutoimik lk 51 pöördel ja 53 pöördel). J. Xxx kirjeldas, kuidas baari tulid 5 isikut kahes seltskonnas,

algul 3 isikut ja seejärel veel 2 isikut ja süüdistatav oli

esimeses seltskonnas, teises seltskonnas oli ne isik, kes pikema kasvu heledapäi kindlasti oli üks peksjatest (kohtutoimik lk 48 pöördel nägi seda , mis asub sissepääsu

- 49); J. Xxx olles klaasuksega suitsuruumis

juures. M. Xxx selgitas, et sellest seltskonnast 2 isikut hakkasid kannatanut peksma

(kohtutoimik lk 51 pöördel) kui pidada usaldusväärseks süüdistatava ja N. . Juhul, Xxx, samuti A. Xxx

i siis, kui kaklus ütlusi ( kohtutoimik lk 66) ütlusi, et süüdistatav tuli baar juba toimus ja tema järgi tuli J. , kes püüdis peksjaid lahti tirida ütlused) Xxx ( N. Xxx , siis

oleksid M. Xxx ja J. Xxx omaette, mitte pidanud nägema, kuidas baari siseneb täiesti koos nimetatud seltskonnaga, ks isik. Kui M. Xxx ja J. Xxx veel ü oleksid selliseid ütlusi

andnud, siis oleks kohtul alust arvata, et M. Xxx võiks tõepoolest eksida ja seostada hiljem baari astunud

must musega, seda eriti juhul, kui süüdistatava väli teise peksja väli nende väli sarnaseid tunnused, näiteks mõlemad lühemat kasvu. muses oleks

M. Xxx ja J. Xxx andsid kohtule selles osas selgeid ja ühiseltmõistetavaid ütlusi, millest

tuleneb, et keegi kuues omaette baari ei astunud. Seda, enam, J. Xxx väitis kindlalt

kohtuistungil ( -liikmelise kohtutoimik lk 50 pöördel), et süüdistatav tuli koos 3

seltskonnaga, mitte aga hiljem ja omaette. M. Xxx ja J. Xxx ütlustes selles osas ei ole kohtul ühtki alust kahelda.

Seega kaitse argument, et M. Xxx eksib ja seost

ab baaris nähtud süüdistatavat ilma aluseta peksja isikuga, ei ole põhjendatud ega tugine kohtus uuritud tõenditele.

A.Xxx ( ja N. Xxx) le aluse arvata, et ütlused on seega loogilise veaga ja see annab kohtu

A. Xxx annab kohtus tõele mittevastavaid ütlusi vähemalt peksja isiku kohta eesmärgiga

kaitsta oma sõbranna N. ütl Xxx venda ja toetada N. Xxx usi, mis on samuti suunatud venna kaitsmisele.

Kohtus leiab kinnitust asjaolu, et A. Xxx ritud ütlused peksja isiku kohta on motivee sooviga kaitsja süüdistatava, ütluste järgi ( kohtutoimik lk 65) oli kannatanu sest A. Xxx

M. Xxx Xxx purjus, tülitas, solvas ja tuli kättpidi kallale ( sama kinnitas kohtuistungil N. kohtutoimik lk 62 pöördel). väitis natanu tülitas ja seg

N. Xxx , et kan as inimesi baaris (

kohtutoimik lk 63 pöördel). A. ütlused on ümber lükatud kannatanu M. Xxx ja N. Xxx Xxx ütlustega ( kohtutoimik lk 51), mille kohaselt kannatanu oli joobes küll aga rahulik.

15

Samas kohus ei välista, et suitsuruumis tekkis N. Xxx ja kannatanu M. Xxx vahel

konflikt, mille käigus räägiti kõrgendatud toonil ja hiljem kaebas N. Xxx J. Xxxle, et kannatanu on N. Xxx Xxx lk lükanud või tõuganud. See tuleneb J. ütlustest ( kohtutoimik 47), mille usaldusväärsuse kohtul kahtlusi ei ole.

A.Xxx ja N. Xxx d esitleda suitsuruumis tekkinud konflikti kui asjaolu, mis püüava tõendaks kannatanu M. märkimisväärset Xxx argessiivsust. N. Xxx dekoreerib kannatanu

M. Xxx argessiivsust sell u ega, et väidab, kuidas kannatan astus ligi ja ähvardas silma välja torgata ( kohtutoimik lk 62 pöördel). J. ütlustest ei nähtu ( kohtutoimik lk 47) Xxx , et

N. Xxx

oleks talle rääkinud silma väljatorkamise ähvardusest.

Arvestades Xxx ja A. Xxx kohtu ülalnäidatud N. ütluste analüüsi, jõuab kohus järeldusele,

N. Xxx ja A. Xxx Xxx

ütlused ei lükka kannatanu M. ütlusi ümber, seda konkreetselt 21.09.2012 kl 19.00 paiku baaris Xxx

toimunud sündmuse kohta. Süüdistatav eitas oma süüd jätkuvalt ja ütlustega. M. kaitses ennastN. Xxx ja A. Xxx Xxx

ütlustega on D.T ütlused selle osas, süüdistatav et ei osalenudkannatanu M. Xxx

peksmises, on kindlalt ümber lükatud. Kohus analüüsis kõik need ebaselgused ja

kahtlused, mis tekkisid kohtuliku arutamise käigus seoses M. ütlustega ja jõudis Xxx

aseisukohale, et M. Xxx kvaliteetsed ja selleks, nende alusel ütlused usaldusväärsed oleks võimalik teha süüdimõistev kohtuotsus.

M. Xxx leiab kohus tuvastatuks, et kannatanu M. Xxx peksmises, mis leidis aset ütlustega 21.09.2012 kl 19.00 paiku Xxx asuvas baaris Xxx, osales just

. süüdistatav D.T

M. Xxx ja M. Xxx ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav oli see isik, kes ühines esimese peksjaga, ja hakkas lamavat kannatanut peksma jalgadega pea piirkonda.

J. Xxx, samuti M. Xxx ja M. Xxx ütlustega on tõendatud, et kannatanule oli kutsutud kiirabi seoses talle tekitatud kehavigastustega.

Kannatanu M. Xxx kinnitas kohtuistungil ( -46), et talle olid kohtutoimik lk 45 pöördel tekitatud kehavigastused.

Meditsiinilisest tõendit (kriminaalasja materjalid lk 2) nähtub, et 21.09.2012 kl 19.33

diagnoositi M. Xxxl koljuja ninaluude hulgimurrud, alkoholi tarvitamisest tingitud

psüühika ja käitumishäired. Kehavigastuste iseloom on tuvastatav ka patsiendikaardist - (kriminaalasja materjalid lk 3-5).

Kohus märgib, et tunnistaja V. ütlused ei oma tähtsust süüdistatavale esitatud Xxx kuriteokoosseisu ega kuriteo toimepannud isiku tuvastamisel.

Kohus ei peatu siin pikalt enese privileegi teemale, v mittesüüstamise aid märgib kokkuvõtlikult järgmist. Isikul on õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu. Enese mittesüüstamise privileeg

puudutab mit ehk kriminaalmenetluslikke aspekte te ainult tunnistajat või kahtlustatavat , vaid hõlmab isegi menetlusevälist tegevust kui seda võidaks kasutada , seda enam juhul, hilisemas menetluses ( 3-1-1-85-10 p 21). Enese mittesüüstamise privileeg on põhiõigus. Vt Riigikohtu lahend 3-1-1-24-13 p 10.

V. Xxx ütlustest kohtuistungil nähtub ta teadis süüdistatavat ka (kohtutoimik lk 72-74), et

enne 21.09.2012 seoses saabus Xxx tööga. 21.09.2012 ta patrullis väljakutsele baari . Baari juures ta vestles süüdistatavaga, kes tunnistas, et tema on see, kes peksis kannatanut. Kohus selgitab, et kui isikule on teada kuriteoga seotud asjaolusid, siis selleks, et saada tõend, kohtus, tuleb isik üle kuulata. Antud juhul saades teada, mida saaks kasutada hiljem et isik tunnistab süütegu, tuleks politseinikul esimese sammuna võtta tarvitusele meetmed

tõendi fikseerimiseks – selgitada isikule õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu ja

kui isik oleks siiski nõus tegu tunnistama, kuulata ta kahtlustatavana üle. Kohtul ei ole

16

andmeid, et süüdistatav oleks kohtueelse uurimisel käigus tegu tunnistanud. Uurimise

lünka ehk seda, et isikut ei võetud kohesele ülekuulamisele, ei saa enam täita

menetlustoimingu tegemata jäänud politseiniku ülekuulamisega.

V. Xxx alates hetkest, mil sai ütlustest ei nähtu, et ta teada, et süüdistatav võib olla seotud

kuriteo toimepanemisega, oleks ta süüdistatavale selgitanud tema õiguse mitte teha koostööd, mitte anda ütlusi.

Seega V. x toendina Xx ütlusi, et süüdistatav tunnistas tegu, ei ole kohtus võimalik kasutada, sest tõend saadud põhiõiguse, enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. on

Ülejäänud osas ei ole V. ütlused kriminaalasja lahendamisel tähtsust omavad. Ta Xxx selgitas kokkuvõtlikult nii palju, et kogus kohapeal informatsiooni ja sellest valdav osa tuli ba . See ei anna kohtule kriminaalasja lahendamisel midagi. aridaami sõnadest

Samuti peab kohus vajalikuks vastata prokuröri argumendile, et kaudselt kinnitab isiku

poolt teo omaksvõttu ka fakt, et isik taotles kokkuleppemenetlust, hiljem lühimenetlust. Nimetatud fakt ei tõenda kuidagi isiku teo omaksvõttu isegi kaudselt, vaid ainult seda, et algul isik soovis valida ökonoomsemat menetlusliiki, ja mitte rohkem. Lihtmenetlustes ei obligatoorne, et isik peab ennast süüdi tunnistama, peamine, et isiku osavõtt kuriteost oleks tõendatud kriminaalasja pinnal usaldusväärsete tõenditega.

Seega ülalnäidatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Xxx

Teo toimepanemise ajal kehtis KarS § 121 redaktsioon, mille kohaselt on teise inimese

tervise kahjust nud muu kehaline amine, samuti löömine, peksmine või valu tekita väärkohtlemine rahalise karistuse või karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Lähtudes 2012. a kehtinud redaktsioonist pani süüdistatav toime teise inimese peksmise,

kui lõi kordivalt jalgadega kannatanu pea piirkonda ja kannatanul tekkisid koljuja ninaluude hulgimurrud.

Alates 01.01.2015 on KarS § 121 järgi karistatav teise inimese tervise

kahjustamine,

samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Peskmine, mille tagajärjena ei ol

e

tervisekahjustus sedastatav ja see ei tekitanud valu, ei ole uue redaktsiooni kohaselt karistatav. Arvestades 2012. a keh , et ole tervisekahjustus ja peksmine tinud redaktsiooni sõnastust üks ja sama mõiste ehk varem kehtinud redaktsiooni kohaselt võis

peksmine olla selline, mis te tekita tervisekahjustust. Kontrollides, kas süüdistatava 2012. a toimepandud tegu on karistatav ka käesoleva ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt, peab kohus tuvastama, kas kannatanu M. Xxx peksmisega

tekitati talle tervisekahjustuse, või teise variandina, kas kannatanu koheldi vääralt, tekitades talle valu.

Kohus leiab, et kannatanu M. Xxx korduva löömise ehk peksmisega põhjustati talle tervisekahjustus. Õiguskirjanduses on tervise kahjustamise all mõeldav teg

u, mis seisneb organismi

anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus

patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses (Karistusseadustiku ). kommenteeritud väljaanne, juura. 2015 , lk 384

Kannatanule oli põhjustatud konkreetne kehavigastus, mis on fikseeritud meditsiinilises toendis ja patsiendikaardis - kolju ja ninaluude hulgimurrud. Kohus leiab, et ei ole vaja

17

omada eriteadmisi meditsiinis, et mõista, et kolju häirivad

- ja ninaluude hulgimurrud organismi anatoomilist tervislikkust, funktsioone ehk koljuja ninaluude hulgimurrud on tervisekahjustus KarS § 121 mõttes.

Seega leiab kinnitamist, et süüdistatav põhjustas kannatanu M.Xxxle koljuja ninaluudemurrud, mis on tervisekahjus

tus KarS § 121 mõttes (redaktsioonis 2012. a) ja § 121 lg 1 järgi ( alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt).

Juhul, kui kohus teeb tervise kahjustuse kindlaks KarS § 121 mõttes, ei ole vaja eraldi tuvastada kannatanule füüsilise valu põhjustamist.

Kohus leiab, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi

- teise inimese

tervise kahjustamine ( alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 121 lg 1 järgi).

KarS § 263 järgi kvalifitseerimise probleem

Süüdistatava tegu on prokuröri poolt kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,4 järgi ( 2012. a

KarS-u kehtinud redaktsiooni kohaselt) kui avaliku korra raske rikkumine grupis ja vägivallaga.

Käesoleval ajal on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga ( KarS § 263 lg 1 p 1).

Lõplikus süüdistuses ( kohtutoimikus lk 70) on märgitud, et kannatanu peksmine on toimunud avalikus kohasbaaris, peksmise motiiviks oli kättemaks kannatanule, ja sellega süüdistatav rikkus avalikku korda ning häiris tugevalt pubis viibivate juhuslikke, asjasse

mittepuutuvate isikute, sealhulgas pubis peksmise vahetuses läheduses viibinud ja kannatanu peksmisest Xxx ja M. Xxx rahu. šokeeritud külastajate M.

Kohtuliku uurimise tulemina leiab kohus, et süüdistatava tegu, et ta lõi kannatanut jalgadega pea piirkonda korduvalt ehk peksis ka ustades koljuja ninaluude nnatanut, põhj

hulgimurrud

, ei ole käsitletav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena KarS § 263 mõttes me pandud vägivallaga. , mis on toi

Kohtuprak emise ja avaliku korra rikkumise piiritlemise teemal tika on kehalise väärkohtl

on välja kujunenud ( mis puudutab vähemalt enne 01.01.2015 kehtinud KarS

-u redaktsiooni) ja kohtul ei ole siin lisada midagi uut. Avaliku ko - rra rikkumine KarS § de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks

toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ( 3-1-1-29-10).

Iseenesest avalikus kohas toimepandud peksmine ei tähenda automaatselt avaliku korra

rikkumist, vaid selle tegevusega peab olema piisavalt intensiivselt häiritud teiste asjasse mittepuutuvate isikute rahu ( 3-1-1-88-14 p 6.2, 3-1-1-29-10 p 7.1; 3-1-1-94-14 ja 3-1-1- 33-11 p 14)) . Samuti kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et eelkõige tuleb avaliku korra rikkumise all mõista sellist teiste isikute häiruvat tegevust, ( 3-1-1-93-14). eab kohus korduvalt prokuratuurile selgitama, Sellest lähtudes p

et peksmine

, millele järgnes tervisekahjustus, ( mis on süütegu) avalikus kohas ei ole

automaatselt avaliku korra rikkumine KarS Selline peksmine on § 263 mõttes.

18

kvalifit

. seeritav eraldi süüteona KarS § 121 järgi Isiku vastutusele võtmiseks KarS § 263

alusel tuleb tuvastada isiku muud tegevust-

lärmamist, müra tekitamist, tülikate kirjade massilist saatmist, ehk sellist tegevust, mis avalikus kohas näiteks esemetega vehkimist on koostoimes muu tunnusega ( vägivald, relva kasutamine) moodustabki KarS § 263 järgi

ettenähtu kuriteokoosseisu.

Kohus ei ole tuvastanud, et süüdistatav oleks veel midagi, välja arvatud kannatanu peksmise, toime pannud.

Süüdistus on formuleeritud selliselt, et peksmine toimus avalikus kohas baaris ja selle – käigus häiriti tugevalt M. Xxx ja M. Xxx rahu.

On teada kohtupraktikas väljakununenud seisukoht , et iga süütegu häirib teatud määral a selle pealtnägijate rahu. Raskemate kuritegude puhul on mõistetav, et pealtnägija on toimunust ka šokeeritud ( nagu märgitudki süüdistuse tekstis). Nii näiteks tänaval toimuva

tapmise korral on kuriteo pealtnägija rahu on märkimisväärselt ja intensiivselt häiritud.

See ei tähenda, et juhul, kui sündmuses on pea nägijaid, siis saab süü lt distatav automaatselt tapmise

avaliku korra rikkumises. kõrvale lisaks ka süüdistuse

Kohus nõustub sellega, et M. Xxx ja M. Xxx puhul oli nende rahu baaris viibimise ajal häiritud seoses baaris toimepandud kuriteoga, kuna mõlemad olid sündmuse pealtnägijad, kuid nende

rahu ei olnud rikutud KarS § 263 mõttes.

Kohus analüüsib KarS § 263 järgi kvalifitseerimise teemaga seoses asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid.

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et baari töö oleks süüdistatava poolt

toimepandud kuriteo kaudu piisavalt intensiivselt häiritud. J. Xxx selgitas, et teda i nud, siklikult sündmus eriti ei häiri kuigi ta oli siiski šokeeritud ( kohtutoimik lk 48 ja selle

pöördel), ta jõudis kohale sündmuse lõpus, esse, püüdis

ta sekkus peksmis osalejad eemale tirida, mis õnnestus, ta kutsus kohale kiirabi ja politsei. Kohus nõustub sellega, et loomulikult ka baaris, mis on toitlustuskoht, kehtivad avalikus

kohas käitumise üldreeglid, mille sisuks on kokkuvõtlikult muuhulgas teistega

arvestamine, kahjude mittetekitamine. Samas ei saa võrdsustada baari näiteks koolisööklaga, mis on ka toitlustuskoht. Baaris on lubatud müüa ka alkohoolseid jooke ja baarid et baar ei ole on avatud ka hilisõhtuti. Sellest tulenevalt on sotsiaalses mõttes teada, ainult toitlustamiskoht, vaid mõnigal määral kõrgendatud riskiga koht, kus võivad viibida

ka alkoholijoobes isikud. Iseenesest juba see fakt, et baaris viibib hulk joobes olevaid isikud, oleks pidanud a,

teist isikut, kes tuli baari õhtut süü tegelikult häirima. Selles valguses on kohtu jaoks aktsepteeritav J. Xxx ütlustest tulenev järeldus, et baari töö kur . sekkus J. Xxx iteo kaudu eriti häiritud ei olnud Baaritöötajana sündmusesse ja võttis tarvitusele meetmeid olukorra kiiremaks lahendamiseks. Ka dnud, et seoses prokurör ei lei kannatanu peksmisega oleks baari töö ja baaritöötajate rahu häiritud arS § 263 mõttes. K

J. Xxx ütlustest ei nähtu, et kannatanu peksmise tagajärjel oleks baaris või külastajate seas

tekkinud paanikat, kontrolli alt väljuvat liikumist, karjeid, vara kahjustamisi ehk sellist olukorda, mille ebaõigus oleks oma kaalult ületanud kannatanu peksmise ebaõigust.

Kohus analüüsib kuidas oli häiritud M. rahu, milles see väljendus, , Xxx ja M. Xxx ja kas niivõrd intensiivselt, et just seoses sellega on süüdistatavale esitatud süüdistus KarS § 263 alusel.

M. Xxx selgitas ( kohtutoimik lk 53), et pealtnähtud kuritegu tekitas talle hirmu, oli vastik, häiris rahu ja mingil moel šokeeris.

19

Ütlustest nähtub, et sellised tunded ja emotsioonid tekkisid M. Xxxl kuriteo toimepanemise

pealt . Faktilisest poolest piirdubki kogu avaliku korra nägemisel süüdistuses näidatud rikkumine just sellega - baari tunnete ja emotsioonide tekkimisega. külastajail

Kohus peab märkima, et oleks kummaline, kui seadusekuulekal inimesel ei tekkiks sellises olukorras negatiivseid tundeid ja emotsioone. Kohus kordab siinjuures, et kui eeldada, et kuriteo pealtnägemine tekitab inimesele hirmu, rikub rahu, siis tuleks nõustuda, et mis tah

es kuriteokoosseisu täitmisega täidab süüdistatav automaatselt KarS § 263 järgi ettenähtud kuriteokooseisu. See ei ole kooskõlas karistusõiguse eesmärkide ja mõttega.

M. Xxx iva olukorraga, ei selgitas ( kohtutoimik lk 55), et tegemist oli äärmiselt häir olnud aru saada, kas kedagi tahetakse röövida või tappa, õhtune aeg, see oli väga häiriv ja tekitas tunne, et kl 19 ei ole turvaline xxx sööma minna, peale seda pikka aega ei ole M. seal baaris käinud. Ta oli šokeeritud ja „väga, väga, väga häiritud“. Ka M. Xxx puhul piirdubki avaliku korra rikkumise faktiline külg sellega, et tal tekkisid

negatiivsed tunded ja emotsioonid. Ainuke reaalne fakt, et arvestades kuriteo

toimepanemisega tekitatud hirmu ja häiritud rahu, ei ole M. Xxx hiljem selles kohas

söömas käinud. Kohus märgib, et baar Järvel ainuke toitlustuskoht, Xxx ei ole Kohtla-

kus seadusekuulekas inimene võib õhtut süüa. Samuti kuriteo toimepanese tagajärjel tekkinud hirmu ja häiritud rahu tulemina teht ustus mitte käia ud kannatanu ots baaris Xxx söömas on avaliku korra rikkumise kohast ja ajast liiga kaugele ulatunud asjaolu. Avaliku korra rikkumise asjaolud peavad ilmnema ja väljenduma teo toimepanemise ajal ja kohas, mitte koosseisuvälisel ajal ja muus kohas.

Sam Xxx uti peab kohus märkama sedagi, et M. kasutatud väljend „väga, väga, väga häiritud“ ei anna tekkinud emotsioonile kolmekordset kaalu. Kohtuliku arutamise käigus

on tuvastatud, et olgu šokeeritud M. Xxx tegutses tegelikult julgelt, arukalt ja ausalt ja täitis kodaniku kohust ta jälgis sündmust, pani tähele peksjate välimust, pani kirja auto -

num

bri, millega peksjad sõitsid minema ( kohtutoimik lk 54 pöördel ja 55). Tema tegelik käitumine näitab, et nähtud kuriteo toimepanemine ei tekitanud mas paanikat, ta ei olnud te

sunnitud tegutseda intensiivselt oma tahte vastaselt ehk peksmisega seotud olustik ei

ulatunud temani selliselt, et kohus saaks sedastada, et M. Xxx rahu oli häiritud niivõrd

intensiivselt, et süüdistatava teg itseerida KarS § 263 järgi avaliku korra u tuleks kvalif

rikkumisena.

Kohus leiab, et sündmuse keskseks õigusvastase teo toimepanemisel tekkinud tagajärjeks

on kannatanule tekitatud kehavigastus, mille kohta leidis kohus, et tegemist on tervise

kahjustusega, mitte aga M. Xxx ja M. Xxx itud rahu. häir Sündmuse keskseks teoks on

kannatanu lühiajaline kuid intensiivne ( kahe isiku poolt lamava kannatanu) peksmine jalgadega, mitte see, et M. Xxx ja M. Xxx olid sunnitud oma nägid peksmist ja lõpetada õhtusööki. Kehalise väärkohtl mise kooseisu täitmise väljapoole jääv olustik, nimelt M. e

Xxx ja M. Xxx poolt kuriteo pealtnägemine ja õhtusööki katkestamine ei ole võrreldav

oma ebaõiguse poolest kannatanu peksmise ebaõigusega ja sellest tuleneva tagajärje - tervise kahjustusega.

Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et ei ole alust kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 263 alusel avaliku korra raske rikkumisena.

Kohus leiab, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatava vähemalt otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et süüdistatav ühines esimese peksjaga, kui

vii piirkonda mane lõi kannatanut rusikaga näo ja kannatanu kukkus löögist maha.

20

Süüdistatav ühines peksmisega ja hakkas kannatanut jalgadega peksma pea piirkonda.

Tunnistaja J. Xxx

ütlustel oli kannatanu nägu verine, ta püüdis kaitsta nägu kätega. Pekstes kannatanu jalgadega pea piirkonda ja , et kannatanu nähes nägu on verine, teadis süüdistatav, et ta teostab KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu

ehk tekitab teisele inimesele tervisekah s . Xxx sekkus ja hakkas ju tuse, peksab teda. Jätkates peksmist kuni J

peksjaid kannatanult eemale et kannatanule tirima, möönis süüdistatav, põhjustatakse tervisekahjustus.

Süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid K u 2. peatüki 2. jao mõttes arS- ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava süüd välistavaid asjaol u 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus

usid KarS- tuvastanud.

KarS § 32 alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

KarS § 33 alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Kohus leiab, et on talle inkrimineeritava kuriteo D.T toimepanemises süüdi arvestades KarS § 32 ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv. §

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva

seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumuse kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-1-1- 99-13). Süüdistatava karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi, ei palunud kannatanult vabandust ega väljendanud kuidagi teisiti vähimatki kahetsust toimepandu pärast.

Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus KarS § 121 järgi toimepandud kuriteos on keskmises määras.

21

Kohus arvestab, et süüdistatav pani toime üheepisoodilise teise astme kuriteo. Kuriteo

toimepanemisel ei ole süüdistatav kasutanud vahendeid, mis oleksid kohandatud kehavigastuste tekitamiseks ( torke-lõike vahendid vms). Kohus arvestab, et kannatanu M. Xxx

ei väljendanud taotlusi süüdistatava karmimaks karistamiseks.

Samas kohus arvestab, et süüdistatav tegutses peksmisel koos teise isikuga ja sellise

tegevuse ohtlikkus kannatanu tervisele on suurem, kui süüdistatav oleks kannatanut

peksnud üksi. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav peksis kannatanut jalgadega tähtsa

piirkonda - pea piirkonda. Kannatanule on tekitatud koljuja ninaluude hulgimurrud.

Selline kehavigastus ei ole oma raskusest võrreldav näiteks hematoomi või kriimustusega. Süüdistatava tegevus oli intens a ei piirdunud ühe löögi iivne, t ga vaid just peksis kannatanut ehk

lõi kannatanut mitmekordselt.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava isikut. Süüdistatav on varem kohtulikult

karistatud kahel korral teise astme kuritegude toimepanemise eest. Viimati oli süüdistatav karistatud Viru Maakohtu 22.11.2011 kohtuotsusega KarS § 424 ja 199 lg 2 p 7,8- 25 lg

2 alusel liiklusalase ja varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud ja 28

päeva katseajaga 3 aastat. Antud kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime katseaja kestel. Väärteokorras on süüdistatav karistatud 8 korda, kõik karistused on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kaks viimast liiklusalast väärtegu on toimepandud pärast 21.09.2012 ehk peale

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemist. Isikul puudub

käesoleval ajal töökoht ja iseseisvad sissetulekud.

Ülaltoodust nähtub, et süüteo toimepanemine ei ole süüdistatava jaoks juhuslikku laadi

üksikjuhtum, vaid süütegude toimepanemine on tema elus olnud temale sobiv elustiil. Tuleb samas märkida, et alates augustist 2015 ei ole uusi väärtegusid toime pannud. isik Samuti 21.09.2012 toimepandud kuritegu on käesoleval hetkeks viimane, uusi kuritegusid ei ole süüdistatav toime pannud.

Kohus leiab, et süüdistatavat ei saa karistada rahalise karistusega. Esiteks põhjusel, et

süüdistatava toimepandud kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis lubaksid piirduda karistamisel rahalise karistusega -

isiku süü ei ole alla keskmise. Samuti süüdistatava isik

on selline, mille tõttu ei ole põhjendatud piirduda rahalise karistusega. Süüdistatav on

kriminaalkorras juba karistatud ühel korral rahalise karistusega, kuid pärast seda pani ta liiklusalase, varavastase ja ka isikuvastase kuriteo toime. Siin ei ole kaalu asjaolul, et nüüd

rahalise karistusega oli isik karistatud piisavalt ammu - 2007. aastal. Kehtivatest

väärteokaristustest, neid on , on süüdistataval täidetud ainult üks kaheksa ehk suurem osa trahvidest ei ole täidetud. See näitab, et järjekordse rahalist laadi karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ega anna võimalust saavutada karistamise eesmärki, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest.

Enne 01.01.2015 kehtinud KarS-u redaktsiooni kohaselt nägi KarS § 121 sanktsiooni

karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt näeb KarS § 121 lg 1 karistusena ette rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastat. KarS § 5 lg 2 alusel karistust kergendaval seadusel on tagasiulatuv jõud. Seega süüdistatavat tuleb karistada, arvestades alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni, mis kergendab isiku olukorda.

Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud keskmine määr on sanktsiooni seega 6 kuud vangistust.

22

Kohus leiab, et arvestades süüdistatava teo asjaolusid, süü keskmist suurust, tema isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus 6 kuud.

Kohus arvestab, et kuni esimese kohtuinstantsi kohtuotsuse tegemiseni menetles riik antud kriminaalasja 3 aastat 8 kuud. KarS § 306 lg 1 p 6 1 alusel peab kohus kaaluma, kas mõistliku menetlus aja ületamise - tõttu tuleks karistust kergendada.

Kohus leiab, et teise astme üheepisoodilise kuriteo menetlemine sellise tähtaja jooksul ületab mõistlikku menetlustähtaega.

Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine;

3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt 3-1-143-10, p 30, 3-1-1-6-11 p 18).

Süüdistusakti kohaselt alustati menetlust 04.10.2014. kohus märgib, et süüdistusaktis on

ilmne näpuviga, et menetlust alustati tegelikult 04.10.2012 M. Xxx 02.10.2012 esitatud

avalduse alusel. Seda kinnitavad ka menetlustoimingute läbiviimise kuupäevad, mis oled läbi viidud just 2012. a. Menetluskäik on järgmine. Süüdistusakt üldmenetluses oli kohtusse esitatud 31.08.2015. süüdistatav 19.11.2015 an ti kohtu alla ja põhiistungi ajaks oli määratud jaanuar 2016. kaitsja haigestumise tõttu lükk

us kohtuistung edasi ja asja arutamine toimus üksikute kohtuistungitega april

- mais 2016. lis

P orral kohtule ennegi esitatud. 10.02.2014 rokuröri selgitusel oli kriminaalasi kahel k

kokkuleppemenetluses kohtusse saadud kriminaalasja tagastas kohus 13.02.2014

kohtumäärusega prokuratuurile. 16.05.2014 saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse

lühimenetluses, kuid süüdistatav loobus sellest 014 saadeti kohtumäärusega ja 02.06.2 kriminaalasja materjalid tagasi prokuratuuri. Alles 31.08.2015 otsustas prokuratuur esitada

kohtule süüdistusak üldmenetluses. Seega, 3 aastase ja 8 kuulise ajavahemiku kestel on t kriminaa sja menetlenud uurija, prokuratuur ja la kohus ja süüdistatav ja tema kaitsja ei ole

kuidagi takistanud menetlust, et saaks rääkida pahatahtlikkusest. Kaitsja haigestumist ja

süüdistatava poolt oma õiguse kasutamist ei saa pidada pahatahtlikuks menetluse takistamiseks. kohta on kohtu poolt saadud KIS-st. Andmed menetluskäigu

Mõistliku menetlusaja nõude ulatuslikku rikkumist ei ole kohus tuvastanud. Seega ei l 274- -1-1- õpeta kohus kriminaalmenetlust KrMS §

2 alusel ega peagi seda põhjendama ( 3

109-15 p 168-170 dab asjaolu, et isiku suhtes ei olnud ). Rikkumise intensiivsust vähen kohaldatud vahistamist ( 3-1-1-6-11 p 19.3). Kohtul on õigus lahendada mõistliku menetlusaja küsimust igas menetlusstaadiumis ( 3- 1-1-81-11 p 18, 3-4-1-12-08 p 21). Kohtuliku arutamise tulemina, lahendades KrMS § 306

järgi ettenähtud küsimusi, jõudiski kohus järeldusele, et sellise madala õigusliku ja

tõendusliku keerukusega, vähemahulise kriminaalasja puhul ei ole õigustatud selle

menetlemine erinevate menetlejate poolt 3 aastase 8-kuulise ajavahemiku kestel. Kriminaalasjas tuli

üle kuulata kannatanu ja tunnistaja staatuses 5 isikut ja süüdistatav ise. Viidi läbi 3 äratundmist fotode järgi. Kriminaa sjas ei ole läbi viidud ühtegi aeganõudvat la menetlustoimingut, isegi kohtuarstlikku ekspertiisi. Kriminaalasja pinnal oli selge, et üks

isik mitte ainult et nägi sündmuse pealt vaid tundis kuriteo toimepannud isiku ära, ,

ülejäänud isikud kinnitasid üksnes kannatanu peksmist baaris, mille kohta ei tekkinud kogu menetluses vaidlustki. Seega ei saa kuidagi pidada antud kriminaalasja keeruliseks või mahu . Ka õiguslikus mõttes on KarS § 121 ja 263 järgi kvalifitseerimist puudutav kaks kohtupraktika on välja kujunenud ja teole õigusliku hinnangu andmisel ei peaks tekkima menetlejal probleemi.

23

Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina käsitletakse näiteks kuupäev, mi on isik ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab

teda ( 3-1-1-57-11 p 14.1). Kohus tunnistab, et kriminaalasja materjalidest ega KIS-st ei ole võimalik tuvastada sedagi, millal süüdistatav oli esimest korda ülekuulamisele võetud

või millal on temaga läbi viidud esimesed menetlustoimingud või muu menetluslik tegevus, mis võiks isiku mõjutada. Ka tõkendit ei ole isiku suhtes olnud kohaldatud ( KIS

andmed). Samas on nähtav, et menetlustoimingute läbiviimise aktiivne faas jääbki sügisele 2012, sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et ka kahtlustatava ülekuulamine oli läbi viidud 2012. a teisel poolel ja igal juhul sai süüdistatav menetlusest teada 2012. teisel poolel.

Kohus leiab, et süüdistatava puhul tuleb kohaldada karistuse kergendamist ja mõista talle

karistuse mitte sanktsiooni keskmises määras, nagu see oleks süü suurust, kuriteo

asjaolusid ja tema isikut arvestades, vaid sanktsiooni keskmise

st väiksemal määral – 3 kuud vangistust.

Kuna süüdistatav pani kuriteo toime pärast 22.11.2011 kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist ehk katseajal, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätet. Kuna süüdistatav pani kuriteo toime katseajal tuleb lähtudes KarS § st 73 lg 4 mõista - isikule liitkaristus ehk pöörata Viru Maakohtu 22.11.2011 mõistetud vangistus 2 kuud 28

päeva vangistus täitmisele ja KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva moodustada liitkaristus

kohtuotsusega mõistetud 3 se vangistusega, mõistes liitkaristusena 5 kuud 28 päeva -kuuli vangistust.

Karistuse kandmisest vabastamise elektroonilise valvega või vangistuse üldkasuliku tööga asendamise aluseid ei ole kohus tuvastanud. Riigikohtupraktikat arvestades ei pea kohus põhjendama, miks ta jätab isiku karistusest vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.detsembri 2012 otsus nr 3-1-1-116-12 p 11).

Ükski menetlusepool ei ole taotlenud süüdistatava vangistuse kandmisest vabastamist elektroonilise valvega või üldkasuliku tööga asendamist KarS § 73 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus selliseid võimalusi analüüsimata.

Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 toimikust kõõpis tegemise p 4,5,9 on kuludeks kaitsjatasu, kulu, sundraha.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse

tegemisel.

Kohus on teinud D.T suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise.

KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 645 eurot.

Kohus leiab, et

D.T-lt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud:

24

645 eurot sundraha,

216 eurot, 72 eurot, 210,72 ja 1187,04 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud – 408 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest,

45 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud -

tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ja kelle vabaduses puudub töökoht ja seega sissetulekud, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Tuleb märkida, et kuna vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive,

annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise

kohustusest vabastada. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine on võimalik üksnes arvestades isiku majanduslikku seisundit, leiab kohus, et isiku suhtes, kelle majandusliku

seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud

menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu. Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik