2-15-14099/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. mai 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-14099

Kohtuasi

XXXXhagi osaühingu XXXXvastu osanike 22.06.2015

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

XXXX(isikukood

XXXX,

e-post

XXXX),

lepinguline esindaja Viljar Subka

Kostja: osaühing XXXX(registrikood XXXX, asukoht:

XXXX), seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja

Indrek Repnau

Kohtuistungi toimumise aeg

18. aprillil 2016

Resolutsioon

Jätta XXXXhagi osaühingu XXXXvastu osanike 22.06.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXXXkanda

2. Välja

mõista

XXXXosaühingu

XXXXkasuks

menetluskulu

(kaheksasada

kuuskümmend) eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. 22.09.2015 esitas XXXX(edaspidi hageja) hagi osaühingu XXXX(edaspidi kostja) vastu

osanike 22.06.2015 kordus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja XXXX kostja osanikud ja juhatuse liikmed. 02.06.2015

edastas XXXXhagejale e-posti teel osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja

osanike üldkoosoleku eelnõu. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et

osanike üldkoosolek toimub 11.06.2015 algusega kell 10.00 restorani asukohas XXXX,

Tallinn päevakorra punktidega: 1) juhatuse liikme XXXXvolituste pikendamise otsustamine;

2) OÜ XXXX2014. majandusaasta aruande kinnitamine; 3) kasumi jaotamise otsuse

vastuvõtmine.

3. 10.06.2015 edastas hageja e-postiga XXXXteate, milles palus seoses halvenenud tervise

seisundiga määrata uus juhatuse koosoleku aeg. 10.06.2015 vastas XXXXhagejale, et teatab

uue koosoleku aja lähipäevil. 14.06.2015 teatas XXXX, et juhatuse ja osanike kordus

üldkoosolek toimub 22.06.2015 kell 17.30. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest

nähtub, et 22.06.2015 toimub osanike kordus üldkoosolek algusega kell 17.30 restorani

asukohas XXXX, Tallinn sama päevakorra punktidega, kui 11.06.2015 üldkoosolek.

4. 21.06.2015 e-kirjas palus hageja XXXXil koosolek oma advokaadi palvel edasi lükata

30.06.2015 kella 12.00-ks XXXXvestibüüli aadressil XXXX. 22.06.2015 teatas XXXX, et

see on kordus koosolek ja kas hageja osaleb või mitte, ei mõjuta koosoleku toimumist.

Samuti märkis ta, et hageja advokaadile mittesobiv aeg ei ole mõjuvaks põhjuseks koosoleku

edasilükkamiseks. 22.06.2015 kell 17.30 viisid XXXX ja jurist Ants Kuningas läbi kostja

osanike kordus üldkoosoleku ja allkirjastasid protokolli. Osanike kordus üldkoosolekul

otsustati XXXXi häältega: 1) mitte pikendada hageja volitusi, teha äriregistris kandeavaldus

ja kustutada märge hageja OÜ XXXXjuhatuse liikme volituste kohta; 2) kinnitada kostja

2014.a majandusaasta aruanne; 3) mitte jaotada 2014.a majandusaasta kasumit

dividendideks. XXXX, tuginedes osanike kordus üldkoosoleku otsusele, esitas 22.06.2015

Tartu Maakohtu registriosakonnale äriühingu 2014 majandusaasta aruande ja kandeavalduse,

milles palus hageja juhatuse liikmest kustutada. Tartu Maakohtu registriosakond tegi kande

hageja juhatuse liikmest kustutamise kohta 25.06.2015.

5. Hageja on seisukohal, et XXXXil ja A.Kuningal puudus seaduslik alus äriühingu osanike

kordus üldkoosoleku läbi viimiseks 22.06.2015, kuna nimetatud koosoleku läbiviimise

eelduseks on osanike üldkoosoleku toimumine, millel ei ole esindatud ÄS §-s 170 lg 2

nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline. Kostja osanike

üldkoosolekut 11.06.2015 algusega kell 10.00 pole kunagi toimunud ja üldkoosoleku

toimumist kinnitavat protokolli ei ole hagejale esitatud. Samuti ei ole 11.06.2015 toimunud

üldkoosoleku protokolli esitatud registripidajale, kinnitamaks, et äriühingu osanike

22.06.2015 kordus üldkoosolek on läbiviidud seaduslikult ja on otsustusvõimeline. Hageja on

seisukohal, et äriühingu osanike 22.06.2015 kordus üldkoosoleku protokoll on fabritseeritud

ja tühine ja tühise otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne ebaõige.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hagejal

puudub õiguslik huvi 22.06.15 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise vastu TsMS § 368 lg 1

tähenduses ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Kostja ei vaidle vastu, et XXXXsaatis hagejale hagiavalduses märgitud e-posti aadressile

osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate hageja märgitud päevakorraga ja

osanike üldkoosoleku eelnõu ning osanike kordus üldkoosoleku teate; et poolte vahel toimus

hageja kirjeldatud e-kirjavahetus üldkoosolekute edasilükkamiseks hagis märgitud aegadel

ning et hageja ei ilmunud 11.06.15 kell 10.00 toimunud üldkoosolekule ega 22.06.2015 kell

17:30-ks kokku kutsutud osanike üldkoosolekule. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaoludele,

et kordus üldkoosolek võttis vastu hagis märgitud otsused ja Tartu Maakohtu registriosakond

tegi OÜ XXXXkandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse

kehtetuse kohta.

8. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole esimese üldkoosleku protokoll fabritseeritud, esimene

osanike üldkoosolek toimus 11.06.2015 kell 10.00 ja osanike kordus üldkoosolek 22.06.2015

kell 17:30 teadetes märgitud asukohtades; üldkoosolekud viis läbi kostja juhatuse liikme ja

osanikuna XXXXja koosolekuid protokollis Ants Kuningas; hageja ei esitanud ühtegi

seisukohta osanike üldkoosoleku päevakorra ega otsuste eelnõude kohta; hageja ei teatanud

kostjale takistusest osanike kordus üldkoosolekule ilmumisest ega ole ühtegi sellist takistavat

asjaolu välja toonud ka hagiavalduses.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• hageja ja XXXXon kostja osanikeks kumbki 50% ulatuses ning hageja oli kostja juhatuse

liige kuni 22.06.2015,

• XXXXsaatis hagejale hagiavalduses märgitud aegadel ja e-posti aadressidel osaühingu

osanike esimese ja kordus üldkoosoleku kokkukutsumise teated päevakorra punktidega: 1)

juhatuse

liikme

XXXXvolituste

pikendamise

otsustamine;

2)

OÜ

XXXX2014.

majandusaasta aruande kinnitamine; 3) kasumi jaotamise otsuse vastuvõtminehageja

märgitud päevakorraga ja osanike üldkoosoleku eelnõu;

• hageja ei ilmunud 11.06.2015 kella 10.00-ks ega ka 22.06.2015 kella 17.30-ks kokku

kutsutud osanike üldkoosolekutele;

• kordus üldkoosolek võttis 22.06.2015 vastu päevakorras märgitud otsused ja Tartu Maakohtu

registriosakond tegi OÜ XXXXkandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja

esindusõiguse kehtetuse kohta.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas 11.06.2015 kella 10.00-ks kokku kutsutud koosolek tegelikult

toimus ja kas kordus üldkoosolekul 22.06.2015 vastu võetud otsused on kehtivad.

11. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

12. ÄS § 1771 lg 1 osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui

rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul, lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele

kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega, lg 3 kohaselt otsuse

tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest

on möödunud kaks aastat, lg 4 kohaselt kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise

kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget.

13. ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm

kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest, sama paragrahvi lg 3 kohaselt saab osanike

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga

liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks

kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse

tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud

protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või § 170

5. lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

ka vastuväite protokollimiseta.

14. Kuna hageja ei osalenud üldkoosolekutel, siis on tal seadusest tulenev õigus, seega ka

tuvastushuvi, vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks, muuhulgas tühisuse tuvastamiseks hagi

esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks.

15. ÄS § 170 lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud

üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse

nõuet, lg 3 kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle

esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga

tõendatud.

16. ÄS § 171 lg 4 sätestab, et osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri,

millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise

viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut

elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale

kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev

osanik või tema esindaja ja lg 5, et osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku

protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.–6. lõikes sätestatut.

17. ÄS § 171 lg 6 kohaselt kui osanike koosolekul ei ole esindatud käesoleva seadustiku § 170 2.

lõikes nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus

päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul

esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise

teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte

hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.

18. ÄS § 304 lg 1 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) aktsiaseltsi

ärinimi ja asukoht; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku juhataja ja

protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos

hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud

aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv

ning erapooletuks jäänud häälte arv; 6) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud

aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu; 7) üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lisatakse üldkoosoleku protokollile koosolekule esitatud

kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri.

Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või

nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele

kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal.

19. Kohtule esitatud 11.06.2015 ja 22.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teadete, osanike

otsuse eelnõude ja protokollidega on tõendatud, et 22.06.2015 kordus üldkoosolek kutsuti

kokku sama päevakorraga, kui 11.06.2015 toimunud üldkoosolek. Pooltel ei ole vaidlust, et

hageja sai kätte nii esimese koosoleku kui ka kordusüldkoosoleku teated. 11.juuni 2015

protokolliga on tõendatud, et koosolekut juhatas osanik XXXXja protokollis A.Kuningas

ning protokoll on allkirjastatud nii juhataja kui ka protokollija poolt. Mõlema üldkoosoleku

protokollid vastavad ÄS § 304 lg 1 ja 2 nõuetele.

20. Tunnistaja Ants Kuninga ütlustega on tõendatud, et ta osales 11.06.2015 algusega kell 10.00

XXXXOÜ asukohas XXXX, Tallinnas toimunud osanike üldkoosolekul ja sama

päevakorraga 22.06.2015 algusega kell 17.30 toimunud kordus üldkoosolekul, et koosolekud

viis läbi osanik ja juhatuse liige XXXXning tunnistaja protokollis koosolekuid, et 11.06.2015

protokolli oli ette valmistanud XXXXja tunnistaja täiendas protokolli selle osaga, mille

kohaselt kvoorumit ei olnud ja otsuseid ei olnud võimalik vastu võtta, kuna hageja ei

ilmunud kohale. Tunnistaja kinnitas kohtule, et esimese 11.06.2015 üldkoosoleku protokoll

vastab tegelikkusele ning protokollil on tema allkiri. Tuginedes eeltoodud tõenditele on

kohus seisukohal, et esimene kostja osanike üldkoosolek toimus 11.06.2015, koosolek ei

olnud ÄS § 170 2.-ses lõikes nimetatud häälte puudumise tõttu otsustusvõimeline ning

22.06.2015 üldkoosolek kutsuti kokku vastavuses ÄS § 171 lg-ga 6.

21. ÄS § 304 lg 3 sätestab, et pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab

protokoll olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel.

Kui aktsiaselts avalikustab protokolli ainult oma kodulehel, tuleb üldkoosoleku

kokkukutsumise teates sellele asjaolule ja kodulehe aadressile viidata. Börsiaktsiaselts peab

protokolli avalikustama oma kodulehel, lg 4 järgi on aktsionäril õigus saada üldkoosoleku

protokolli või selle osa ärakirja, kui protokoll ei ole kättesaadav aktsiaseltsi kodulehel. Seega

ei põhine hageja väide, et kostja pidi talle saatma 11.06.2015 üldkoosoleku protokolli,

vastavuses ÄS § 304 lg-ga 3. Kostja väitel oli üldkoosoleku protokoll kättesaadav kostja

asukohas. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

22. ÄS § 170 lg-st 3 tuleneb, et osanikul on õigus, mitte kohustus osaleda üldkoosolekul. Seega

ei oma tähtsust, millistel põhjustel jättis hageja kostja üldkoosolekutele ilmumata.

Äriseadustikust ei tulene äriühingule kohustust lükata üldkoosolekute toimumine edasi juhul,

kui osanikul või tema esindajal ei ole võimalik osaleda üldkoosolekul. Äriühingul on

kvoorumi puudumise korral ÄS § 171 lg-st 6 tulenev õigus kutsuda päevakorda muutmata

kokku uus koosolek, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest

sõltumata. Selliselt on kostja kooskõlas äriseadustikuga toiminudki.

23. ÄS § 184 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui

ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme

volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada

nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja

koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema

nõusolek. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele

lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast

seaduses ettenähtud tähtaega, lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande

tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse

nõuetele.

24. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 25.06.2015 OÜ XXXX22.06.2015 kandeavalduse alusel

registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta. Järelikult vastasid

registripidajale esitatud dokumendid seaduse nõuetele. Äriseadustikust ei tulene, et

registripidajale tuleks esitada ka selle üldkoosoleku, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu

pädev otsuseid vastu võtma, protokoll, kuna registripidaja õigus kontrollida temale esitatud

dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Vaidluse korral kontrollib üldkoosolekul vastu

võetud otsuste kehtivust üldkohus.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole 22.06.2015 üldkoosoleku otsused tühised ja hagi tuleb jätta

rahuldamata. ÄS § 178 lg 6 kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne

äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kuna

kohus asus seisukohale, et 22.06.2015 üldkoosoleku otsused ei ole tühised, siis tuleb jätta

rahuldamata taotlus saata kohtuotsus äriregistrile.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise

kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

29. Kostja esitas 18.04.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud

kokku menetluskulu summas 860 eurot. Kostjale osutas teenust Repnau Õigusbüroo

tunnihinnaga 80 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja kinnitas, et kõik kulud on

kantud seoses tsiviilasja nr 2-15-14099 menetlusega.

30. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

31. Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile kokku 10 tunni ja 45 minuti

ulatuses, sealhulgas 1) 16.11.2015 konsultatsioon 1 tund, maksumus 80 eurot; 2) 30.11.2015

hagiavalduse ja hagi lisadega tutvumine 1 tund, maksumus 80 eurot; 3) 30.11.2015

seadusandluse ja kohtupraktika analüüs 1 tund, maksumus 80 eurot; 4) 30.11.2015 vastuse

koostamine hagiavaldusele 1,5 tundi, maksumus 120 eurot; 5) 28.12.2015 hageja

seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 6) 28.12.2015 konsultatsioon 15

minutit, maksumus 20 eurot; 7) 22.02.2016 seisukohtade koostamine 45 minutit, maksumus

60 eurot; 8) 14.03.2016 konsultatsioon 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 9) 18.03.2016

toimikuga tutvumine 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 10) 21.03.2016 ettevalmistus

kohtuistungiks 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 11) 21.03.2016 osalemine kohtuistungil 0,5

tundi, maksumus 40 eurot; 12) 18.04.2016 hageja taotlustega tutvumine 0,5 tundi, maksumus

40 eurot; 13) 18.04.2016 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 14)

18.04.2016 konsultatsioon 15 minutit, maksumus 20 eurot; 15) 18.04.2016 osalemine

kohtuistungil 1,5 tundi, maksumus 120 eurot, on antud asja keerukust ning kohtule saadetud

dokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ka õigusabi

maksumus on esitatud tasumiseks mõistlikus suuruses. Järelikult kuulub menetluskulude

nõue rahuldamisele kokku summas 860 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik