Legislator Case Law & Legislation
2-16-106238/4 AI generated

2-16-106238/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-106238/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada AS-i Nordea Finance Estonia (hageja) ja XXXX(kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: toodud võlgnevus kogusummas 1500 eurot tasutakse kostja poolt alljärgneva maksegraafiku abil: 10.07.2016

Legislator headnote

AI generated

2-16-106238/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion brokerage contract satisfaction of claim power to negotiate right to a decision withdrawal following settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-16-106238

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-106238 Tsiviilasi

AS-i Nordea Finance Estonia hagi XXXX vastu võlgnevuse 2907,33 euro, viivise 23,24 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 3990,89 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Reelika Tuisk (Intrum Justitia AS, e-post reelika.tuisk@intrum.com) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS-i Nordea Finance Estonia (hageja) ja XXXX(kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tunnistab hageja ees võlgnevust summas 1500 eurot.

1.2. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.1. toodud võlgnevus kogusummas 1500 eurot tasutakse kostja poolt alljärgneva maksegraafiku abil: 10.07.2016

50 eurot 10.10.2017

50 eurot 10.08.2016

50 eurot 10.11.2017

50 eurot 10.09.2016

50 eurot 10.12.2017

50 eurot 10.10.2016

50 eurot 10.01.2018

50 eurot 10.11.2016

50 eurot 10.02.2018

50 eurot

2-16-106238

10.12.2016

50 eurot 10.03.2018

50 eurot 10.01.2017

50 eurot 10.04.2018

50 eurot 10.02.2017

50 eurot 10.05.2018

50 eurot 10.03.2017

50 eurot 10.06.2018

50 eurot 10.04.2017

50 eurot 10.07.2018

50 eurot 10.05.2017

50 eurot 10.08.2018

50 eurot 10.06.2017

50 eurot 10.09.2018

50 eurot 10.07.2017

50 eurot 10.10.2018

50 eurot 10.08.2017

50 eurot 10.11.2018

50 eurot 10.09.2017

50 eurot 10.12.2018

50 eurot

1.3. Määruse resolutsiooni punktis 1.2. nimetatud osamaksed tuleb tasuda hageja esindaja Intrum Justitia AS-i arvelduskontole nr EE952200221016123815 Swedbankis AS-is, viitenumbriga 09133903017 ja selgitusega: „Kohtunõue XXXXvastu“.

1.4. Juhul, kui maksegraafikut ei täideta tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kaotab määruse resolutsiooni punktis 1.2. toodud maksegraafik kehtivuse ning kostja kohustub tasuma hagejale koheselt kogu järelejäänud kokkuleppelise võlgnevuse summa.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-106238 menetlus.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 23.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu 2930,57 euro saamiseks. Kohus tegi 31.03.2016 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 14.04.2016 makseettepanekule vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti 03.05.2016 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus jätkas 05.05.2016 määrusega hageja nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja lepingulisele esindajale on määrus kätte toimetatud 10.05.2016.

2-16-106238

3. 24.05.2016 esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatud maksegraafiku (kompromissi).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 486 lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja

431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

6. Kohus ei jätka käesoleval juhul asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 kohaselt, kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

8. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

10. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

11. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud eraldi kokku menetluskulude kandmises, siis

2-16-106238

peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik