2-15-19054/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-19054

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi M-JM hagi LK vastu alusetult saadud 1500 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21. märtsi 2016 otsus Tsiviilasja hind

2030,63 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M-JM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk

Kostja: LK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda M-JM Pärnu Maakohtu 21. märtsi 2016 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. M-JM esitas Pärnu Maakohtusse 18.12.2015 hagi LK vastu alusetult saadud 1500 euro ja viivise 530,63 euro perioodi eest 07.07.2011-15.12.2015 väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuse (t lk 62) kohaselt tasus hageja 06.07.2011 kostjale ülekandega 1500 eurot. Kostja lubas pärast raha saamist tulla 07.07.2011 hageja juurde Saaremaale laenulepingu vormistamiseks. Kostja lepingut sõlmima ei tulnud. Kostja on andnud raha tagastamise kohta suulisi lubadusi, kuid ei ole raha tagastanud. Poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud. Kostja on alusetult saanud 1500 eurot ja ta on kohustatud selle tagastama alusetu rikastumise sätete alusel.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kandis kostja arvele 1500 eurot eelnevalt hagejal kostja ees tekkinud kohustuste täitmiseks, s.o kahju hüvitamiseks, mille ta tekitas sõidukiga Mitsubishi Galanti tehtud avariiga. Kostja ei ole lubanud minna Saaremaale laenulepingut vormistama. Hageja nõue oleks ka aegunud. Kostja ei ole kunagi võlga tunnistanud ega lubanud seda tasuda. Kostja kohtus hagejaga viimati 2011. aastal.

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 108 eurot. Kostja on tõendanud, et hageja täitis 06.07.2011 pangaülekandega kostjale oma varasemaid kohustusi kostja ees. Hageja alusetu rikastumise sätetele tuginev nõue on alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et täidetud oleks kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused VÕS § 1028 lg 1 tähenduses.

5. Kostja on tõendanud, et tal oli alus hagejalt raha saada ja seda ei pea tagasi maksma. Hageja tõend 1500 euro üle kandmise kohta ei ole piisav tõendamaks nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Põhivõla nõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.

6. Hagi on TsÜS § 151 järgi aegunud. Aegumistähtaja alguseks on 07.07.2011, hageja esitas oma nõude alles 18.12.2015, s.o rohkem kui 4 aasta möödudes raha ülekandmisest. Puuduvad alused aegumise katkemiseks ja peatumiseks.

7. Hageja esitas 16.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

8. Kaebuse kohaselt tugines maakohus ebaõigesti tunnistaja MK ütlustele, kui leidis, et pangaülekandega täitis hageja varasemaid kohustusi kostja ees. MK ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta on kostja elukaaslane. Muude tõendite puudumise tõttu oleks kohus pidanud hagi rahuldama, kuna hageja poolt kostjale raha ülekandmine on tõendatud. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõend raha ülekandmise kohta ei ole piisav alusetu rikastumise nõude tõendamiseks. Õige ei ole ka maakohtu järeldus, et hageja nõue on aegunud. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et puuduvad aluseks aegumise katkemiseks ja peatumiseks. Kohus jättis arvesse võtmata asjaolu, et hageja sõlmis 01.12.2015 kostjalt alusetult saadu tagasinõudmiseks lepingu OÜ-ga Üheksavägine ja hageja esindaja esitas kostjale pankrotihoiatuse ning kontakteerus kostjaga ka telefoni teel. See tegevus on käsitletav läbirääkimistena TsÜS § 167 mõttes, millisel juhul nõude aegumine peatub. Maakohus ei andnud hagejale võimalust vastata kostja esitatud nõude aegumise taotlusele.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

10. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõla 1500 euro ja viivise 530,63 euro tasumist. Tegemist oli lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

11. Maakohus ei ole oma otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, mistõttu saaks ringkonnakohus kaebust menetleda juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel oleks selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus leidis õigesti, et hagejal puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu ja hagi on TsÜS § 151 lg 1 järgi ka aegunud. Hageja ei toonud maakohtu menetluses kohtu ette asjaolusid, mis oleks viidanud aegumise peatumisele. Kostja tugines hagi aegumisele 15.01.2016 vastuses hagiavaldusele (t lk 47). Hageja esitas seisukohad kostja vastusele 24.01.2016. Oma seisukohta hagi aegumise küsimuses hageja ei avaldanud. Seega ei vasta tõele, et hagejal ei olnud võimalust aegumise küsimuses oma seisukohta avaldada. Lisaks sellele ei saanud juba aegunud nõude aegumine 2015.a peatuda.

13. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks.

14. TsMS § 638 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole selle tagastamine vajalik.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)