3-16-816/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-816

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Estakata Ehitus OÜ suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Estakata Ehitus OÜ, esindaja Madis Truber

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Estakata Ehitus OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Estakata Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.04.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-816 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3 ja § 265 lg 5 ning MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-ja

Tolliamet

(MTA)

esitas

28.04.2016

Tallinna

Halduskohtule

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks, valides meetmena Estakata Ehitus OÜ arvelduskontodele aresti

seadmise 93 447,25 euro ulatuses.

1) MTA alustab praeguse taotluse esitamisega Estakata Ehitus OÜ suhtes üksikjuhtumi

kontrolli käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimiseks perioodil november-detsember

2015 ja jaanuar-veebruar 2016. Maksuhaldur saatis 18.01.2016 Estakata Ehitus OÜ-le

äriregistris märgitud e-posti aadressile menetluse alustamise teate novembri 2015

käibedeklaratsioonis (KMD) kajastatud andmete õigsuse tuvastamiseks. Isik ei vastanud

teatele ega esitanud küsitud teavet ja dokumente, mistõttu ei saa lugeda teadet

kättetoimetatuks ning haldusmenetluse seaduse mõttes menetlust alustatuks.

2) Asjaolud, mille tõttu on tõenäoline kontrollimenetluse tulemusena Estakata Ehitus OÜ-le

rahalise kohustuse määramine, selgusid äriühingu juhatuse liikmega seotud Oskars Ehitus OÜ

(endise nimega Estakata OÜ) augusti 2015 tagastusnõude menetluse ning perioodi november

3-16-816

2(7)

2014 – jaanuar 2015 maksukontrolli käigus. Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige AF oli sel

perioodil Oskars Ehitus OÜ juhatuse liige.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus OÜ on kajastanud maksuarvestuses

Bauex OÜ, Poltrade Ehitus OÜ, PIF PAF OÜ (uue nimega Nikopen Group OÜ) ning Bilan

D&N OÜ fiktiivseid arveid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksuna mahaarvamisele

kuuluvat käibemaksu ja vähendada seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Nimetatud hankijad vastavad varifirmade tunnustele ja on käibemaksukohustuslaste registrist

vastavalt 16.11.2015, 19.12.2015, 19.03.2016 ja 18.04.2016 kustutatud, kuna nad ei

tõendanud ettevõtlusega tegelemist. PIF PAF OÜ ja Poltrade Ehitus OÜ juhatuse liikmed

vahetusid peale asutamist (vastavalt 31.03.2015 ja 31.07.2015) lühikese aja jooksul kolmel

korral. Bauex OÜ ja Bilan D&N OÜ juhatus vahetus ühel korral, kuid peale vahetust muutus

äriühingute tegevuse pilt KMD-del drastiliselt. Bilan D&N OÜ käive oli enne null, kuid

pärast juhatuse liikme vahetust üle 66 000 euro kuus; Bauex OÜ-l enne 420-2170 euro vahel,

pärast üle 230 000 euro kuus.

Ettevõtete kasumimarginaal oli deklareeritud käivete suurust arvestades marginaalne. Poltrade

Ehitus OÜ deklareeris käivet ca 285 000 eurot, tasudes käibemaksu vaid 671,78 eurot. Bauex

OÜ deklareeris maksustatavat käivet ca 563 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu

vaid 839,32 eurot. PIF PAF OÜ deklareeris 20%-lise määraga maksustatavat käivet ca

440 000 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu vaid 257,20 eurot. Bilan D&N OÜ

deklareeris 20%-lise määraga maksustatavat käivet ca 244 000 eurot ning tasumisele kuuluvat

käibemaksu vaid 946,90 eurot.

Bauex OÜ ei kajastanud novembris 2015 müüki Estakata Ehitus OÜ-le. AF oli novembris

2015 Bauex OÜ juhatuse liige ja ka Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige. Müügi kajastamata

jätmine kinnitab, et tehingud poolte vahel ei ole toimunud. Kuna AF kontrollis novembri

2015 KMD esitamise ajal mõlemat äriühingut, puudub mõistlik põhjus, miks tehingupartner

ei kajastanud reaalselt toimunud tehingut. PIF PAF OÜ ei kajastanud veebruaris 2016 müüki

Estakata Ehitus OÜ-le.

Bilan D&N OÜ ja PIF PAF OÜ ei ole kontrolliperioodil töötasu väljamakseid deklareerinud.

Bauex OÜ ei ole deklareerinud töötasu väljamakseid perioodil november-detsember 2015.

Poltrade OÜ deklareeris novembris 2015 töötasu väljamakseid kahele töötajale

miinimumpalgaga. Reaalselt tegutseval ettevõttel oleks tööde tegemiseks tööjõud.

Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige AF on varem pannud toime maksupettuse ning esitanud

KMD-s valeandmeid. Ta oli perioodil 10.02.2009-20.10.2015 Oskars Ehitus OÜ juhatuse

liige. Oskars Ehitus OÜ kontrollimenetluses on jõustunud maksuotsusega tuvastatud, et

äriühing kajastas perioodi november 2014 – jaanuar 2015 KMD-des JV Partnerid OÜ arveid

tehingute kohta, mida reaalselt ei toimunud. Oskars Ehitus OÜ suhtes toimunud teises

kontrollimenetluses on jõustunud maksuotsusega tuvastatud, et augustis 2015 puudus

äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta ei esitanud mahaarvamise aluseks

olevaid arveid. Pärast 08.10.2015 korralduse väljastamist toimus 20.10.2015 juhatuse liikme

vahetus ning uueks juhatuse liikmeks sai Läti kodanik. AF on kasutanud Estakata Ehitus OÜ

maksuarvestuses sarnastele tunnustele vastavate äriühingute arveid nagu Oskars Ehitus OÜ-s.

AF tegevusmustrist nähtuvalt jätkab ta Estakata Ehitus OÜ-s tegelikkusele mittevastavate

arvete kasutamist. Pärast hankijate käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist on AF

vahetanud hankijaid. Neil põhjustel on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus

OÜ ei ole tegelikkuses Bauex OÜ-lt, Poltrade OÜ-lt, Bilan D&N OÜ-lt ja PIF PAF OÜ-lt

kaupu ja teenuseid saanud. Estakata Ehitus OÜ on kontrolliperioodil nende äriühingute arveid

kajastanud kokku summas 560 683,46 eurot (sh käibemaks 93 447,25 eurot). Kontrolli

3-16-816

3(7)

tõenäoliseks

tulemuseks

on

93 447,25

euro

suuruse

käibemaksu

määramine

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel.

3) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

Eespool märgitud asjaolude tõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus

OÜ on pannud toime maksupettuse.

Tegemist on alustava ettevõttega. Ettevõte asutati 11.09.2015 ja registreeriti 11.11.2015.

Ettevõttes on 08.12.2015 toimunud juhatuse liikme vahetus ja 04.12.2015 osaniku vahetus.

Enne juhatuse liikme vahetust tegeles ettevõte jaemüügiga posti või interneti teel ning

nimetatud tegevusala on märgitud äriühingu tegevusalana äriregistris siiani. AF selgitas

18.12.2015 e-kirjas, et pärast juhatuse liime vahetust tegeleb äriühing üldehitus- ja

elektritöödega.

Juhatuse

liikme

vahetus

ja

tegevuse

muutmine

viitab

tegevuse

ümberkorraldamisele, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud äriühingu maksevõimes.

Isiku majandusliku seisu kohta puudub info. Kuna ettevõte alustas septembris 2015 ja seetõttu

ei ole majandusaasta aruannet esitatud, puudub teave ettevõtte kohustuste ja kasumlikkuse

kohta. 2015. a ja 2016. a KMD-delt nähtub väike kasumlikkus (nelja kuu tasumisele kuuluv

käibemaks oli kokku 2143,05 eurot), kuid arvestada tuleb ettevõtlusega kulutuste kaasnemist,

mida KMD-del ei kajastata. Seetõttu ei saa olla veendunud ettevõtte tegelikus

tulemuslikkuses.

AF on varem jätnud tema juhitud ettevõtetes maksuvõla tasumata. AF oli Oskars Ehitus OÜ

juhatuse liige ning ettevõtte maksuvõlg on siiani tasumata. Ettevõtte suhtes alustati

06.03.2015 maksumenetlust; 20.10.2015 võõrandas AF ettevõtte Läti kodanikule, kes määrati

ka juhatuse liikmeks; 11.12.2015 määrati ettevõttele maksukohustus summas 45 740,13 eurot.

Selline käitumine viitab isiku teadlikkusele, et KMD-del on valeandmed ning seetõttu

võõrandati ettevõte enne maksukohustuse määramist. Kui isik on kord juba kasutanud skeemi

maksude tasumise vältimiseks, siis on põhjendatud uskuda, et menetluse alustamisest

teadasaamisel võib ta luua olukorra, kus menetluse tulemusel määratud maksukohustuse

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isik võib maksumenetluse

käigus oma osaluse võõrandada ning jätta maksukohustuse täitmata. Siiani pahatahtlikult

käitunud isiku puhul pole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda

maksujõulisuse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 määrus nr 3-15-2293, p 13).

4) Estakata Ehitus OÜ-l puudub registervara, millele saaks sissenõuet pöörata. Ainsaks

sobivaks täitetoiminguks on aresti seadmine pangakontodele, sest maksukohustuslasel puudub

muu vara. Tegemist on küll ettevõtte tegevust takistava meetmega, kuid asjaolusid arvestades

ei pruugi hilisem arest anda tulemust. Estakata Ehitus OÜ juhatuse liikme taustast nähtuvalt

võib isik maksumenetluse käigus ettevõtte võõrandada ja ettevõtlusest saadavad vahendid ei

liigu enam Estakata Ehitus OÜ pangakontodel. Ettevõte võib pangakontol oleva raha

likvideerida. Maksuhaldurile teadaolevalt on arvelduskontol olev raha äriühingu ainuke

likviidne vara. AF varasemast käitumisest nähtub, et maksumenetluse alustamisel ei tee ta

maksuhalduriga koostööd ja ei täida kaasaaitamiskohustust, ta on varem pärast menetluse

alustamist ettevõtte võõrandanud. MKS § 131 lg 4 näeb ette, et arestitud pangakontolt võib

väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal. Seega on vajaduse korral maksuhalduri

nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine.

5) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Estakata Ehitus OÜ esitab tagatise väärtuses

112 136,70 eurot, mis sisaldab võimaliku täitemenetluse kulu 20% nõude summast ehk

18 689,45 eurot. Deposiiti kantava tagatissumma suuruseks on 93 447,25 eurot.

3-16-816

4(7)

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.04.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa

arestida Estakata Ehitus OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 93 447,25 euro ulatuses.

1) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on

kinnitanud äriühingu suhtes käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimiseks maksumenetluse

alustamist, mille eesmärgiks on maksuotsuse koostamine hinnanguliselt summas 93 447,25

eurot. Maksuhaldur leiab, et äriühing on kajastanud oma maksuarvestuses fiktiivseid

tehinguid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksuna maha arvamisele kuuluvat käibemaksu

ja vähendada seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on välja toonud, et äriühingu

juhatuse liige on sarnaselt toiminud ka varem, kontrollimenetluse algatamisel koostööd ei tee

ning on kontrollitava äriühingu võõrandanud. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus

väita, et maksuotsuse koostamine oleks välistatud. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

rahalise nõude või kohustuse määramine.

2) Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingul puudub mistahes registervara. Arvestades

äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist maksukohustuste vältimisel ja maksude

tasumisest kõrvale hoidmisel ning asjaolu, et maksuhalduri tuvastatud asjaolud viitavad ka

praegusel juhul maksupettuse toimepanemisele, tuleb nõustuda maksuhalduri kahtlusega, et

maksukohustuslane võib ise asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Taolise olukorra

vältimiseks on vajalik anda luba tulevase võimaliku maksuotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

3) Arvestades taotluses toodud asjaolusid, sh põhjendatud kahtlust maksupettuse

toimepanemises, äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist ja tausta, võimaliku

maksukohustuse ja täitmiskulude suurust, registervara puudumist ja majandusliku seisu osas

andmete puudumist, on täitmist tagavate toimingute sooritamine vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud.

4) Taotluses on arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema

vähemalt suuruses 112 136,70 eurot, mis katab maksukohustuse ja sundtäitmise kulud.

Täitekulude suurus on põhjendatud.

3. Estakata Ehitus OÜ esitas 17.05.2016 määruskaebuse, mille halduskohus jättis

23.05.2016 rahuldada ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Estakata Ehitus OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 28.04.2016 määrus

tühistada.

1) Loa andmise üheks eelduseks on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Tegemist on isiku võimaliku käitumise prognoosiga.

Maksuhaldur

on

lähtunud

prognoosimisel

asjaoludest,

mis

seonduvad

eelneva

maksukontrolliga ega ole üle kantavad praegusesse maksumenetlusse. Halduskohus on

sedastanud,

et

juhatuse

liige

ei

tee

kontrollimenetluse

algatamisel

koostööd.

Kontrollimenetlus algatati 28.04.2016 taotlusega ning määruskaebuse esitajale tehti

05.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036806-2. Seega ei saanud maksuhaldur taotlust koostades

eeldada, et määruskaebuse esitaja ei tee algatatud kontrollimenetluses koostööd.

3-16-816

5(7)

2) Äriühingu arvelduskontode arestimine juba enne maksukohustuse määramist on

ekstreemne meede, mille rakendamisel peab hindama selle põhjendatust ja mõju. Ainuüksi

registervara puudumine ei muuda omandiõiguse riivet proportsionaalseks. Määrusega on

piiratud määruskaebuse esitaja õigust kasutada oma rahalisi vahendeid, mis tähendab, et isik

on

omandipositsiooni

majanduslikult

kaotanud.

Arvelduskontode

arestimisel

on

määruskaebuse esitaja sunnitud oma ettevõtluse lõpetama ning selle tagajärjeks on suutmatus

täita mistahes finantskohustusi, mis viib pankrotini. Määruskaebuse esitaja omandiõigust ja

ettevõtlusvabadust on asutud ebaproportsionaalselt piirama. Kohus pidanuks kaaluma, kas

ettevõtluse täielikult halvav arvelduskontode arest on proportsionaalne vajadusega tagada

maksuvõla sundtäitmist. Halduskohus ei kaalunud meetme rakendamisega kaasnevat riivet ja

meetme tagajärgi. Kui maksuhalduril oli varem äriühingu majandustegevusest saadavate

rahavoogude arvel võimalus maksukohustusi täita, siis määrusega seatud meede välistab

maksukohustuse täitmise ja on soovitule vastupidise toimega. Maksuhaldur ega halduskohus

ei ole analüüsinud asjaolusid, mis viitaksid määruskaebuse esitaja tegevuse võimalikule

lõpetamisele, mis võiks õigustada äärmusliku abinõu kohaldamist (Tallinna Ringkonnakohtu

21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, p 11). Maksuhalduri kahtlustatav ettevõtte võõrandamine ei

tähenda iseenesest äriühingu tegevuse lõpetamist. Hoopis täitmist tagav toiming tähendab

tegevuse lõpetamist, sest ilma pangakontot omamata on äriühingu tegutsemine võimatu.

Maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud, miks on sellise toimingu sooritamine

vajalik.

5. MTA palub 23.05.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

1) Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna kontrollimenetlus algatati 28.04.2016 taotlusega ja

talle tehti 05.05.2016 korraldus, siis ei saanud maksuhaldur taotlust koostades eeldada, et

määruskaebuse esitaja ei tee algatatud menetluses koostööd. MTA osutab, et taotluses märgiti

sedagi, et maksuhaldur saatis 18.01.2016 kaebajale äriregistris märgitud e-posti aadressile

menetluse alustamise teate, millele Estakata Ehitus OÜ ei vastanud ning dokumente ei

esitanud. Määruskaebuses viidatud 05.05.2016 korraldusega kohustati määruskaebuse esitajat

esitama hiljemalt 13.05.2016 dokumente, samuti kutsuti määruskaebuse esitaja seletuste

andmiseks 17.05.2016 maksuhalduri ruumidesse. Estakata Ehitus OÜ sai 05.05.2016

korralduse kätte samal päeval e-maksuameti kaudu, kuid dokumente ta ei esitanud ja suuliste

selgituste andmiseks maksuhalduri ruumidesse ei ilmunud. Samas ilmneb äriregistri

andmetest, et AF on kaebaja juhatuse liikme ametist 16.05.2016 lahkunud. See näitab, et AF

on soovinud maksumenetluse alustamisest teada saades vastutusest distantseeruda.

Maksuhaldur tegi 19.05.2016 korralduse sunniraha tasumiseks ning määras dokumentide

esitamiseks ja suuliste selgituste andmiseks uue tähtaja. Seega pole õige, et maksuhaldur ei

saanud

taotlust

koostades

eeldada,

et

määruskaebuse

esitaja

ei

tee

algatatud

kontrollimenetluses koostööd. Enamgi veel, 05.05.2016 korralduse täitmata jätmine kinnitab

veendumust, et määruskaebuse esitaja ei soovi koostööd teha.

2) Määruskaebuse esitaja väidab, et arvelduskontode arestimine viib selleni, et ta on sunnitud

ettevõtluse lõpetama, tagajärjeks on suutmatus täita finantskohustusi, mis viib pankrotini.

Väide on paljasõnaline, sest määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millised

finantskohustused on tal kolmandate isikute ees. Samuti on ta jätnud tähelepanuta MTA

taotluses viitega MKS § 131 lg-le 4 märgitu, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud

äriühingu kohustuste täitmine. Määruskaebuses osutatud Tallinna Ringkonnakohtu

21.10.2015 määruse nr 3-15-2330 asjaolud ei ole sarnased – halduskohtu lahend jõustus osas,

millega arestiti maksukohustuslase ettemaksukontol olevad rahalised vahendid. Pole vaidlust,

et Estakata Ehitus OÜ-l puuduvad registervara, väärtpaberikontod ning muu väärtuslik vara,

mille arvelt saaks katta tulevast võimalikku maksukohustust. Pangakonto arestimata jätmine

tähendaks, et ilmselt jäävad maksusummad täies ulatuses laekumata. Pangakonto arestist

3-16-816

6(7)

vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada raha äriühingust

maksuvabalt väljaviimiseks skeemi kasutamises, suunab alles jäävad käibevood mujale.

Pangakonto arestimine on praegusel juhul proportsionaalne meede. Alternatiivsed võimalused

maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud

mingeid muid talle kuuluvaid varasid. Seetõttu jääb MTA 28.04.2016 taotluses toodud

seisukohtade juurde ning 05.05.2016 korralduse täitmata jätmist arvestades leiab, et juhinduda

tuleks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 määruses nr 3-15-2293 toodud põhimõtetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti tuvastanud eelduste

esinemise täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks ja on määrust ka vajalikul

määral põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2) ning vastuseks määruskaebusele märgib

järgmist.

7. Määruskaebusest järelduvalt ei saanud maksuhalduril Estakata Ehitus OÜ arvates olla

taotluse esitamise ajal põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja osutab, et kontrollimenetlus algas

kohtule taotluse esitamisega, ning leiab, et Estakata OÜ (hilisema nimega Oskars Ehitus OÜ)

maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ei saa maksuhaldur järeldusi teha. Ringkonnakohus

määruskaebuse esitajaga ei nõustu.

MKS § 1361 lg 1 sõnastusest järeldub, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud

kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olema menetlus,

kus selline kahtlus saab tekkida.

On tõsi, et maksuhaldur algatas maksukontrolli halduskohtule täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks taotluse esitamisega, kuid seda muu hulgas põhjusel, et

maksuhaldur oli juba 18.01.2016 saatnud Estakata Ehitus OÜ äriregistris märgitud e-posti

aadressile menetluse alustamise teate, millele äriühing ei vastanud. Taotlusest nähtuvalt tekkis

maksuhalduril kahtlus määruskaebuse esitaja tulevase võimaliku käitumise osas Estakata OÜ

suhtes läbi viidud maksumenetluste pinnalt, sest mõlemal äriühingul oli sama juhatuse liige

AF, kes kasutas Estakata OÜ äritegevuses MTA 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-

3/030913-32 tuvastatuna ja tõenäoliselt ka Estakata Ehitus OÜ-s reaalse majandustegevuseta

nn alltöövõtjate võltsarveid. Maksuhalduri eeldatud maksukohustuslase koostöövalmiduse

puudumine on osutunud hiljem reaalsuseks – MTA 05.05.2016 korralduse täitmata jätmise

tõttu on maksuhaldur määranud määruskaebuse esitajale sunniraha ja maksuvõlaga Oskars

Ehitus OÜ-st lahkunud AF on äriregistri andmetest nähtuvalt 16.05.2016 lahkunud ka

Estakata Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt.

Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. See pole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik.

Maksuhaldur peab vaid tooma esile asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.

Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Selliseks

kahtluseks annavad muu hulgas põhjust isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes

ja maksupettusele viitavad asjaolud. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu

määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem.

Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid

3-16-816

7(7)

konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma

hilisemat sissenõudmist. Täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette

selliste võimaluste ärahoidmiseks.

8. Määruskaebuse esitaja peab pangakontode arestimist tema omandiõigusesse ja

ettevõtlusvabadusse ebaproportsionaalseks sekkumiseks. Samas ei selgita määruskaebuse

esitaja sõnagagi seda, milles tema ettevõtlus seisneb, milline on tema varaline seis, kas tal on

töötajaid ja kelle ees on tal kohustused.

Praeguseks äriregistrile esitatud Estakata Ehitus OÜ majandusaasta aruandest (periood

11.09.2015-31.12.2015) nähtuvalt oli äriühingul 1 töötaja (AF poolt 18.12.2015

maksuhaldurile antud selgituse kohaselt 5 töötajat), tegevusalaks üldehituslike tööde

teostamine ja metallkonstruktsioonide valmistamine, aruandeperioodil investeeriti põhivarasse

0 eurot. Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu

366 460 eurot ja kasum 15 952 eurot. Bilansist nähtuvalt oli Estakata Ehitus OÜ-l käibevara

kokku 237 345 eurot, sellest raha 14 eurot ning nõudeid ostjate vastu 237 331 eurot (vt ka

raamatupidamise aastaaruande lisa 2); lühiajalisi kohustusi oli 221 393 eurot, sh laen 33 868

eurot ja võlad tarnijatele 186 004 eurot (vt ka raamatupidamise aastaaruande lisa 4). Milline

on määruskaebuse esitaja majanduslik seis hetkel, on kohtule teadmata.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et Estakata Ehitus OÜ

arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes aresti seadmine on praegusel juhul proportsionaalne

abinõu juba enne kohustuse maksuotsusega kindlaksmääramist. Pangakontode arestimine on

tõepoolest äärmuslik abinõu, mis saab olla õigustatud eeskätt kahtluse korral, et äriühing võib

hakata oma tegevust lõpetama. Kohtul puudub aga kindlus, et Estakata Ehitus OÜ kavatseb

oma senist majandustegevust jätkata ning ei ole võimaliku maksuotsusega kohustuse

kindlaksmääramise ajaks täielikult varatu. Alternatiivsed võimalused maksukohustuse

täitmise tagamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle

kuuluvaid varasid, mille suhtes saaks täitetoimingute sooritamisega tulevikus võimalikult

määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Pangakontode arestimine ei too vältimatult kaasa

ettevõtluse lõpetamist. Ka arestitud pangakontolt võib teha maksuhalduri loal väljamakseid

(MKS § 131 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets