Legislator Case Law & Legislation
1-12-9723/63 AI generated

1-12-9723/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-9723/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Ruslan Krutškovskilt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetlus Ruslan Krutškovskilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Legislator headnote

AI generated

1-12-9723/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Mõista Ruslan Krutškovskilt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetlus Ruslan Krutškovskilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9723

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. mai 2016

määrus Ruslan Krutškovski (ik 37602020255)

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Ruslan

Krutškovski

kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot)

vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses Ruslan Krutškovskile riigi

õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Ruslan Krutškovskilt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetlus

kaitsja osutatud õigusabi eest.

4. Ruslan Krutškovskilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011,

Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a

EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus:

„Ruslan Krutškovski, 1-12-9723, menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 18. detsembri 2012 otsusega mõisteti Ruslan Krutškovskile KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Harju Maakohtu 16. septembri 2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa

võrra ja mõisteti R. Krutškovskile liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. Kinnipeetav asus karistust kandma 22. jaanuaril

2013.

2. Harju Maakohtu 7. mai 2015 määrusega täpsustati R. Krutškovski kandmisele kuuluva

karistuse aega ning arvati karistusest maha Saksamaa Liitvabariigis ajutises loovutamises

viibitud aeg 4 kuud 28 päeva. Seega lõpeb kinnipeetava karistusaeg 18. jaanuaril 2019.

3. Tartu Vangla esitas 30. märtsil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Krutškovski

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

4. Tartu Maakohtu 3. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. R. Krutškovski tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistavad tema

varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal

ning süüdlase isik. R. Krutškovski on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras,

sh narkokuriteo eest. Hetkel kannab isik teist vanglakaristust ja seda kuriteo eest, mille ta pani

toime katseajal. Ka rikkus R. Krutškovski käitumiskontrolli ajal korduvalt narkootikumide

tarvitamise keeldu. Seega ei ole varasemad karistused suunanud kinnipeetavat õiguskuulekale

käitumisele. Hetkel kahtlustatakse R. Krutškovskit Saksamaal kuulumises organiseeritud

gruppi, mis tegeles maksukuritegude toimepanemisega. Ebaseadusliku tegevusega välditi üle

8 miljoni euro ulatuses maksude tasumist. Kuigi vangistuses on R. Krutškovski osalenud ka

taasühiskonnastavates tegevustes, on tal hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav

vaidlustas vangla käskkirja ning see on halduskohtu menetluses. Positiivseks tuleb pidada

vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Vabaduses võib uute kuritegude

toimepanemise riski suurendada R. Krutškovski narkosõltuvus. Kohus ei olnud veendunud, et

isikul on piisavalt tahtmist uimastite tarvitamisest hoiduda. R. Krutškovski on ka varasemalt

üritanud narkootikumidest loobuda, kuid on siiski tarvitamist jätkanud.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Krutškovski kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes

taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist. Kaitsja hinnangul ei peaks Saksamaal toimuv kriminaalmenetlus

mõjutama R. Krutškovski ennetähtaegset vabastamist. Menetluse tulemused ei ole veel teada.

Kaebuse kohaselt on R. Krutškovski ühiskonnale palju turvalisem, kui ta allutada

kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Nii vangla kui prokuratuur toetavad

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.

Ringkonnakohtu järeldused

6. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud

asjaolud kogumis ei võimalda R. Krutškovski vangistusest vabastamist. Kolleegium nõustub

täielikult maakohtu määruse igakülgsete põhistusega ning märgib vastusena kaebusele vaid

järgmist.

7. R. Krutškovski kannab vanglakaristust teist korda. Mõlemal korral on karistus mõistetud

narkokuriteo toimepanemise eest. Käesoleva vangistuse kaasa toonud kuriteo pani süüdlane

toime katseajal. Lisaks ei suutnud R. Krutškovski varasemal katseajal hoiduda

narkootikumide tarvitamisest, mis on isiku puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise

ajendiks. Kõik eeltoodu viitab, et R. Krutškovski ei pruugi ka praegusel juhul tulla toime

katseaja tingimuste täitmisega ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seda, et

R. Krutškovski ei ole veel täielikult suunatud õiguskuulekale käitumisele, ilmestab ka

distsiplinaarkaristuse olemasolu. Samas tuleb arvestada, et vangla käskkiri on halduskohtus

vaidlustatud ning käesolevaks ajaks ei ole asjas lahendit tehtud. Võimaliku kuritegeliku

käitumise hindamisel on oluline ka Saksamaal toimuv kriminaalmenetlus, kuigi asja tulemus

ei ole kohtule teada. Maakohus ei olegi nimetatud asjaolule ülemäära tähelepanu pööranud

ning on põhjendanud R. Krutškovski vabastamata jätmist pigem teiste asjaoludega.

8. R. Krutškovski elutingimused vabaduses on head ning ta on vanglas tegelenud enese

täiendamise ja parandamisega. Samas ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et ennetähtaegselt

vabanedes suudaks R. Krutškovski käituda õiguskuulekalt ning hoiduda narkootikumide

tarvitamisest. Vangla ja prokuratuuri toetav arvamus näitavad, et isiku puhul on näha teatavaid

positiivseid muutusi ning soovi ennast parandada. Kohtu hinnangul ei ole need muutused aga

veel piisavalt kinnistunud. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve on kindlasti ühiskonda

naasmisel toeks, kuid seda vaid juhul, kui süüdlane ise on valmis ennast muutma. Nagu

märgitud, ei ole kolleegium veel kindel R. Krutškovski motiveerituses elada edaspidi

seaduskuulekalt. Seega tuleb R. Krutškovskil hetkel karistuse kandmist jätkata.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 3. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

10. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaat M. Valgel

maakohtu määruse ja protokolliga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kokku

1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus ei pea

tasutaotlust nimetatud ulatuses põhjendatuks ning vähendab tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7

kaitsjale kindlaksmääratavat tasu. Tasu vähendades peab ringkonnakohus silmas, et

vandeadvokaat viibis ka maakohtu istungil, mistõttu ei tohiks protokolliga tutvumine võtta

ülemäära aega. Ka maakohtu määrus ei ole väga pikk ega mahukas. Ringkonnakohtu

hinnangul on nimetatud dokumentidega võimalik tutvuda 0,5 tunni jooksul. Kaitsja

määruskaebus kordab suuresti maakohtu seisukohti ning seadusesätteid. Kaebuse sisuline osa

on küllaltki napisõnaline ning asjakohaseid põhjendusi on vähe. Arvestades eeltoodut tuleb

pidada põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse

48 euro ulatuses, sh käibemaks 8 tundi. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud lahendi, jääb menetluskulu kokku 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel R. Krutškovski

kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas