1-16-4160/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-16-4160

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mail 2016. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-16-4160 (12260103417) kirjalik menetlus Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi K.K süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.K

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; töökoht: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.01.2014. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi

1 aasta ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteomenetluses karistatud 13-l korral

Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254 Süüdi tunnistada K.K KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus

70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99916400004086

. Selgituseks märkida: „K.K , 1-16-4160, rahaline karistus 26.05.2016. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.K-lt 260 (kakssada kuuskümmend) eurot J.R. kasuks tasumisega H.R. arveldusarvele nr XXXX SEB Panka.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.K-lt 24 (kakskümmend neli) eurot riigituludesse menetluskulude katteks.

- - Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99916700039256.

Selgituseks märkida: „K.K , 1-16-4160, menetluskulud 26.05.2016. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Rahalise karistuse ja menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 10.07.2016. a.

Eelnimetatud tähtajaks rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. KarS § 70 lg 1 järgi, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohtuotsuse koopia saata prokurörile, kannatanule, kaitsjale ja süüdistatavale.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa esitada apellatsiooni käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

K.K-d süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01. - 21.06.2012 võttis Tartus, Kopli 1 Tartu Kutsehariduskeskuse ühiselamu toast 309B võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J.R. mündikogu väärtusega 260 €.

Sellega pani K.K toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada K.K-d KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, on rahalise karistuse suuruseks 224 eurot. KarS § 70 lg 1 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse osas

Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusega kompleksravi.

- - K.K-le esitatud süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 1) kannatanu J.R. ütlused tõendavad K.K poolt mündikogu vargust (tl 1-2);

2) tunnistaja M.M. ütlused selle kohta, et K.K tunnistas talle mündikogu vargust (tl 6-7);

3) kahtlustatava K.K ütlused selle kohta, et ta varastas 2012 suvel ühiselamu toast J.R.

mündikogu (tl 8-10).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb K.K KarS § 199 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus oli 2012.a, s.o süüteo toimepanemise ajal 3,20 eurot. KarS § 199 lg 1 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on omandi koosseisus olev vallasasi. Mündikogu, mille K.K endale võttis, ei kuulunud temale ja oli teise isiku omandi koosseisus. KarS § 199 koosseisu eesmärk on tagada omanikule vara täielik karistusõiguslik kaitse.

Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus ei tuvastanud KarS §-s 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on K.K varem kriminaalkorras karistatud ühel korral - Pärnu Maakohtu 20.01.2014. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud, kuritegu toime pandud 2012.a. Väärteomenetluses on teda karistatud korduvalt, viimati 27.07.2013 .a ühistranspordiseaduse alusel.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine võimalik. K.K-d on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 20.01.2014. a otsusega, kuriteo pani ta toime 2012. a. Viimase väärteo pani K.K toime 2013. a. Sellest nähtub, et K.K on suutnud küllaltki pika aja vältel hoiduda uute kuritegude ja väärtegude toimepanemisest. Neid asjaolusid arvestades on K.K-d ilmselt võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ka rahalise karistuse mõistmisega. Seda enam, et viimase kuriteo on ta toime pannud peaaegu 4 aastat tagasi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt töötab K.K käesoleval ajal AS-s Viasat Eesti. Maksuja Tolliameti andmetest lähtudes oli K.K sissetulek 2011. a suurus 1251 eurot ning keskmine päevasissetulk 3, 13 eurot. Seega võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks keskmise päevasissetuleku KarS § 44 lg 2 järgi, s.o 3,20 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid.

- - Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest saab järeldada, et kergemaliigiline karistus, rahaline karistus ei täidaks süüdistatava puhul karistuse eripreventiivset eesmärki.

Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg tuleneb KrMS § 417 lg 2 ja on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagi ja asitõendid

Kuriteoga, s.o mündikogu vargusega tekitas K.K kannatanule J.R.le 260 euro ulatuses varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot. Kuivõrd 40 euro osas lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse 08.09.2015. a, on käesolevas kuriteos tsiviilhagi 260 eurot.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 07.05.2014. a on Silöver K.K tsiviilnõuet tunnistanud ja nõustunud selle hüvitamisega. Kohus rahuldab tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. K.K-lt tuleb tsiviilhagi 260 eurot välja mõista kannatanu J.R. kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tasumisega H.R. arveldusarvele nr XXXX SEB Pank.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu on 24 eurot.

K.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha välja ei mõisteta. Lahendatavas kriminaalmenetluses arutas kohus K.K kuritegu, mis oli toime pandud enne tema süüdimõistmist Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 20.01.2014. a otsusega. Süüdimõistmisel mõisteti K.K-lt välja sundraha. Isikul on õigus eeldada, et tema süüteod lahendatakse ühes menetluses. Kuna käesoleval juhul lahendatakse K.K süüteod eraldi menetlustes ja esimeses menetluses on temalt sundraha juba välja mõistetud, siis ei tule praeguses menetluses sundraha välja mõista. Seadus ei näe ette kahekordset sundraha väljamõistmist.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 10.07.2016.a.

Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/