3-16-883/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-883

Haldusasi

Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-Pauts, Naresh

Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ Hiid, OÜ

Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid KVB, OÜ

Realtor ja OÜ Rosenkranz kaebus Tartu Linnavalitsuse

3. mai 2016. a ehitusloa nr 04/2016 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt Tartu Linnavalitsuse 3.

mai 2016. a ehitusloa nr 04/2016 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu linna määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-

Pauts, Naresh Mody, OÜ Aspin-Tartu, OÜ Pustak, OÜ

Hiid, OÜ Viadukt, OÜ Mody, OÜ Külli-Tartu, OÜ Hiid

KVB, OÜ Realtor ja OÜ Rosenkranz

esindaja adv Raul Keba

Vastustaja Tartu linn

Kolmas isik TTK Kultuurikesus OÜ

Kolmas isik OÜ HOTELL PALLAS

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tartu linna määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a

määrus. Teha uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajad on Tartu linnas Aleksandri tänav 1 paiknevas kortermajas asuvate

kinnistute omanikud. Kortermaja piirneb Aleksandri tänavaga lõigul Riia tänav kuni

Soola tänav.

2. 25. aprillil 2016 esitas TTK Kultuurikeskus OÜ tee ehitusloa taotluse avalikult

kasutatava tee Aleksandri tn Soola-Riia tänavate vahelise lõigu ümberehitamiseks.

3. 3. mai 2016. a korraldusega nr 407 otsustas Tartu Linnavalitsus väljastada

ehitusloa Aleksandri tänava ümberehitamiseks. Korralduse kohaselt on Tartu

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale esitatud Aleksandri tänava lõigus Riia

tn kuni Soola tn ümberehituse põhiprojekt, millega nähakse ette tänava lõigu muutmine

peamiselt jalakäijate alaks ning Aleksandri tn 1 poolsele küljele on projekteeritud

Aleksandri tn 1, Aleksandri tn 1a ja Riia tn 4 kinnistuid teenindavate sõidukite liikluse ja

jalakäijate ala.

4. 3. mail 2016 andis Tartu Linnavalitsus välja tee ehitusloa nr 04/2016 Aleksandri tn

T1 ümberehitamiseks lõigus Riia tänav kuni Soola tänav vastavalt ehitusprojektile 12-16-

TP.

5. Kaebajad esitasid Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2016 tee ehitusloa nr 04/2016 peale

kaebuse, milles palusid tuvastada nimetatud ehitusloa tühisus või alternatiivselt tühistada

ehitusluba.

Koos kaebusega esitasid kaebajad ka esialgse õigusekaitse taotluse, milles palusid peatada 3. mai

2016. a ehitusloa nr 04/2016 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Kaebajad märkisid, et ehitusluba annab õigusliku aluse alustada Aleksandri T1 kinnistul

ehitustegevusega, mis loob kaebajate õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast

kohtuotsuse jõustumist ei ole enam mõistlikul viisil võimalik, ning seetõttu esineb reaalne

vajadus esialgse õiguskaitse järele. Kaebajad pidasid tõenäoliseks, et pärast vaidlusaluse

ehitusprojekti elluviimist ei ole endise olukorra taastamine ning alternatiivsete lahenduste

elluviimine enam võimalik. Ehitustöödega alustamisel muutub faktiline olukord ning kaebuse

eesmärgi saavutamine kohtuotsusega muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt

raskendatuks või hoopis võimatuks. Kaebajate hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine

tuua kaasa kolmanda isiku subjektiivsete õiguste ülemäärast riivet, kuna Aleksandri T1 asuva

tänava kasutamist saab jätkata ehitustöid tegemata. Kaebajad lisasid, et vastustaja ei ole senises

menetluses detailplaneeringu täpsustamisega seotud avalikku väljapanekut korraldanud ega

avalikku huvi välja selgitanud. Ehitusloa kiire realiseerimine ilma eelneva kohtuliku kontrollita

ei saa kujunenud olukorras olla avalikes huvides.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 12. mai 2016. a määrusega kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse ning peatas Tartu Linnavalitsuse 3. mai 2016. a korralduse nr 407

alusel väljastatud tee ehitusloa nr 04/2016 kehtivuse kuni haldusasjas lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni.

Halduskohtu hinnangul on kaebajatel kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 kohaselt. Kaebajad on

Aleksandri tn 1 kinnistu omanikud ning nende omandiõigusi võib rikkuda kinnistuga piirneva tee

ümberehitus. Avalik võim tohib isikute omandiõigust piirata seadusega ettenähtud raamides.

Halduskohus leidis, et kaebajatel on õigus antud ehitusluba vaidlustada ning seega on esialgne

õiguskaitse taotlus lubatav.

Halduskohus märkis, et kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on saavutada

ehitustegevuse peatumine Aleksandri tänaval T1 ning avaliku huvi välja selgitamine enne

vaidlusaluse ehitusprojekti elluviimist. Halduskohus nõustus kaebajate seisukohaga, et pärast

ehitustööde lõppu on endise olukorra taastamine ja alternatiivsete lahenduste elluviimine

oluliselt raskendatud või võimatu. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebajatel esineb

esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus märkis, et piiratud ajaressursi tingimustes ei ole

kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel võimalik ammendavalt hinnata kaebuse

eduväljavaateid. Seetõttu saab esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada üksnes kaebuse

ilmselge perspektiivitus. Halduskohus leidis, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole kaebus

perspektiivitu.

Kaaludes ühelt poolt avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi menetlusosaliste jaoks esialgse

õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt kaebaja õigusi, nende rikkumise tõenäosust ja raskust

ning pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosust ja raskust, leidis halduskohus, et kaebaja

õigused kaaluvad praegusel juhul muud võimalikud huvid üles.

Halduskohus pidas vajalikuks selgitada välja kõigi Aleksandri tänav T1 ümberehitust

puudutavate isikute õiguste võimalik riive ja huvid enne ehituse valmimist ehk ehitusloa täitmist,

et võimaluse korral säiliks võimalus teha muudatusi. Selleks oli halduskohtu hinnangul

ainuvõimalik peatada käesoleval hetkel toimuv ehitustegevus ning ehitusloa nr 04/2016 kehtivus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Tartu linn esitas 17. mail 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016. a määrus

8. Tartu linna hinnangul ei ole halduskohus määruse tegemisel arvestanud HKMS §

249 lg-s 3 nimetatud asjaoludega ning on eksinud esialgse õiguskaitse määruse tegemisel.

Tartu linn on seisukohal, et ehitusloa nr 04/2016 kohaselt tehtavate ehitustööde

peatamise, st esialgse õiguskaitse rakendamise vastu on suur avalik huvi. Vastustaja

märkis, et Riia tn 2 kinnistul avatakse 21. mail 2016 kaubanduskeskus, mis toob kaasa

suure jalakäijate hulga Aleksandri tänavale. Lõplikult väljaehitamata tänav tekitab

jalakäijatele, jalgratturitele ja autodele ebamugavusi ning ohtlikke olukordi, kui osa

tänavast tuleb piirata poolelioleva ehitustegevuse tõttu. Aleksandri tänaval lendleb

lõpetamata ehitustööde tõttu tolm, tänava esteetiline väljanägemine ei ole linnasüdamele

kohane ning juba alustatud ehitustööde tõttu ei ole tänaval tänavavalgustust, kuna vana

tänavavalgustuse osa on lammutatud. Tänavapinnale on välja toodud elektrikaablite

otsad, mille konserveerimine toob kaasa täiendavaid kulusid ning tänavavalgustuseta

tänav tekitab probleeme avaliku korra tagamisel.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivab kolmandate isikute õigusi, kuna pooleli

olev tänav ei võimalda normaalset liiklemist määramata ajal. Samuti mõjutab ehitustööde

seiskamine negatiivselt Aleksandri 1A garaažide omanikke, kellel on takistatud oma

varale juurdepääs. Tartu linna hinnangul ei vasta tõele kaebaja väide, et liikluskoormus

Aleksandri tänaval kasvab. Aleksandri 1A ning Riia tn 4 kinnistute teenindamise maht

tänavaehitusega ei suurene ning nimetatud kinnistutele ei looda juurde

parkimisvõimalusi. Aleksandri tänavalt kaovad 23 parkimiskohta, mis seni olid vabalt

kastutatavad

igaühe

poolt.

Aleksandri

tänava

liiklemist

piiratakse

liikluskorraldusvahenditega selliselt, et liiklemine on lubatud üksnes konkreetseid

hooneid teenindaval transpordil ning teistel liiklejatel puudub Aleksandri tänaval autoga

liiklemise õigus. Vaidlusalusele tänavalõigule on ettenähtud aeglane ja rahustatud liiklus,

kus sõidukite liiklemine on piiratud. Aleksandri tänavale kavandatud tammed ei varja

ülemääraselt Aleksandri tn 1 valgust ja vaadet. Tartu linn märgib, et kõrghaljastus

paikneb korterelamu suhtes põhjaküljel ning seega ei mõjuta puud Aleksandri tn 1 hoone

valgustatust. Pigem varjavad valgustust Aleksandri tn 1 kasvavad puud ning uus Kvartali

keskus.

10. Tartu linna hinnangul on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebus ei ole

perspektiivitu. Vaidlusalune ehitusluba ei ole tühine ning on antud kehtiva ehitusmääruse

alusel. Lisaks ei ole ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. 2002. aasta Riia tn

detailplaneering näeb Aleksandri tänava ette tänavana, kus on nii kõnnitee kui ka sõidutee

osa. Detailplaneeringu ülesanne ei ole määrata detailideni liikluskorraldust. Liikluse

reguleerimiseks on kohalikul omavalitsusel muud meetmed. Seega on ekslik seisukoht, et

detailplaneeringus nimetatud kahesuunalist liiklust ei oleks võimalik detailplaneeringut

muutmata ümber korraldada. Korraldusega nr 425 antud projekteerimistingimused ei

täpsusta detailplaneeringut, vaid on projekteerimise lähteülesandeks, võttes kokku kõik

olulise Riia tn 2 kinnistuga külgnevate tänavate projekteerimisel. Aleksandri tänava osas

ei ole projekteerimistingimustes spetsiifilisi nõudeid, mis erineks detailplaneeringus

sätestatust ning täpsustused on tehnilised. Seega on projekteerimistingimused

planeeringuga kooskõlas ning puudub vajadus täiendavate projekteerimistingimuste

andmiseks käesoleval ajal kehtiva ehitusseadustiku kohaselt.

11. Tartu linn on seisukohal, et esialgse õiguskaitse määramisel on negatiivsed

tagajärjed nii Aleksandri tänaval liiklejaile kui ka Riia tn 2, 4 ja Aleksandri tn 1A

omanikele või valdajatele. Kaebajale tegelikku kahju ehitustöödega ei teki.

12. Vastuses määruskaebusele on kaebajad seisukohal, et Tartu Halduskohtu 12. mai

2016. a määrus on õiguspärane ning Tartu linna määruskaebuses toodu ei anna alust selle

tühistamiseks.

13. Kaebajad märkisid, et vastustaja viidatud olukord, kus osa tänavamaast tuleb

piirata poolelioleva ehitustegevuse tõttu ning juba alustatud ehitustööde tõttu ei ole

tänaval tänavavalgustust, on põhjustatud kolmanda isiku ebaseaduslikust tegevusest ning

vastustaja tegevusetusest.

14. Kaebajate hinnangul on kolmas isik alustanud ehitustöödega ebaseaduslikult enne

ehitustööde alustamise õiguse tekkimist. Oluline on siinjuures veel ka asjaolu, et

Aleksandri T1 kinnistul vahetult kaebajatele kuuluva hoone ees algasid ehitustööd 13.

mail, s.o pärast seda, kui kohus oli kohtumäärusega ehitusloa kehtivuse peatanud ning

teinud vastustajale ülesandeks tagada ehitustööde peatamine.

15. Eeltoodust tulenevalt on kaebajad seisukohal, et Aleksandri T1 kinnistul tehtud

ehitustööd on suures osas teostatud ehitusloa ja kohtumääruse tingimusi rikkudes.

Kolmas isik ja tegevusetu olnud vastustaja on seeläbi võtnud riski, et juba teostatud tööd

tuleb konserveerida, isegi kui see toob kaasa täiendavaid kulusid või ebamugavusi.

Kaebajad rõhutasid, et ehitusloa kiire realiseerimine ilma eelneva kohtuliku kontrollita ei

saa kujunenud olukorras olla avalikes huvides.

16. Vastustaja on määruskaebuse p 4.2 viidanud, et Aleksandri tänaval muudetakse

oluliselt liikluskorraldust, sealjuures kaovad 23 parkimiskohta, mis varasemalt olid vabalt

kasutatavad muuhulgas kaebajate poolt. Seega on kaebajate hinnangul vastustaja ise

nõustunud, et ehitusprojektiga nähakse ette varasemast (kehtivast detailplaneeringust)

erinev liikluslahendus ja kaotatakse parkimine, mis mõjutab oluliselt kaebajate

elukorraldust.

17. Vastustaja väited liikluse vähenemisest, aeglasest ja rahustatud liiklusest ei ole

kaebajate hinnangul veenvad. Kaebajaid ei ole piisavalt kaasatud nende jaoks oluliste

otsuste langetamisse, neile ei ole esitatud vastavaid uuringuid ega muid tõendeid.

18. Planeerimisalane tegevus on avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute

võimalus kaitsta oma huve. Menetluse käigus valmib detailplaneeringu lahendus, mis on

avalik ühiskondlik kokkulepe, mis peaks endas kandma ka õiguskindlust selles osas, et

selles kokkulepitut ei rikuta. Kaebajad on seisukohal, et Aleksandri tn 1 kinnistuga

piirnevas osas tuleb Aleksandri tänav säilitada olemasoleval kujul, s.t tänav koos

mõlemapoolsete jalakäijate lõikudega, senises laiuses ning sõidukite

parkimisvõimalustega.

19. Kaebajad nõustuvad kohtumääruses tooduga, et 4 m laiune sõidutee ei ole

liiklusohutuse tagamiseks piisav ning ei vasta standardis toodud nõuetele. Samuti ei ole

veenev konstateering, et sõidukijuhid suudavad omavahel kokku leppida sõidueesõiguses

alal, kus kaks sõidukit teineteisest mööda ei mahu. Hinnanguliselt on tegemist

suurusjärgus rohkem kui 50 m pikkuse tänavalõiguga.

20. Kaebajad on seisukohal, et Aleksandri tänaval kulgev nn teenindava transpordi

raja kasutamine osutub paljude sõidukijuhtide jaoks ebamugavaks ning läbisõiduks

hakatakse veelgi rohkem kasutama Aleksandri tn 1 hoonetagust parklat, mis on kaebajate

jaoks vastuvõetamatu ning nende õigusi riivav.

21. Kaebajad ei nõustu ka ehitusprojektis kavandatud haljastusega, mis hakkab

piirama vaateid Aleksandri tn 1 hoone akendest ning vähendab loomulikku valgustust.

22. Kokkuvõttes leiavad kaebajad, et ehitusprojektis kavandatu tulemusel tõuseb

oluliselt liikluskoormus Aleksandri tn 1 hoone ees. Lisaks on reaalne oht, et sõidukid

satuvad Aleksandri tn 1 haljasalale, asutakse läbisõiduks kasutama Aleksandri tn 1

hoonetagust parklat, väheneb parkimisvõimalus ning kavandatav haljastus piirab vaateid

hoone akendest ja halvendab valgustingimusi. Vastavad asjaolud vähendavad kaebajate

igapäevast heaolu ja elukeskkonda ning vara väärtust.

23. Kaebajad peavad tõenäoliseks, et pärast vaidlusaluse ehitusprojekti elluviimist ei

ole endise olukorra taastamine ning alternatiivsete lahenduste elluviimine enam võimalik.

Ehitustöödega alustamisel muutub faktiline olukord ning kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks

või hoopis võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu linna määruskaebus tuleb rahuldada.

25. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis,

kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul,

kui esinevad HKMS § 249 lg 1 ls-tes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni

oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

26. Kaebajad on käesolevas asjas 3. mai 2016. a ehitusloa alusel teostatud

ehitustegevuse kahjulike mõjutusena nimetanud liikluskoormuse tõusu Aleksandri tn 1

hoone ees, parkimiskohtade vähenemist ning vaate ja valgustingimuste halvenemist

haljastuse tõttu. Lisaks eksisteerib kaebajate väitel reaalne oht, et sõidukid satuvad

Aleksandri tn 1 haljasalale ja läbisõiduks asutakse kasutama Aleksandri tn 1 hoonetagust

parklat. Ringkonnakohus kaebajate väidetega ei nõustu ning põhjendab seda

alljärgnevalt.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on väide liikluskoormuse tõusust Aleksandri tn 1

hoone ees arusaamatu ning põhjendamata. Vastustaja määruskaebusest nähtub, et

Aleksandri tänaval piiratakse liiklemist liikluskorraldusvahenditega selliselt, et liiklemine

on lubatud üksnes konkreetseid hooneid teenindaval transpordil ning teistel liiklejatel

puudub õigus Aleksandri tänaval autoga liigelda. Varasemalt oli igaühel õigus

vaidlusalusel lõigul sõidukiga liigelda. Tänavalõigule on ettenähtud kergliiklejasõbraliku

keskkonnaga tänavaruum ning aeglane ja rahustatud liiklus. Eeltoodust võib järeldada, et

kui avalikult kasutatav tänavalõik autodele liiklemiseks suletakse, v.a teenindav transport,

siis vaidlusalusel lõigul liikluskoormus pigem väheneb. Ringkonnakohus möönab, et

Aleksandri tn 1 hoone eest parkimiskohtade kaotamisel võib olla mõju kaebajate

elukorraldusele, kuid soovib juhtida tähelepanu, et sellega ei kaotata kaebajate kui

Aleksandri tn 1 korteriomandi omanike parkimiskohti, mis asuvad Aleksandri tn 1 hoone

taga. Lisaks puudub kaebajatel subjektiivne õigus avalikult kasutatavatele

parkimiskohtadele. Kaebajad ei ole väitnud, et neil olnuks ainu- või eelisõigus varasemalt

Aleksandri tn 1 maja ees tänaval asunud parkimiskohtade kasutamiseks.

28. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav, et kavandatav

kõrghaljastus, mis paikneb Aleksandri tn 1 hoone suhtes põhjaküljel, mõjutab oluliselt

hoone valgustatust. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustajaga, et pigem piiravad

vaadet hoone ees praegugi kasvavad puud ning uus Kvartali keskus. Vastustaja selgituse

kohaselt kavatsetakse rajatavat haljastust tulevikus piirata puude võrade tagasilõikamise

teel. Arvestades, et Tartu linna erinevatel avalikult kasutatavatel tänavatel on puuvõrade

tagasilõikamist ka käesoleval aastal rakendatud, ei ole põhjust vastustaja väites kahelda.

29. Kaebajad väidavad, et esineb reaalne oht, et sõidukid satuvad Aleksandri tn 1

hoone ees olevale haljasalale ning läbisõiduks asutakse kasutama Aleksandri tn 1

hoonetagust parklat. Kaebajad viitavad sealjuures asjaolule, et 4 m laiune sõidutee ei ole

liiklusohutuse tagamiseks piisav. Samuti ei ole veenev konstateering, et sõidukijuhid

suudavad omavahel kokku leppida sõidueesõiguses alal, kus kaks sõidukit teineteisest

mööda ei mahu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate väited neile eelneva tõttu

kahjulike tagajärgede saabumise näol on oletuslikud ning ei ole eluliselt usutav, et kuigi

teenindaval transpordil säilib liiklemise õigus ka Aleksandri tänaval, siis pelgalt kitsama

tee tõttu asutakse kasutama Aleksandri tn 1 hoonetagust parklat. Sealjuures juhib

ringkonnakohus kaebajate tähelepanu, et kaebajatel on võimalik piirata enda kinnistu

kasutamist läbisõiduks vastavate vahenditega (nt tõkkepuu).

30. Ringkonnakohus osutab siinjuures veel sellele, et kaebajatele kuuluvad

korteriomandi Tartu kesklinna piirkonnas asuvas hoones. Linnakeskkonnas on sõidukite

ja inimeste liiklemise mõju paratamatult intensiivsem võrreldes äärelinna piirkonnas

asuvate hoonetega. Käesoleval juhul ei saa aga kaebajate väidetest järeldada, et

vaidlustatud haldusakti realiseerimisega kaasnevad tagajärjed oleks kaebajate suhtes

eriliselt koormavad või muudaks kaebajatele kuuluvate korteriomandite kasutamist

sedavõrd oluliselt, et ainuüksi sel põhjusel tuleks ehitusloa kehtivus kohtumenetluse ajaks

peatada. Saabuva tagajärje ärahoidmise tähenduses ei oleks ehitusloa kehtivuse

peatamisel kaebajatele soodustavat mõju ka sel põhjusel, et juba käesoleval ajal

puuduvad Aleksandri tn 1 maja ees avalikult kasutatavad parkimiskohad ning piirkonda

teenindav transport on sunnitud liiklema üksnes piiratud alal. Liiklus- ja

parkimiskorralduse kehtestamine vaidlusalusel lõigul ei kuulu aga ehitusloa esemesse,

mistõttu ei takista ehitusloa kehtivuse peatamine parkimiskohtade kaotamist ega tänava

sulgemist avalikuks liikluseks.

31. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega

kaebajate jaoks pöördumatuid tagajärgi ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ei ole

lubatav esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Kuivõrd esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole lubatav, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebuse

perspektiivikuse osas ning kaaluda vastandlike huvisid. Ringkonnakohus tühistab Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016. a määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt