Legislator Case Law & Legislation
1-16-3484/13 AI generated

1-16-3484/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-3484/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 02.05.2016. a otsusega tunnistati Jevgeni Tarassov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 28.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 4 päeva vangistuse võrra ja mõisteti J. Tarassovile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 10.12.2015.

Legislator headnote

AI generated

1-16-3484/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 02.05.2016. a otsusega tunnistati Jevgeni Tarassov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 28.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 4 päeva vangistuse võrra ja mõisteti J. Tarassovile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 10.12.2015.

Keywords

AI generated
leave on personal grounds Nigerian asylum application visa for temporary stay medical care requirements grounds for asylum unreasonableness of return to Afghanistan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-16-3484

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-3484 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Jevgeni Tarassovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. mai 2016. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Jevgeni Tarassov (ik 38405030360; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Tarassovi apellatsioon Harju Maakohtu 2. mai 2016. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 02.05.2016. a otsusega tunnistati Jevgeni Tarassov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 28.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 4 päeva vangistuse võrra ja mõisteti J. Tarassovile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 10.12.2015.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti J. Tarassovilt riigi tuludesse välja sundraha 1075 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 15E-AN1468) teostamise kulud summas 84 eurot ja

1-16-3484

2(3) kaitsjatasu 144 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul.

3. 18.05.2016 esitas J. Tarassov apellatsiooni, milles ta palub jätta menetluskulud kas täies ulatuses või osaliselt riigi kanda, kuna tal on veel reaalset vangistust kanda üle 2,6 aasta ja tal ei ole võimalik maksegraafiku alusel menetluskulusid tasuda, kuna vanglas ei ole võimalik tööle asuda. Isegi, kui tal õnnestub hiljem vanglas tööle saada, siis sellest sissetulekust ei ole võimalik kulusid tasuda. Alternatiivselt palub J. Tarassov lükata menetluskulude tasumine edasi kuni tema vabanemiseni vangistusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J. Tarassovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Apellatsioonis, mille on esitanud J. Tarassov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb J. Tarassovi kaebus jätta läbi vaatamata.

1-16-3484

3(3)

8. Kriminaalasjas on J. Tarassovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 24.04.2016 (tl 75-77), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. J. Tarassov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. J. Tarassov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 77). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J. Tarassov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (tl 84). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus J. Tarassovi apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali kohtunik