4-15-10277/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-10277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10277 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2.mai 2016. a määrus, millega jäeti PPA Lääne prefektuuri taotlus rahuldamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PPA Lääne prefektuuri politseimajor Argo Tali, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 2. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus . a rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. (D.G, ik. Pärnu Maakohtu 06.01.2016. a kohtumäärusega asendas kohus D.G-le xxx)

asjas nr 2670,14,006302 Lääne prefektuuri 11.11.2014. a otsusega väärteo mõistetud rahatrahvi 80 eurot so 20 trahviühikut, arestiga 2 ööpäeva ning , asendas selle omakorda

KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt 5 tunni üldkasuliku tööga.

2. 28.04.2016. a esitas PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ÜKT koordineerija

JK ,

mõistetud arest täitmisele KarS § 69 lg 6 järgi maakohtule taotluse pöörata D.G-le arvestades karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, s.o 2,5 tundi.

3. Pärnu ohus jättis määrusega PPA Lääne prefektuuri taotluse Maak 02.05.2016. a

rahuldamata. Maakohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et antud juhul tuleb karistus lugeda kantuks, kuivõrd karistuse täitmisele pööramine ühe päeva osas raskendaks põhjendamatult esialgset karistust. Nimelt mõisteti süüdlasele rahatrahv 20 trahviühikut, mis vastab kahele päevale arestile ning mis tavalise asendussuhte puhul vastab kahele tunnile üldkasulikule tööle. amas üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem kui viis tundi. S S eega, juhul kui käesolevaga pöörata üks päev aresti täitmisele, siis raskeneks süüdlase esialgne karistus. Nimelt lõplikuks karistuseks kujuneks siis 2,5 tundi üldkasulikku tööd ning üks päev aresti, mis on võrdne 35 trahviühikuga. Selliselt suureneks põhjendamatult esialgselt määratud karistus.

4-15-10277

4. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne prefektuuri politseimajor Argo Tali, kes palub vaidlustatud määrus tühistada ning teha uus määrus, määrates D.G-le aresti täitmisele pööramine ühe arestipäeva ulatuses. Sissenõudja mõistab KarS § 69 lg 6 proportsionaalsust nii, et isiku olukorra raskendamisega ei ole tegemist siis, kui süüdlane täitis

temale mõistetud üldkasulikust tööst poole ning täitmisele pööratakse poole aresti päevade ulatuses. Seega proportsionaalsust kasutades ei pöörata täitmisele kahte arestipäeva, vaid ühe päeva sooritatud üldkasuliku töö tunnid.

Määruskaebuse esitaja leiab, et jättes käesoleval juhul aresti täitmisele pööramata on süüdlasele antud signaal, et kuigi tema t

egu on riigi silmis karistust väärt, ei pea siiski karistust kandma.

Karistust saab jätta kohaldamata väärteomenetluse seadustiku § 30 alusel, kuid kohtuvälises menetluses on peetud tegu selliseks, et see väärib karistuse kandmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebuse ja sellele lisatud maakohtu määruse,

dokumentidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult karistuse kantuks. lugenud D.G Vastasel juhul oleks maakohus raskendanud D.G-le algselt mõistetud karistust.

Maakohus möönis, et iseenesest KarS § lg kolmas lause võimaldaks proportsionaalsusnõudest tulenevalt aresti täitmisele pööramist ühe päeva osas. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu järeldusega, et see raskendaks põhjendamatult süüdlasele määratud esialgset karistust. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lõplikuks karistuseks kujuneks käesoleval juhul esialgselt määratud põhikaristuse määra juurde tagasi pöördumisel põhjendamatult suurendatud karistus, s.o

35 trahviühikut. Nimetatu rikuks ka võrdse kohtlemise printsiipi, kuivõrd rahatrahvi asendamisel arestiga ning selle omakorda asendamisel üldkasuliku tööga, kuid mitte vähem kui 5 tundi üldkasulikku tööd, võrreldes seadusest tulenevast suhtest 1:1, raskendaks see põhjendamatult isikute olukorda, kellel esialgse karistuse juurde tagasi pöördumisel moodustuks suurem karistus kui seda algselt mõisteti. Ringkonnakohus

, on möönab, et määruskaebuses esitatud tõlgendus proportsionaalsusnõudele mõistetav, kuid tähele tuleb panna, et proportsionaalsusnõue tähendab ka kohtu ulatuslikku kaalutlusõigust süüdlase tehtud üldkasuliku töö kantuks lugemisel, mida piirab süüdlase olukorra raskendamise keeld v

õrreldes talle esialgse põhikaristuse järgse olukorraga.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kohtuvälise menetleja 28.04.2016. a taotluse rahuldamata algselt mõistetud karistuse kantuks 2,5 tunni ning lugenud D.G-le tehtud üldkasuliku tööga.

6. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes - -st 1, VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/