1-13-6592/103 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 19.05.2016 Kohtuasja number 1-13-6592 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

L.V, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 05.03.2013 ja lõpp 03.12.2017 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.V

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, L.V-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega tunnistati L.V 199 lg 2 p 5, 9 süüdi KarS § järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat 6 kuud vangistust. karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistuse võrra ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta

6 kuud vangistust, millest arvati maha varasema otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud

karistus 6 kuud 2 päeva vangistust, seega kandmisele kuulu 1 kuud 28 päeva s liitkaristus 1 vangistust. L.V mõisteti süüdi ka KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistuseks

2 mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuud 28 päeva vangistuse

võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.2013.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud nii vägivaldsete kui ka mittevägivaldsete kuritegude eest. Kriminaalne

käitumine on dünaamiline, soodusteguriks on raha puudumine, sõltuvusprobleemid, grupi mõju. taseme, läbis s Kinnipeetav omandas vangistuse jooksul riigikeele A1- otsiaalprogrammi

Eluviisitreening, alustas sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine läbimist, kui jättis pooleli ning töötab käesoleval ajal vangla tootmistööl.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemisel soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse . On olnud kontaktis Sillamäele

vastava asutuse töötajatega, almis teda sinna vastu võtma. Eluase ei ole täielikult kes on v

probleemivaba, kuivõrd seal viibib ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav

l ariduse omandamist Tapa Erikoolis, kuhu oli suunatud õpetas õpingud kohe pärast põhih Alaealiste komisjoni poolt. Enesetäiendamises näeb vähe eeliseid. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 2309.19 euro ulatuses, vabanemisfondis on 225.44 eurot. Isikul puudub eriala ja . Sooritatud kuriteod viitavad oskamatusele tulla rahaliselt toime. Toimetulekut töökogemus mõjutavateks teguri ks on narkootikumide tarvitamine te , töökoha puudumine ja narkootikumide tarvitamine, mis võivad lükata isikut ka kuritegelikule teele. Enda sõnul on vabanedes võimalik asuda ehitusele betoontöödele, kuid garantiikirja esitanud ei ole.

Isiku vanemad on surnud, õdedega ei suhtle. Suhted elukaaslasega on samuti katkenud. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos pani toime ka praeguse kuriteo. Riskivale ja hoolimatu elustiilile viitavad korduvad kuriteod ning vangistused. Isik le tunnistab, et on mõjutatav Isiku enda sõnul on ning sooritas viimase kuriteo kaaslase survel. ta varem alkoholijoobes pannud li tarbimine on kahjulik ja toime kuritegusid. Mõistab, et alkoho

on viinud teda kuritegudeni. Isikul on d , on narkojoobes toime iagnoositud narkosõltuvus pannud -2009 oli metadooni ravil, millest omal soovil loobus vägivaldseid kuritegusid. 2006 , kuna enda sõnul enam ei tarvita. On motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, kuid teeb selleks vähe. Kuriteod on seotud sooviga leida raha, et osta narkootikume.

On t henda oma ahtlikult kasutanud vägivalda teiste suhtes, tähelepanu on lühiajaline. Ei la

probleeme sihipäraselt, vaid kuritegelikul teel väldib nendega tegelemist, ei mõtle

ja

tagajärgedest. Arvestab vaid oma vajadusi. Üldiselt rahuliku olemisega, impulsiivsust

täheldatud ei ole. Ametiisikutega teeb koostööd oma huvides. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul .

on vangla hinnangul puhul ei toeta 66%, uue vägivaldse kuriteo 52%. Lähtuvalt eeltoodust vangla kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabanemist. Kui kohus peab vajalikuks vabastada L.V tingimisi enne tähtaega, otstarbekas määrata talle siis on vangla hinnangul katseaeg ning käitumiskontrolli pikkus kuni vangistuse lõpuni 03.12.2017 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

3 Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

kinnipeetava Isik on korduvalt ja pika ajavahemiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

vältel käitunud õigusvastaselt, tal on välja ud kuritegelik käitumismuster. kujunen Kriminaalkorra korda, vanglas viibib neljandat korda. Isik kannab s on teda karistatud üheksa

liitkaristust mh vägivaldse röövimise varavastase kuriteo - - toimepanemise eest, mis pandi

toime vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ja sissetungimisega. Röövimine on raske kuritegu ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib

väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Viru

Maakohtu 01.10.2013 kohtuotsusest nähtub, et kuritegu sooritati jõhkralt ja füüsiliselt nõrgema,

kaitsetu naisterahva suhtes. Vangla peab süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele ja kindlatele

täiskasvanule. Kinnipeetavat, kes on korduvalt ja pika ajavaheliku kestel toime pannud

erinevaid (sh vägivaldseid) peamiselt varavastaseid kuritegusid ning pole varem suutnud

nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest enne tähtaja

lõppemist. kriminaalne käitumine on seotud narkootikumide tarbimisega Kinnipeetava

(diagnoositud narkosõltuvus). Tema poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägiva

ldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 66% ja 52%, mis on kõrge risk.

Seega on puhul olemas arvestatav uue ku süüdimõistetu riteo toimepanemise tõenäosus.

Lähtudes eeltoodust etähtajalisele on prokuratuur L.V vangistusest enn vabastamisele resoluutselt vastu.

Maakohtu istung

19.05.2016 toimunud videokohtuistungil palus

minna rehabilitatsiooni süüdistatav võimalust keskusesse, kus ei asu ainult alkohoolikud ja narkomaanid, vaid kus on ka isikud, kes suunavad

teda õigele teele. K rehabilitatsiooni läbimist eskuse juhataja lubas aidata tal peale korterit üürida u enda sõnul narkosõltuvust, isegi suitsetamise jättis . Isik ei ole tal enam kolm aastat

tagasi maha. Leiab, et rehabilitatsioonikeskuses on inimesi, kes v tema õivad hästi mõjuda mõtteviisile ja edaspidisele elule.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Koh

us, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib ta neljandat korda tu ei ole kuritegude toimepanemine olnud , mistõt

juhuslik kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskeeriv ja ning võib järeldada, et

hoolimatu elustiil, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda negatiivset ja selles

kehtivatesse reeglitesse. raske esimese astme varavastane kuritegu Käesolev kuritegu on –

4

röövimine, mis on toimepandud raskendavatel asjaoludel. Isik on ka varem toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Soodusteguriks raha puudumine, sõltuvusprobleemid ja grupi mõju.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses viibides riigikeele A1-taseme, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle järeltegevused ning on hõivatud tööga, varem

töötas majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab vangla tootmistööl. Isik alustas

sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimist, kuid jättis pooleli, kuna ei leidnud seda olevat

endale vajalik. Kinnipeetaval puudub vabanemisel alaline elukoht. Tal on võimalus minna

Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, kuid iseloomustusest nähtub, et seal on ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad isiku mõjutatavust ära kasutades talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata nõudeid ligikaudu 2300 euro ulatuses, vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetavad

lähedased puuduvad. Kinn võivad negatiivselt mõjutada ipeetava toimetulekut vabaduses narkootikumide tarvitamine, eriala puudumine koos vähese töökogemusega ja puuduv töökoht.

Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalsele tutvusringkonnale. Tunnistab enda mõjutatavust, viimane kuritegu on toime pandud samuti kuriteo kaaslase survel.

On kuritegusid sooritanud alkoholijoobes olles ning vägivaldseid kuritegusid narkojoobes. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, millest on motiveeritud vabanema, kuid seni ei ole selleks midagi ette võtnud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 06 märkinud, et -1-1-91-

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase

käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 66% ning 52

t vägivaldse kuriteo puhul %, millis e näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on . Kohtu hinnangul ei suudaks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski,

kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatu Kohus na rikkunud kontrollnõudeid.

rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. käesoleval ajal Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp