3-16-750/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-750 Haldusasi OÜ Novabeta kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.04.2016 otsuse nr 71-16/- tühistamise nõudes ning uue otsuse tegemise nõudes; hankes tehtud pakkuja parimaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ja hankelepingu olemasolu korral selle tühisuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Novabeta (registrikood 11620711), lepingulised esindajad advokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Vastustaja (hankija) – TS Laevad OÜ (registrikood 12678055), lepingulised esindajad v. adv Carri Ginter ja v. adv Veiko Vaske Kolmas isik – Arensburg OÜ

Asja läbivaatamine

RESOLTUSIOON Kirjalikus menetluses

1. Jätta kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.04.2016 otsuse nr 71-16/- tühistamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta kaebus hankes tehtud pakkuja parimaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.

3. Mõista OÜ-lt Novabeta välja TS Laevad OÜ kasuks menetluskulu 2415 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Novabeta esitas 05.04.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse TS Laevad OÜ korraldatavas hankes toitlusteenuse tellimiseks 01.10.2016 mandri ja Hiiumaa- Saaremaa vahel opereerimist alustavatele parvlaevadele.

3-15-3213 2(10)

2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.04.2016 otsusega nr 71-16/- jäeti vaidlustus läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p 6 alusel. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et TS Laevad OÜ ei ole hankija RHS mõttes ning vaidlustajal ei ole seetõttu vaidlustuse esitamise õigust. Rahandusministeerium oli 14.11.2014 kirjas nr 12.2-1/13685-1 seisukohal, et TS Laevad OÜ ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, sest ta ei ole eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhivõi kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Selle seisukoha õigsust kinnitasid Tallinna Halduskohus 15.12.2014 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohus 29.01.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-52754.

3. OÜ Novabeta taotles 15.04.2015 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.04.2016 otsuse tühistamist ja asja vaidlustuskomisjonile uueks arutamiseks saatmist, täpsustatud kaebuses uue otsuse tegemist. Kaebaja arvates on TS Laevad OÜ hankija, kes vastab RHS § 10 lg 2 tingimustele. KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Ebaõige on TS Laevad OÜ seisukoht, et ta ei ole hankija. TS Laevad OÜ on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte. OÜ TS Laevad osa 100% omanik on AS Tallinna Sadam, mille aktsiad omakorda kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. TS Laevad OÜ juhtimist kontrollib AS-i Tallinna Sadam kaudu Eesti Vabariik, mis on RHS § 10 lg 1 p-s 1 nimetatud isik. Seega on täidetud riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus. Samuti täidab TS Laevad OÜ põhivõi kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu või on asutatud selle eesmärgiga. Tallinna Sadam AS-i kodulehe andmetel on TS Laevad OÜ AS-i Tallinna Sadam kontserni kuuluv ettevõte, mis alustab 1.10.2016 Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel opereerimist nelja uue laevaga. Parvlaevaliinidel opereerimine on ülesanne avalikes huvides. Riigi ülesanne on tagada, et suursaarte elanikel oleks toimiv praamiühendus mandriga. Riik teostab seda avalikku ülesannet riigiettevõtte AS-i Tallinna Sadam kaudu, kes on selle ülesande täitmiseks asutanud tütarettevõtte TS Laevad OÜ. Määrav pole küsimus, kas TS Laevad OÜ juba hetkel täidab ülesannet avalikes huvides, st opereerib parvlaevu. Puudub vaidlus, et TS Laevad OÜ hakkab avalikku teenust osutama 2016. aastal ning teeb selleks käesoleval ajal ettevalmistusi, st tellib asju ja teenuseid teistelt isikutelt. Määrav on, et kuna TS Laevad OÜ on asutatud eesmärgiga osutada avalikku teenust ja samuti soovib osta teenust, mis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks, siis on RHS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud ülesanne avalikes huvides kriteerium täidetud. Antud juhul on kohaldatav Euroopa Kohtu 10.04.2008 otsus kohtuasjas C-393/06: Ing. Aigner, EKL 2008, lk I-02339, p 47 ja selles viidatud kohtupraktika. Tulenevalt Euroopa Kohtu 10.11.1998 otsus kohtuasjas C- 360/96: Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden, EKL 1998, lk I-06821, p 40 hõlmab mõiste "üldised huvid, millel ei ole tööstuslikku või ärilist iseloomu" ka ülesandeid, mida võib täita eraettevõtja.

5. Samuti ei oma TS Laevad OÜ hankijana määratlemisel tähtsust, kas TS Laevad OÜ tegeleb lisaks avalikest huvidest tulenevale ülesandele ka mingi muu kasumit taotleva tegevusega. Euroopa Kohtu lahendist C-393/06: Ing. Aigner, p-st 47 tuleneb, et kui isik jätkab nende üldistest huvidest lähtuvate vajaduste täitmist, mida ta on kohustatud tegema, siis ei ole tähtsust tõsiasjal, et lisaks üldistest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb ta ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega. Ebaõige on TS Laevad OÜ väide, et ettevõte tegutseb üksnes majanduslikel eesmärkidel ning on asutatud üksnes eesmärgiga teenida kasumit.

6. Kuivõrd on täidetud RHS § 10 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused, on TS Laevad OÜ hankijaks RHS mõttes ning piirmäärasid ületavate tehingute puhul kohustatud korraldama riigihanke. Seda on TS Laevad OÜ ka sisuliselt teinud, avaldades hankedokumendi ja viies läbi konkursi. TS Laevad OÜ peab täitma ka teisi RHS-st sätestatud kohustusi, mh andma pakkujale informatsioon ning teavitama pakkujaid hankes tehtud otsustest. VAKO viitab Rahandusministeeriumi poolt kirjas nr 12.2-1/13685-

1 esitatud seisukohale. Rahandusministeeriumi kirjas ei ole riigihangete seadust kohaldatud õigesti ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Tulenevalt seadusest, seaduse aluseks olevast direktiivist

3-15-3213 3(10) 2004/18/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikast on hankijaks eraõiguslik juriidiline isik, kelle puhul on täidetud kaks kumulatiivset tingimust tulenevalt RHS § 10 lg 2 p-dest 1 ja 2.

7. Puudub vaidlus, et punktis 2 sätestatud tingimus on täidetud. Vaidluse all on küsimus, kas punktis

1 sätestatud tingimus on täidetud. Rahandusministeerium on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, lisades seadusele tingimuse, mida seaduses sätestatud ei ole. Lisaks kahele tingimusele on Rahandusministeerium kontrollinud veel kolmanda tingimuse täitmist, kas OÜ TS Laevad tegevusel puudub äriline iseloom. Seaduses ei ole sätestatud, et hankija on eraõiguslik juriidiline isik, kelle puhul on täidetud kolm kumulatiivset tingimust: riigi poolt rahastamine või kontrollimine, ülesande täitmine avalikes huvides ja isiku tegevusel ärilise või tööstusliku iseloomu puudumine. Seaduses ega direktiivis ei ole silmas peetud, et tööstusliku või ärilise iseloomu puudumine on eraldi tingimus, mida tuleb isiku puhul kontrollida. Juhul, kui on tuvastatud, et isik täidab ülesannet avalikes huvides, siis puudubki ülesandel eelduslikult tööstuslik või äriline iseloom. Antud juhul on tegemist ülesandega, mille puhul ei oleks vabal turul teenuse osutamine tagatud. Riik on varasemalt doteerinud parvlaevade opereerimist mandri ja Eesti suursaarte vahel, et teenuse pakkumine oleks tagatud ja et see oleks reisijatele soodsama hinnaga. Alates 2016 oktoobrist on riik otsustanud teenust pakkuda ise, riigiettevõtte AS Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevad OÜ kaudu.

8. TS Laevad OÜ ei ole ettevõte, mis on asutatud riigi poolt peamise eesmärgiga teenida riigile raha, nt täita riigieelarvet. TS Laevad OÜ on asutatud selgelt eesmärgiga täita ülesannet avalikes huvides, opereerida parvlaevaliine mandri ja Eesti suursaarte vahel. Olukord, kus riigile kuuluv äriühing tegutseb täiesti ja ainuüksi ärilistel eesmärkidel (riigiettevõte, mille ainus või peamine eesmärk on teenida riigile dividende) on Eesti Vabariigis pigem haruldane ning TS Laevad OÜ ei ole kindlasti üks sellistest ettevõtetest. Vastupidine seaduse tõlgendus oleks ebaõige, kuna sellisel juhul ei kvalifitseeruks ükski isik RHS § 10 lg 2 punktide 1-2 alusel hankijaks. Juhul, kui äriühing pakub mingeid teenuseid või kaupu, siis ta konkureeribki turul. Rahandusministeeriumi poolt antud tõlgendus on meelevaldne ja eirab täielikult Euroopa Kohtu praktikas mõistele antud tähendust. Äriühinguna tegutsemine ainuüksi ei tähenda, et RHS § 10 lg 2 sätestatud tingimus „ülesandel puudub äriline või tööstuslik eesmärk“ ei oleks täidetud.

9. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (c-393/06 punktid 41-46) on tegemist selgelt ülesande täitmisega, millel puudub äriline või tööstuslik iseloom direktiivi 2004/18/EÜ ja RHS § 10 lg 2 p 1 mõttes. Vastupidine seaduse tõlgendus oleks ebaõige. Ka Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Energia Kaevandused AS, Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel, AS Eesti Teed jne konkureerivad selgelt teiste enda valdkonnas tegutsejatega. Sellegipoolest on kõigi puhul tegemist hankijatega RHS § 10 lg 2 punktide 1-2 mõttes. Asjaolu, et TS Laevad OÜ on konkureerinud OÜ-ga Väinamere Liinid MKM-i väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, ei muuda asjaolu, et TS Laevad OÜ on hankija RHS § 10 lg 1 p-de 1-2 alusel. Isik ei saa vabaneda RHS-s sätestatud kohustustest üksnes seetõttu, et on osalenud hankes. Hankes osalemine on iga isiku õigus ja ka hankijatel ei ole keelatud hankes osaleda. Sellegipoolest ei muuda hankes osalemise fakt hankijat mittehankijaks seaduse mõttes.

10. Kaebaja leiab, et tema poolt tehtud pakkumus oli madalaima hinnaga ning vastas 100% toitlustusteenuse kontseptsioonile, mida on hankedokumendis nõutud. Juhul, kui hankija oleks viinud läbi õiguspärase hankemenetluse, oleks hankeleping eelduslikult sõlmitud kaebajaga. Seega on kaebajal õigustatud huvi hankija õigusvastaste otsuste kehtetuks tunnistamise suhtes.

11. Hankedokumendi kohaselt arvestati pakkujate hindamisel pakkumuse hinda ja toitlustusteenuse kontseptsiooni. Hankija otsusest, millega hankija teatas, et kaebaja pakkumus ei osutunud edukaks, ei selgu, millise pakkuja pakkumus osutus edukaks; milline oli edukaks tunnistatud pakkumuse hind; pakkumuse edukaks tunnistamise põhjused, miks ja millises osas ei olnud kaebaja kontseptsioon toitlustusteenuse pakkumiseks hankedokumendile vastav või oli teise pakkuja kontseptsioon paremini vastav; kuidas on kahte kriteeriumit eduka pakkumuse väljavalimisel kaalutud.

3-15-3213 4(10)

12. Hankija otsusest ei nähtunud informatsioon, mille avaldamine pakkujale on RHS alusel kohustuslik. Hankija 31.03.2016 kirjas toodud seisukoht on ebaõige. TS Laevad OÜ on hankija RHS § 10 lg 1 p 6 alusel. Vaidlustatava teenuse hanke eeldatav maksumus ületab aastas riigihanke piirmäära

40 000 eurot, mistõttu on TS Laevad kohustatud läbi viima hankemenetluse ja andma pakkujale informatsiooni RHS-s sätestatud korras. Tulenevalt RHS-st peab hankija esitama pakkujale põhjendused otsuste kohta, mis teda puudutavad, eelkõige otsuse põhjendused, miks kaebaja pakkumus ei osutunud edukaks.

13. Kaebaja õiguslik huvi on sõlmida ise hankeleping või vähemalt saada õige informatsioon selle kohta, mis põhjusel ei osutunud tema pakkumus edukaks. Antud juhul ei ole kaebajale antud mingit infot selle kohta, miks tema pakkumus ei osutunud edukaks ning milline oli edukaks tunnistatud pakkumuse hind.

14. Kuivõrd hankija ei ole nõuetekohast hankemenetlust korraldanud ning saatnud kaebajale informatsiooni, mille esitamine on RHS alusel kohustuslik, on hankija rikkunud kaebaja õigusi. OÜ Arensburg pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane, sest otsust ei ole tehtud teatavaks tehtud teistele hankes osalenud pakkujatele. Samuti on otsus õigusvastane, sest kaebaja pakutud toitustusteenuse kontseptsioon vastab 100% pakkumuse kutses nõutule ning on eelduslikult teiste pakkujate omast soodsam, mistõttu oleks kaebaja pakkumus pidanud olema hankes edukas. Kuivõrd hankija on avaldanud seisukoha, et ta ei ole kohustatud antud teenuse tellimiseks riigihanget korraldama, esineb oht, et hankija on sõlminud või sõlmimas hankelepingut enne kohustusliku ooteaja lõppu. Juhul, kui hankija on sõlminud hankelepingu enne kohustusliku ooteaja möödumist, on hankeleping tulenevalt RHS § 69 lõikest 1 tühine ning kaebaja palub kohtul tuvastada hankelepingu tühisus.

Vastustaja seisukohad

15. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vastustaja puhul on täidetud RHS § 10 lg 2 p 2 tunnused. Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja on asutatud eesmärgiga täita või täidab põhi-või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Antud kriteeriumi tuleb nii seaduse, kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktika kui VAKO otsuses tsiteeritud Rahandusministeeriumi seisukoha ja sellele tuginenud hilisemate kohtuotsuste järgi hinnata lähtuvalt kahest tunnusest: ülesande täitmine avalikes huvides ja selle alamtunnus tööstuslik või äriline iseloom. Need tunnused tuleb igal analüüsitaval juhul iseseisvalt tuvastada, st RHS § 10 lg 2 p 1 sisustamisel tuleb esmalt tuvastada avalikes huvides ülesande täitmine ja seejärel hinnata, kas vastav tegevus/ülesanne omab ärilist iseloomu või mitte. Mõlemale komponendile tuleb anda sisuline hinnang ja kaebaja lihtsustatud väited nagu saaks avalikes huvides täidetava ülesande puhul alati eeldada ärilise iseloomu puudumist või äriline iseloom välistaks avaliku huvi, on täiesti meelevaldsed. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas C-360/96 kinnitanud, et kui Euroopa Liidu seadusandja oleks olnud seisukohal, et avalik huvi välistab tööstusliku või ärilise iseloomu, siis oleks seadusandja ka sedasi direktiivides sedastanud.

16. Hankija mõiste sisustamine viidatud kahe tunnuse kaudu tuleneb Euroopa Liidu riigihankeõiguse eesmärgist tagada vaba konkurents olukordades, kus tellijal puudub äriline vajadus käituda majanduslikust soodsusest lähtuvalt ehk lihtsustatult öeldes olukordades, kus turg ei toimi. Euroopa Kohus on selgitanud, et kaupade ja teenuste vaba liikumise eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida olukordi, kus avalikes huvides ülesannet täitval isikul võib tekkida kiusatus lähtuda asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel muudest, kui üksnes majanduslikust loogikast lähtuvatest kaalutlustest. Sealjuures laiema tunnuse, avaliku huvi näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mis hõlmab muu hulgas sisuliselt kõiki avalikkusele pakutavaid tooteid ja teenuseid.

17. Avalikes huvides ülesande täitmise osas on vastustaja seisukohal, et ülesande täitmist ei ole RHS- i põhjal alust tuvastada olukorras, kus faktiliselt veel ülesande täitmist ei toimu. Vastustaja ei ole alustanud reisijateveoteenuse osutamist ja seega ei täida ta ka ülesannet avalikes huvides. Vastustaja

3-15-3213 5(10) möönab, et alates 1.10.2016 on tal lepinguline kohustus asuda osutama teenust avalikes huvides, kuid see asjaolu ei ole aluseks lugeda vastustajat täna avaliku teenuse osutajaks ning puudub vajadus hinnata tulevase teenuse osutamise ärilist iseloomu. Samas sõltumata eeltoodust on vastustaja seisukohal, et tema lepinguline kohustus osutada veoteenust ei kujuta endast RHS § 10 lg 2 p 1 mõttes ülesande täitmist avalikes huvides, millel puuduks äriline iseloom.

18. Kuigi kaebaja püüab kohut eksitada, tuues esile näilisi vastuolusid Rahandusministeeriumi 14.11.2014 seisukohas ja Euroopa Kohtu otsuste erinevates keeleversioonides, ei saa olla sisulist vaidlust, et mõlemad allikad lähtuvad nn ärilise iseloomu hindamisel samast printsiibist: ärilise iseloomu olemasolu või puudumine tuleb tuvastada mitte isiku tegevuses tervikuna või mõnes muus tema tegevusalas, vaid konkreetse avalikes huvides täidetava ülesande täitmisel. Milliste kriteeriumide alusel seda tuleb teha, on Euroopa Kohus selgitanud mitmetes lahendites, tuues välja põhilised kriteeriumid, mida tuleb hinnata koosmõjus.

19. Käesoleval juhul tegutseb vastustaja konkurentsiolukorras ja on omandanud tähtajalise õiguse avaliku teenuse osutamiseks, kuna pakkus konkurendist majanduslikult soodsamat teenust. Kaebaja väide, et isik ei saa vabaneda RHS-s sätestatud kohustustest üksnes seetõttu, et on osalenud hankes, on täiesti asjakohatu, sest pelgalt riigihankes osalemise faktile ei olegi vastustaja ega VAKO tuginenud. Turusektoris toimib konkurents, kuna teenuseosutaja valiti järgmiseks perioodiks läbipaistva konkursi tulemusel konkurendist majanduslikult soodsama pakkumuse alusel. Ühegi ettevõtja võimalusi turule siseneda ei piiratud.

20. Kaebaja läbiv väide, et riik „otsustas teenust pakkuda ise“ ja „teostab avalikku ülesannet riigiettevõtte kaudu“ on faktiliselt vale. Riik ei teosta avalikku ülesannet oma tütarettevõtja kaudu, vaid tagab avaliku teenuse toimivust perioodiliste konkursside kaudu, sõlmides veolepingu ettevõtjate poolt võrdsetel alustel esitatud pakkumuste võrdlemisel majanduslikult soodsamaks osutunud pakkumuse põhjal. Asjaolu, et vastustaja on kaudselt riigi kontrolli all, ei taganud vastustajale kuidagi võimalust teenust osutada.

21. Ühistranspordisektoris tegutsemisel ongi iseloomulik, et konkurents konkreetsete liinide või piirkondade teenindamiseks toimib läbi riigihangete perioodiliselt. Seda ei ole võimalik tõlgendada monopoolse seisundina ja konkurentsi puudumisena, mis võimaldaks loobuda majanduslikest kaalutlustest. Vedajal on eluline vajadus tegutseda majanduslikult efektiivselt ja hoida oma kulubaas võimalikult madalal, et olla ka järgmises riigihankes konkurentidest majanduslikult soodsam ja seeläbi turul püsida.

22. Seda, kas riigihange parvlaevateenuse tellimiseks viidi läbi õiguspäraselt, on kohtud kontrollinud mitmes instantsis. Riigikohus on välja toonud, et pakkumuste maksumuste nüüdisväärtuste vahe oli ca 10 %. See tõendab asjaolu, et veoteenusele on olemas konkurents ning ühelegi teenusepakkujale ei ole tagatud kindlus, et järgmise perioodi veoleping sõlmitakse just temaga.

23. Lähtudes kaebaja loogikast, et riigihanke tulemuste väljakuulutamisega konkurents turul lõppes, peaks samamoodi väitma, et ka näiteks teedeehitussektoris tegutsevad ettevõtjad täidavad ülesandeid avalikes huvides, millel puudub tööstuslik ja äriline iseloom. Tegelikult ei saa olla kahtlust, et tulenevalt valdkonna eripärast perioodiliselt toimiv konkurents on käsitletav sisulise konkurentsiolukorrana ja vastustaja tegutseb reisijateveo valdkonnas konkurentsitingimustel, kuhu igal pakkujal on võimalik siseneda igakordse konkursi kaudu.

24. Kui ettevõte kannab enda tegevusega seonduvat majanduslikku riski, siis loetakse Euroopa Kohtu praktikas, et ettevõtte avalikust huvist kantud eesmärgid on ärilise või tööstusliku iseloomuga. Äriline iseloom puudub, kui riik omanikuna kompenseerib mingi mehhanismi kaudu ettevõtte tegevusega seotud kahjumit ja halbade majandustulemuste korral ei ole pankrotistumine tõenäoline.

25. Vastustaja finantseerib oma tegevust ise läbi teenuste osutamise ning kannab täies mahus oma tegevusega seotud riske. Sellele viitab kasvõi põhikirjas sätestatud reservkapital, mille suurus on 10% osakapitali suurusest. Lisaks ei nähtu põhikirjast, et AS Tallinna Sadam oleks vastustaja

3-15-3213 6(10) ainuosanikuna võtnud üle vastustaja majandustegevusega kaasnevaid võimalikke riske või kohustuse tagada vastustaja võlausaldajate huve olukorras, kus vastustaja selleks ise võimeline ei ole. Samuti ei ole vastustaja tegevuse kindlustamiseks seatud riigi poolt mingit kompensatsioonimehhanismi ja vastustaja tegevusega seotud riskide riigi kanda võtmine oleks õiguslikult välistatud. Vastustaja on eraõiguslik äriühing, mille eesmärk on teenida kasumit. Lepingurikkumiste korral on ette nähtud arvestatavad leppetrahvid, mille tellija võib vastustajale määrata. Juhul, kui vastustaja ei suudaks teenust pakkuda kasumlikult, järgneks sellele maksejõuetus. Riigikohtu otsusest 3-3-1-50-15 tuleneb ühemõtteliselt riigiabi andmise keeld vastustajale, seda nii riigi kui ka emaettevõtja poolt. Niisiis ei ole riigil isegi võimalik võtta ära vastustaja äririski.

26. Eesmärk teenida kasumit on samuti üheks kriteeriumiks, mille põhjal Euroopa Kohus on hinnanud, kas täidetava ülesande puhul esineb äriline iseloom. Oluline on sealjuures, kas ettevõtte tegevus, mis on seotud avalikes huvides teenuse osutamisega, on suunatud kasumi teenimisele või mitte. Ehkki kasumi teenimine iseenesest ei ole alus väita, et tegevus on peamiselt ärilise iseloomuga, on Euroopa Kohus selle järelduse kohtuasjas nr C-18/01 teinud eeldusel, et kõnealune ettevõte pidi seaduse alusel lähtuma eelkõige avalikust huvist, mitte kasumi teenimise eesmärgist8. Kui isiku tegevus tervikuna ja sealhulgas avalikes huvides ülesande täitmine täidab kasumi teenimise eesmärki, siis toetab kohtupraktika, sh kaebaja viidatud otsus C-393/06 seisukohta, et avalikes huvides teostataval tegevusel on äriline iseloom.

27. Vastustaja on oma õiguslikult vormilt osaühing. Äriühingu eesmärk on teenida osanikule kasumit ja põhikirja kohaselt makstakse osanikule dividendi võrdeliselt tema osa nimiväärtusele. Vastustaja põhikirjast ei tulene, et tema tegevus põhitegevusalal ehk parvlaevade opereerimisel saaks toimuda muust kui kasumi teenimise eesmärgist lähtudes. Kaebaja vastupidised väited ei ole tõesed ega millegagi põhistatud.

28. Puudub alus väita, nagu täidaks vastustaja ülesannet avalikes huvides, millel puudub äriline iseloom. Vastustaja on kasumit taotlev ettevõtja, kes hakkab avalikku teenust osutama konkursi tulemusel turutingimustel sõlmitud lepingu alusel, vastutab oma tegevusega seotud majanduslike riskide eest ega saa sellest tulenevalt lähtuda oma tegevuses muudest kui majanduslikest kaalutlustest. Puudub õiguslik alus lugeda vastustajat RHS-i mõttes hankijaks.

29. Vastustaja korraldab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1009 lg 1 mõttes konkurssi lepingupartneri leidmiseks, kellega koostöös pakkuda oma laevadel reisijatele mugavat võimalust osta toitu ja suupisteid. Nagu ka VAKO oma otsuse punktis 3 märkis, ei saa VAKO vaadata läbi vaidlustusi, mille esemeks ei ole hankija tegevus hankemenetluses, vaid hankemenetluse korraldamata jätmisel. Sellisel juhul saaks vaidlustuse esemeks olla üksnes hankeleping. Olukorras, kus vastustaja ei ole teenusepakkujaga lepingut sõlminud, ei ole võimalik esitada vaidlustust olematu lepingu peale. Samamoodi ei anna seadus kaebajale alust esitada kohtule abstraktset kohustamiskaebust nõudega riigihanke korraldamiseks, mida kaebaja sisuliselt püüab kaebusega saavutada. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda vastustaja tegevus, mis ei kujuta endast hankemenetluse toimingut ega otsust.

30. Kaebaja kui konkursil osaleja võimalikud õiguskaitsemeetmed on piiritletud VÕS § 1012 lõikega

2 ja võimalik õigusvaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja õiguste väidetav rikkumine tuleneb sellest, et vastustaja ei avaldanud hanketeadet ega täitnud konkursi korraldamisel muid RHS-i norme. Kutse konkursil osalemiseks saatis vastustaja kaebajale 9.02.2016. Kutses olid kirjeldatud konkursi läbiviimise tingimused, sh eduka pakkuja väljavalimise alused ja kutsest ei olnud võimalik tuletada kaebaja väidet, nagu oleks tegemist riigihankega. Kutse põhjal ei saanud kaebajal tekkida ekslikku arusaama, et konkurss, mis ei vasta hankemenetluse põhitunnustele, oleks korraldatud RHS-ist lähtuvalt.

31. Kui kaebaja leidis, et konkursi kutse näol on tegemist hanke alusdokumendiga RHS § 117 mõttes ja vastustaja on rikkunud RHS-i norme, kuna ei ole avaldanud hanketeadet või jätnud mingid hankedokumentidele kehtestatud nõuded täitmata, oleks kaebajal olnud võimalik esitada konkursi kutse kui hanke alusdokumendi peale VAKO-le vaidlustus. Vaidlustus peab RHS § 121 lg 1 kohaselt

3-15-3213 7(10) olema VAKO-le laekunud 10 päeva jooksul õiguste rikkumisest teadasaamisest, st antud juhul 10 päeva jooksul sellise konkursi kutse saamisest, mille põhjal on ilmne, et vastustaja RHS-i reegleid ei järgi ehk hiljemalt 19.02.2016.

32. Kui kaebajal tekkis küsimus konkursi õigusliku aluse kohta, oleks ta saanud kasutada ka konkursil osalejatele pakutud võimalust esitada vastustajale küsimusi konkursi korralduse ja tingimuste kohta. Ühtegi sellekohast küsimust kaebaja ei esitanud. Kaebaja vaidlustus, mille eesmärgiks on soov kohustada vastustajat riigihanget korraldama, ei saa olla tähtaegne seeläbi, et kaebaja „avastas“ oma õiguste rikkumise, kui ta ei osutunud konkursil edukaks. Pakkumuse edukaks tunnistamist ei ole alust RHS-ile tuginedes vaidlustada olukorras, kus puudub hankemenetlus ja kaebaja ei ole hankemenetluse mittekorraldamist vaidlustanud. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

33. Kolmas isik Arensburg OÜ oma seisukohti avaldanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED

34. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta seetõttu osaliselt rahuldamata ja muus osas läbi vaatamata. VAKO 06.04.2016 otsus nr 71-16/- on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist.

35. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole valdust selles, et TS Laevad OÜ ei ole hankija võrgustikuvaldkonnas. Käesolevas asjas on keskne küsimus selles, kas TS Laevad OÜ on riigihangete seaduse (RHS) mõttes hankija või mitte. RHS § 10 lg 2 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik (kelleks TS Laevad OÜ kahtlemata on) hankija kahel juhul: 1) kui ta on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhivõi kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja 2) mida põhiliselt rahastab või mille juhtimis-, haldusvõi järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määrab riik. Vaidlust ei ole selles, et TS Laevad OÜ on AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte. OÜ TS Laevad osa 100% omanik on AS Tallinna Sadam, mille aktsiad omakorda kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. TS Laevad OÜ juhtimist kontrollib AS-i Tallinna Sadam kaudu Eesti Vabariik, mis on RHS § 10 lg 1 p-s 1 nimetatud isik. Seega on täidetud riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus. Järelikult sõltub TS Laevad OÜ hankijaks määratlemine sellest, kas ta täidab avalikke ülesandeid, millel ei ole ärilist ega tööstuslikku iseloomu.

36. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et RHS § 10 lõikes 2 sätestatud tingimused on kumulatiivsed ja peavad esinema üheaegselt. Seega tuleb analüüsida, kas TS Laevad OÜ vastab RHS § 10 lg 2 punktis

1 toodud tingimustele. Selleks peaks ta olema asutatud eesmärgiga täita avalikke ülesandeid, millel

ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, või peaks ta neid ülesandeid faktiliselt täitma. Kuna säte räägib

nii avalikes huvides ülesande täitmisest põhikui kõrvaltegevusena, ei oleks sätte kohaldumist välistavaks asjaoluks, see, kui lisaks avalikele ülesannetele on äriühingul ka puht ärilisi eesmärke ja ülesandeid. Säte ei nõua, et isik peaks tegutsema üksnes avalikes huvides. Oluline on, et avalikes huvides teostataval ülesandel ei oleks tööstuslikku ega ärilist iseloomu.

37. TS Laevad OÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud sõitjate vedu merel ja rannavetes. Äriühing on äriregistrisse kantud 19.06.2014. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu eesmärgiks parvlaevaühenduse korraldamine mandri ja Eesti suursaarte (Saaremaa ja Hiiumaa) vahel. TS Laevad OÜ osales 2014. aasta sügisel edukalt Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) korraldatud reisijateveo hankes, mille tulemusena sõlmiti 11.12.2014 MKM-iga sõitjaveo

3-15-3213 8(10) avaliku teenindamise leping parvlaevateenuse osutamiseks perioodil 01.10.2016-30.09.2026. Hetkel käivad ettevalmistustööd nimetatud lepingu täitmiseks. Muud tegevust TS Laevad OÜ-l ei ole. Kui jätta kõrvale asjaolu, et TS Laevad OÜ põhineb riigi kapitalil, toimib ta muus osas nagu iga teine äriühing, kes peab suutma end ära majandada, kes ei ole kaitstud pankroti eest ja kelle eesmärk on kasumlik äritegevus. TS Laevad OÜ põhikirja p 1.3. kohaselt on tal osakapital minimaalselt

1 000 000 eurot ja maksimaalselt 4 000 000 eurot, p 2.5. kohaselt reservkapital 10% osakapitali suurusest ja p 2.1. kohaselt makstakse osanikele dividende. Kohtule ei nähtu, et riik või AS Tallinna Sadam oleks garanteerinud TS Laevad OÜ kohustusi. TS Laevad OÜ põhikirjast ei tulene, et tema tegevus põhitegevusalal ehk parvlaevade opereerimisel saaks toimuda muust kui kasumi teenimise eesmärgist lähtudes.

38. Kaebaja eksib väites, et riik on alates 01.10.2016 „otsustanud“ hakata parvlaevateenust ise pakkuma. Ka selles ei ole vaidlust, et parvlaevateenuse osutamiseks korraldati hange, mille TS Laevad OÜ võitis (ning see hange on erinevates vaidlustustes ja kohtuvaidlustes tunnistatud seaduslikuks). TS Laevad OÜ tegevusalaks on äriregistris märgitud küll parvlaevateenuse osutamine, kuid asutades ei saadud kindel olla selles, et tal selleks ka võimalus avaneb – et ta hanke võidab. Tal ei olnud selleks ei monopoli ega konkurentsieeliseid.

39. Vastustaja ei vaidle käesolevas asjas vastu sellele, et parvlaevateenuse osutamine iseenesest on avalikest huvidest lähtuv tegevus. Ka kohus nõustub sellise käsitlusega. Parvlaevateenuse toimimine mandri ja suursaarte vahel tagab Eesti äärealade jätkusuutlikku arengut, mis on selgelt riigi geopoliitiline huvi, ning teisalt soodustab turismi saartele. Riigi huvi on seetõttu ka, et parvlaeva piletihinnad oleksid võimalikult soodsad, mis toob kaasa dotatsiooni maksmise vajaduse, kuna riik ei saa teenuse osutajatelt eeldada, et teenust osutatakse alla omahinna. Dotatsiooni makstaks teenuse osutajale sõltumata sellest, kas tegemist on eravõi riigi kapitalil põhineva äriühinguga. Dotatsiooni maksmine ei välista teenuse ärilist iseloomu. Mitte TS Laevad OÜ ei ole riigi poolt doteeritav (nagu ekslikult väidab kaebaja), vaid parvlaevaliin on riigi poolt doteeritav.

40. Järelikult on vaja tuvastada, kas parvlaevateenuse osutamine TS Laevad OÜ poolt on avalikes huvides, millel kas on või ei ole ärilist või tööstuslikku iseloomu. Avaliku huvi kui määratlemata õigusmõiste sisustamine saab toimuda konkreetseid asjaolusid arvestades. Avalikku huvi ei saa samastada riigi huviga, ent liiga laia määratluse korral oleks võimalik enamus ühiskonnas eksisteerivaid huve avalikule huvile taandada, mis kaotaks aga eraja avaliku huvi eristamise vajaduse ja võimaluse sootuks. Allakirjutanu on avaldanud 2005. aasta Juridica 3. numbris artikli „Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste“, kus on muuhulgas peatutud ka riigi osalusega ettevõtetel. Samale seisukohale tuleb asuda ka nüüd: riigi kapitalil põhinevate ettevõtete poolt osutatava strateegiliselt olulise teenuse hinna võimalikult madalal hoidmine on avalik huvi, sellise ettevõtte poolt kasumi teenimine ei ole aga avalik huvi (ehkki see on kitsamas mõttes riigi huvi). Seejuures analüüsiti artiklis monopoolses seisundis riigi ettevõtteid. Kui isik on võitnud hanke, siis sellisel juhul on tal küll ainuõigus kindlaksmääratud perioodil vastavat teenust osutada, kuid seda ei saa pidada monopoolseks seisundiks, kuna ta ei saa muuta teenuse osutamise tingimusi erinevaks sellest, mida ta on hankes pakkunud.

41. Isikud võivad osutada avalikke teenuseid, kuid kui nad teevad seda vaba konkurentsi tingimustes, lähtuvad nad ärilistest kaalutlustest, mitte avalikest huvidest. Teenust, mille osutamiseks korraldatakse hange, osutatakse vaba konkurentsi tingimustes. Hanke ja selles osalemise majanduslikust loogikast tulenevalt leiab kohus, et hanke korras osutataval teenusel on äriline eesmärk.

42. Mõlema poole seisukohtadest nähtuvalt on pooled kursis Rahandusministeeriumi 14.11.2014 kirjaga 12.2-1/13685-1 ning selguse huvides võtab kohus selle kirja ka käesoleva toimiku koosseisu. Nimetatud kirjaga jättis Rahandusministeerium rahuldamata Väinamere Liinid OÜ taotluse TS Laevad Oü ja TS Shipping OÜ suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, leides, et TS Laevad OÜ ei ole RHS § 10 lg 2 p 1 kohaselt hankija, kuna tema avalikes huvides osutataval teenusel on äriline iseloom.

3-15-3213 9(10) Nimetatud seisukohta on analüüsinud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-14-52754, nõustudes selle seisukohaga. Samale kirjale on viidanud VAKO ka vaidlustatud 04.06.2016 otsuses nr 71-16/-.

43. Seega osutatav parvlaevateenus iseensest on avalikes huvides (objektiivselt), ent konkreetse pakkuja jaoks on sellel äriline iseloom. Otsetoetust riigilt TS Laevad OÜ-le ei ole, doteeritakse parvlaevaliini. Samahästi oleks võinud saada õiguse seda teenust osutada mõni teine hankel osalenu ning sel juhul ei tekiks küsimust, et sellel tegevusel on äriline iseloom. Hetkel on avalikult teada asjaolu, et üks neljast parvlaevast ei saa ilmselt 01.10.2016 valmis. See on aga hanke võitnud TS Laevad OÜ lahendamist vajav probleem, kus vähemalt automaatselt ei saa eeldada As Tallinna Sadama või riigi poolseid lahendusi.

44. Avalik ressurss, mis kulutatakse parvlaeva liini peale, ei sõltu sellest, kellelt ja mis tingimustel hanke võitja omakorda teenust ostab. Nii näiteks kui riik maksab parvlaevateenuse eest 100 rahaühikut, ei sõltu nimetatud summa sellest, kellelt ja millise raha eest võitja toitlustusteenust sisse ostab. Riigil on ikka kohustus tasuda hanke võitjale 100 rahaühikut. RHS § 1 sätestatud avalike vahendite tõhusa ja säästva kasutamise kontroll on juba esimese hanke puhul läbi viidud. Riigi majanduskoormust see ei suurenda, kui võitja ostab ka kallimalt toitlustusteenust. Mida odavamalt ta suudab teenust osutada, seda suurem on tema enda kasum. Hetkel on toitlustuse tellijaks 100% riigi osalusega äriühing, kuid samahästi oleks võinud olla selleks erakapitalil põhinev hanke võitnud äriühing, nt Väinamere Liinid OÜ. Puudub igasugune põhjus selleks, miks riik peaks olema huvitatud sellest, mis tingimustel Väinamehe Liinid OÜ oma hüpoteetilise võidetud hanke raames toitlustusteenust sisse ostab.

45. Haldusasja materjalidest nähtuvalt sai OÜ Novabeta 9.02.2016 teada, et TS Laevad OÜ ei korraldanud hanget, kuna sel kuupäeval saadeti talle kutse osaleda konkursil. Sellest hetkest pidi OÜ Novabeta saama teada, et TS Laevad OÜ ei korraldanud riigihanget, vaid korraldas võlaõigusliku konkursi. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 122 lg 3 p 1 kohaselt kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt, jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale. Seega oli VAKO-l käesoleval juhul lisaks RHS § 122 lg 3 p 6 veel täiendav alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks – vaidlustus oli esitatud RHS § 121 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja esines RHS § 122 lg 3 p 1 sätestatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus.

46. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud VAKO otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse selles osas rahuldamata.

47. Kohus jättis jõusse VAKO otsuse, millega jäeti OÜ Novabeta vaidlustus läbi vaatamata põhjusel, et see ei kuulu VAKO pädevusse (TS Laevad OÜ ei ole hankija). Kuivõrd ka kohus nõustus sellega, et TS Laevad OÜ ei ole hankija, ei ole kaebaja nõue hankes tehtud pakkuja parimaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks halduskohtu pädevuses. Vastustaja väitel oli tegemist võlaõigusseaduse § 1009 alusel välja kuulutatud konkursiga. Soovi korral saab kaebaja vaidlustada seda konkurssi hagiga tsiviilkohtumenetluses. Kuna vastustaja kinnitusel lepingut osaühinguga Arensburg veel sõlmitud ei ole, siis selle lepingu tühisuse tuvastamise nõuet käesolevas asjas faktiliselt lahendada ei saanud. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Nimetatud sättest ja kohtumenetluses üldtunnustatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2) tulenevalt lahendab kohus kaebaja nõuded, mis HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt tuleks lahendada määrusega, samuti otsuses. Põhjendused, millest tulenevalt kohus jätab nõuded, mille läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, on kirjas kohtuotsuses. Sellisel juhul ei oleks otstarbekas, et kaebaja peaks esitama põhimõtteliselt samasisulised apellatsioon – ja määruskaebused (mis riigihangete puhul on mõlemad sama tähtajaga - 10 päeva, kuid mis muudes haldusasjades oleks lisaks erineva

3-15-3213 10(10) kaebetähtajaga vastavalt 30 või 15 päeva). Kuna määrus nõuete läbi vaatamata jätmise kohta sõltuks kohtuotsusest, on loogiline, et ka kõrgema astme kohtud vaataksid neid läbi samas menetluses. Kõikide nõuete kohuotsusega lahendamise korral ei tõusetu ka küsimust, kuidas jagunevad nende lahendite vahel kantud menetluskulud ja kuidas neid poolte vahel jagada. Nõuete osas, mis jäävad läbi vaatamata, kohaldub HKMS § 43 lg 2: kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud, ja see ei võta õigust pöörduda uuesti sama nõudega kohtusse.

48. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja osad nõuded läbi vaatamata, mistõttu tuleb vastustaja (TS Laevad OÜ) menetluskulud välja mõista kaebajalt (OÜ-lt Novabeta). Vastustaja TS Laevad OÜ on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 6076,92 eurot. Menetluskulu koosneb esitatud Advokaadibüroo Sorainen AS 03.05.3016 esitatud arve nr 1091/16EE kohaselt riigilõivust (15 eurot

– määruskaebuse esitamiseks) ja õigusabikulust kokku 28,70 tunni ulatuses. Õigusabikulu ilma käibemaksuta on 5051,50 eurot, keskmine tunnihind 176 eurot.

49. Vaidlust ei ole selles, et TS Laevad OÜ on käibemaksukohustuslane. Kohus on teadlik Riigikohtu seisukohast otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-12, ent leiab, et sellest juhindumine loob käibemaksukohustuslasele, kelle kasuks menetluskulu koos käibemaksuga välja mõistatakse, võimaluse alusetuks rikastumiseks teise poole arvelt. Kui TS Laevad OÜ on käibemaksukohustuslane ja osalemine käesolevas vaidluses on ilmselgelt TS Laevad OÜ ettevõtlusega seotud kulu, siis ei takista miski teda advokaadibüroo arvetel näidatud käibemaksu oma käibedeklaratsioonis kajastamast ning TS Laevad OÜ saab selle käibemaksu oma sisendkäibemaksust maha arvata. Vastupidist ei ole TS Laevad OÜ kohtule väitnud. Kohus ei leia, et antud juhul oleks tegemist nii keerulise küsimusega, mis eeldaks kogu TS Laevad OÜ majandustegevuse väljaselgitamist, kuna kantud kulu seotus TS Laevad OÜ majandustegevusega on ilmne. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Advokaadibüroo arvel märgitud käibemaksu väljamõistmine olukorras, kus arve saanud isik saab selle käibemaksu oma sisendkäibemaksust maha arvata ehk ei pea reaalselt seda tasuma, ei oleks vajalik ega põhjendatud. Seetõttu oleks käibemaksusumma kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmine TS Laevad OÜ jaoks alusetu rikastumine käibemaksusumma arvelt ning Novabeta OÜ jaoks ilmselgelt ebaõiglane, kuna TS Laevad OÜ käibemaksusummat tegelikkuses riigile tasuma ei pea, Novabeta OÜ ei saaks aga kohtuotsusega välja mõistetud õigusabi kogusummast midagi oma käbiemaksuarvestuses kajastada. Sel põhjusel mõistab kohus õigusabikulu välja ilma käibemaksu arvestamata.

50. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on leidnud, et vastustaja kulud on põhjendatud vaid 1815 euro ulatuses, leides, et kuivõrd kaebaja ise suutis saada hakkama 16 tunni ja 14 minutise õigusabikuluga, on vastustaja kulutatud 28,7 tundi õigusabi ülemäärane, ning viidates, et tulenevalt Riigikohtu praktikast on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud põhjendatud ning vajalikud 20 tunni ulatuses (ülemäärane oli määruskaebuse esitamiseks kulutatud 9 tundi ning arusaamatu on „kaasuse analüüs“ 4 tunni ulatuses enne selle määruskaebuse esitamist, mis tegi määruskaebuse esitamise ajakuluks kokku 13 tundi). Samuti nõustub kohus kaebajaga, et kohtupraktikas on peetud õigusabikulu põhjendatud hinnaks 120 eurot tunnis. Seega on põhjendatud õigusabikulu 120x20=2400 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen kohtunik