2-14-52949/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-52949

Tsiviilasi

J.L.i hagi S.S. vastu töövõtulepingu alusel üle antud 2 450

euro

tagastamiseks

ja

kahjuhüvitise

euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2 900 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. mai 2016.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

S.S.

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ain Laansalu

Vastustaja

(hageja):

J.L.

(isikukood

XXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2015.a otsus muutmata.

2. Jätta S.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud S.S. kanda.

4. Jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni p 4,

millega mõisteti S.S.lt J.L.i kasuks välja menetluskulude

katteks 884,52 eurot, sh tasutud riigilõiv 225 eurot ja

õigusabikulud 659,52 eurot.

5. Mõista

S.S.lt

välja

J.L.i

kasuks

eurot

ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.L. esitas 06.06.2014.a Tartu Maakohtusse hagiavalduse S.S. vastu töövõtulepingu alusel üle

antud 2 450 euro tagastamiseks ja kahjuhüvitise 350 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014. aasta alguses suulise töövõtulepingu,

mille alusel kohustus kostja töövõtjana ehitama küttekeha (ahju) hagejale kuuluvasse XXXXX

talu eluhoonesse. Hageja tasus 30.01.2014.a materjalide eest 1 000 eurot ja 17.02.2014.a tehtud

tööde eest 1 450 eurot.

Ahju esmasel kasutamisel selgus, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele – ahju kütmisel

täitub tuba vinguga ning ahi praguneb. Hageja tellis puuduste kindlaksmääramiseks pottsepp III

kutsetunnistust omavalt P.P.lt eksperthinnangu ning tasus selle eest 10.05.2014.a 350 eurot.

Hageja leiab, et ehitatud ahi kuulub lammutamisele ja asemele tuleb ehitada uus funktsioneeriv

ja ohutut kasutamist võimaldav ahi. Tehtud töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 kohaselt

lepingutingimustele. Hageja esitas 20.05.2014.a kostjale pretensiooni, milles teatas, et taganeb

VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kostjaga sõlmitud töövõtulepingust, kuna kostja on töövõtulepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 alusel nõuab hageja 2 450 euro

tagastamist ja VÕS § 128 lg 3 alusel tekitatud kahju summas 350 eurot hüvitamist. Ahju

ehitamiseks kasutatud materjalid on hageja küttekeha lammutamisel valmis kostjale tagastama.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mitte tööleping. Pooltevaheline suhe ei vasta

töösuhte tunnustele. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel kinnitavad kostja poolt

ehitatud ahi ning hageja poolt kostjale tehtud ülekanded töötasu ja materjalide eest.

2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu.

Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud suulist töövõtulepingut, mille kohaselt kostja oleks

kohustunud hagejale ahju ehitama. Kostjal on pikaajaline korstnapühkija kogemus ja ta oli nõus

hagejat ahju ehitamisel abistama. Hageja ei soovinud tasuda litsentseeritud ehitajale ja otsustas

ahju ise ehitada. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi projekti küttekolde ega hoone kohta ning

kostja abistas hagejat vaid suuliste näpunäidete järgi.

Hageja ja kostja on sõlminud töölepingu, mitte töövõtulepingu, seega ei saa hageja

töövõtulepingust taganeda ega kasutada sellest lepinguliigist tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Hageja on ise ahju ehitaja ning vastutus tehtud töö eest lasub hagejal.

Juhul, kui oletada, et töövõtuleping oli siiski sõlmitud, ei esine ehitatud ahjul hagis nimetatud

puudusi. Ainsa puudusena tunnistab kostja ilmselt liiga jäiga kivivillaplaadi kasutamist ahju

sisemuse isoleerimisel välismüüritisest, mis võis põhjustada välismüüri kivide nihkumisi. Kostja

hinnangul olnuks nimetatud probleem likvideeritav mõne tunniga, selleks ei pea ahju lõhkuma.

Kostja oli nõus nimetatud puuduse ise likvideerima.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22.06.2015.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2 900 eurot seoses töövõtulepingust taganemisega, sealhulgas 1 000 eurot tasu materjalide eest,

1 450 eurot tasu tehtud töö eest ja 350 eurot kahjuhüvitisena. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

Maakohus luges vaidluse all mitte olevaks, et kostja tegutses XXXXX talu eluhoones ahju

ehitamisel ning on saanud selle eest tasu 30.01.2014.a materjalide eest 1000 eurot ja

17.02.2014.a tehtud tööde eest 1450 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, millest sõltub

kostja vastutuse määr, kas kostjalt hagejale üle antud töös esinesid puudused, kas hageja teavitas

kostjat õigeaegselt nendest puudustest ning kas hagejal oli õigus puudustele tuginedes

töövõtulepingust taganeda, nõudes töövõtulepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju

hüvitamist.

4. Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (TLS § 1 lg-d 1, 2, VÕS § 635

lg 1, TsÜS § 67 lg 2, § 75 lg 1, § 77 lg 1). Töövõtulepingu võib sõlmida ka suuliselt.

Maakohus asus seisukohale, et kostja tegutses ahju konstruktsiooni väljamõtlemisel, materjali

hankimisel ja ehitamisel ainuisikuliselt ning juhendas ahju „sissekütmist“. Ei saa väita, et kostja

oleks ahju ehitamise protsessi käigus allunud hageja juhtimisele ja kontrollile. Hageja tellis

kostjalt küttekeha, mis kütaks ära esimese korruse. Selle tulemuse saavutamise viisi valikul oli

kostja iseseisev. Tehtud töö ja kasutatud materjalide eest ühekordse tasu maksmist tõendavad

hageja esitatud maksekorraldused.

5. Maakohus asus seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud

töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ehitatud küttekeha ei ole võimalik kasutada ruumide

kütmiseks (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p-d 1, 2). Kostja ei ole puuduse esinemist eitanud. Tegemist on

kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi.

Hageja tellis ahju ehitamise eesmärgiga kütta soojaks elumaja esimene korrus, mis oleks

võimaldanud perel kolida elama majja, kus seni küttekeha puudus. Kuna aga kütmisel tuleb

ahjust eluruumidesse suits, pole pere saanud ahju ruumide kütmiseks kasutada ega majja kolida.

Ekspert P.P. hinnangu kohaselt on kostja poolt ehitatud küttesüsteem osaliselt toimiv, kuid sellel

esinevad mitmed küttesüsteemi ohutut kasutamist vähendavad olulised puudused, s.o kütmise

ajal tuli ahjule tekkinud pragude vahelt tuppa suitsu.

6. Maakohus leidis, et vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ning kostja töövõtjana vastutab

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642 lg-d 1, 3). Kohus luges tõendatuks, et

tellija töö tegemiseks juhiseid ei andnud ja materjali hankis töövõtja, kes tegi ainuisikuliselt

kogu töö (VÕS § 641 lg 3). Kostja on oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus kasutada

õiguskaitsevahendeid, muuhulgas VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 4 alusel lepingust taganeda ja nõuda

kahju hüvitamist.

Kohus luges tõendatuks, et kostja poolt ehitatud ahju olulised puudused ilmnesid paari nädala

jooksul pärast esimest kütmist 14.02.2014.a ning hageja teavitas sellest koheselt ka kostjat.

Maakohtu hinnangul on tellija teatanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

mõistliku aja jooksul pärast töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist (VÕS § 644

lg-d 1, 3).

7. Maakohus asus seisukohale, et töö parandamine või uue töö tegemine on võimalik. Asjas ei

ole leidnud tõendamist, et kostja kui töövõtja oleks õigustamatult keeldunud tööd parandamast

või uut tööd tegemast või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. Kostja on kinnitanud, et oli nõus puudused ise likvideerima ja jäi

selleks ootama hageja nõusolekut (tl 47 pöördel).

Maakohtu hinnangul pidi kostjale olema ettenähtav, et küttekeha, mis kütmise ajal suitsu sisse

ajab, on tervisele ohtlik ja seda ei ole võimalik kütmiseks kasutada. Töövõtuleping on sisuliselt

nurjunud, selle eesmärk on jäänud saavutamata ega ole samade osapoolte vahel sõlmituna

eeldatavalt enam saavutatav.

8. Maakohus leidis, et antud juhul ei täidaks täiendava tähtaja andmine eesmärki, kuna töökorras

ahju saamiseks ei piisa üksikute paranduste tegemisest, vaid sisuliselt tuleb teha uus töö (VÕS

§ 114, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-10, p 12). Hageja on loobunud õiguskaitsevahendina

lepingu täitmise nõudest ning valinud lepingust taganemise, kuna hagejal on mõistlik põhjus

kahelda, kas kostja suudab olemasolevate teadmiste ja oskuste juures lepingutingimustele

vastava töö teha (tl 60 pöördel).

Arvestades tuvastatud puudusi (liiga väike kolle, massiivne ja suur lõõristik, lõõride

puhastamiseks puuduvad puhastusluugid jne), eeldab ahju parandamine ulatuslikke

ümberehitusi, mistõttu on P.P. poolt nimetatud summa umbes kaks tuhat eurot on lepingu

kohaseks täitmiseks vajalike kulutustena realistlikum kui kostja poolt pakutud 400 eurot.

Lepingust taganemisega tekiks kostjale kahju summas 2900 eurot, millest on võimalik maha

arvata osaliselt ahju ehitamiseks kasutatud materjalide väärtus. Võrreldes lepingust

taganemisega tekkivat kahju lepingu kohaseks täitmiseks vajalike kulutustega leidis maakohus,

et tegemist ei ole kostjale ebamõistlikult suure kahjuga.

9. Maakohus leidis, arvestades tuvastatud asjaolusid ja VÕS §-st 642 tulenevat töövõtja

kõrgendatud vastutusstandardit, et hagejal oli olulise lepingurikkumise tõttu õigus kostjaga

sõlmitud töövõtulepingust taganeda VÕS §-s 114 sätestatud täiendavat tähtaega andmata.

Hageja on kostjale saatnud teate töövõtulepingust taganemise kohta 20.05.2014.a. Kostjal tuleb

tagastada hagejale töövõtulepingu alusel tasutud 1450 eurot tehtud tööde eest ja 1000 eurot

materjalide eest, kokku 2450 eurot. Hagejal tuleb kostjale tagastada ahju ehitamiseks kasutatud

materjalid (VÕS § 188 lg 2, § 189).

Hageja poolt tehtud kulutuse (eksperthinnangu tasu 350 eurot) luges maakohus kostja poolt

kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahjuks. Kuna hagejal endal puudusid vajalikud

teadmised kostja poolt tehtud töö kvaliteedi hindamiseks, oli vajalik spetsialisti poole

pöördumine, et teha kindlaks, kas kostja poolt ehitatud ahi täidab oma eesmärki.

Niisuguse kahju tekkimine pidi olema kostjale kui majandus- või kutsealal (pottsepatöö)

tegutsevale isikule ettenähtav. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kui

kostja ei oleks oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, puudunuks hagejal vajadus

tellida spetsialistilt tehtud töö kohta hinnangut.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub muuta ka menetluskulude jaotust ning

jätta kulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on lepingust taganemine ilma puuduste kõrvaldamist nõudmata ja selleks täiendava täitmise

tähtaega andmata ebaseaduslik, ebamõistlik ning pahauskne, samuti kostja huve kahjustav.

Hagejal tuleb õiguskaitsevahendite valikul lähtuda hea usu põhimõttest (TsÜS § 138);

2) on vaidluse esemeks küsimus, kas arvestades asjaolusid oli väidetav lepingu rikkumine

niivõrd oluline, mis õigustab lepingust taganemist. Lepingust taganemine on ebaseaduslik

ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus;

3) tuvastas maakohus, et ahju kordategemine on võimalik. Kostja on nõus ahju parandama.

Puuduste kõrvaldamisega ei olnud nõus hageja. Tunnistaja P.P. kinnitas, et puuduste

kõrvaldamiseks ei pea ahju lammutama ning ahi on võimalik korda teha. Tunnistaja ütlusega

on vastuolus maakohtu oletus, et puuduste kõrvaldamiseks tuleks teha uus töö. Antud asjas

ei oma töö maht tähtsust;

4) oleks hageja puuduste kõrvaldamisel kostja poolt saanud töökorras ahju (VÕS § 646) ja ei

oleks saabunud VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestatud tagajärg. Kui kostja oleks keeldunud puuduste

kõrvaldamisest (heastamisest), oleks saanud rääkida VÕS 116 lg 2 p-de 4, 5 või VÕS § 647

järgsest taganemisõigusest;

5) ei ole hageja väidete kohaselt hageja käesolevaks ajaks ahjuga seonduvaid probleeme

lahendanud. Kindlasti ei ole takistuseks olnud majanduslik kitsikus, kuivõrd hagejal on

olnud piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Seetõttu ei saa väita, et ahju puudused

oleksid oluliselt muutnud hageja ja tema pere elukorraldust või ta oleks jäänud millestki

olulisel määral ilma.

11. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22.06.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-52949 muutmata. Menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt:

1) on maakohtu otsus seaduslik ja õigesti põhjendatud ning apellatsioonkaebuses toodud

seisukohad ja asjaolud ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Hageja jääb kõigile oma

eelnevalt väljatoodud seisukohtadele kindlaks;

2) ei ole õige kostja väide, et pole tõendatud, et puuduste kõrvaldamiseks peaks ahju

lammutama. Eksperthinnangu kokkuvõtte p-s 2 on kirjas, et „Ahju lõõristik, kolde suurus ja

korsten ei sobi omavahel kokku.“ Eksperthinnangus on detailselt kirjeldatud ahju puudusi.

OÜ Küttekolle ekspert on esitanud 26.05.2015.a hinnapakkumise, milles kirjeldatakse ahju

töökorda seadmise protsessiks vajalikke tegevusi ning nende maksumust. Pakkumise suurus

on 2400 eurot, mis ühtib ekspert P.P. hinnanguga;

3) on arusaamatu kostja väide, et välja toodud puudused on seotud töödega, millega kostja ei

tegelenud. Maakohus on ära kuulanud tunnistajad, kes on kinnitanud, et kostja mõtles välja

ahju konstruktsiooni, arvutas mõõdud, hankis materjalid ning osales ahju ehitajana selle

puuduste tuvastamisel;

4) on tõendamata kostja seisukoht, et ta on olnud nõus enda poolt põhjustatud puudused

likvideerima. Kostja soovis kivide paisumisest kuuldes kive seguga toestada, enne kui

ekspert on ahju üle vaadanud, mis ei näita valmidust asja reaalselt parandada, vaid annab

alust arvata, et kostja soovis oma puudustega tehtud tööd varjata. Asjaolu, et kostja hiljem

ühendust ei võtnud ega muid võimalusi ahju parandamiseks ei pakkunud, on tõendatud

tunnistajate ütlustega;

5) on arusaamatu ja asjasse mittepuutuv kostja seisukoht, et käesolevaks ajaks pole hageja

ahjuga seonduvaid probleeme lahendanud ning majanduslik kitsikus ei saa olla mureks,

kuivõrd hageja on tasunud õigusabi eest. See väide tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on

astunud samme, et vastavalt oma majanduslikule võimekusele asuda ahju parandamist

teostama. Seega on kogu kostja selline väide alusetu;

6) on asjakohatu ning ebaõige kostja väide, et „üksnes juhul, kui kostja oleks keeldunud

puuduste kõrvaldamisest (heastamisest) oleks saanud rääkida VÕS § 116 lg 2 p 4, 5 või

VÕS § 647 järgsest taganemisõigusest“. Kostja avaldas soovi täita ahjule tekkinud praod

seguga, mis hilisema eksperthinnangu järgi oleks olnud ebapiisav tegevus ning oleks pigem

võinud olukorda hullemaks teha. Hagejal ei olnud kohustust sellist töö parandamise

ettepanekut vastu võtta;

7) oli hagejal lähtudes töö kvaliteedist piisav alus arvata, et kostja ei ole suuteline puudusi

kõrvaldama ja õigesti keeldus puuduste kõrvaldamise lubamisest. VÕS § 647 lg 3 kohaselt

oli hagejal võimalus jätta täiendav tähtaeg määramata ning lepingust taganeda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette

kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke

rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.

13. Apellant (kostja) on vaidluse alla seadnud asjaolu, kas tellijal oli õigus töövõtulepingust

taganeda ilma, et oleks töövõtjale andnud täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sh on

vaidluse all küsimus, kas lepingu rikkumine oli sedavõrd oluline, et see õigustas tellija poolt

lepingust taganemist.

Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et lepingupooltel tuleb mh õiguskaitsevahendite valikul

lähtuda hea usu põhimõttest (TsÜS § 138). Ringkonnakohus ei nõustu aga apellandi väidetega,

mille kohaselt oli tellija (hageja) poolt töövõtulepingust taganemine käesoleval juhul hea usu

põhimõttega vastuolus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. Praegusel juhul puudub alus väitmaks, et hageja on õiguskaitsevahendi valikul

soovinud kahjustada kostja kui töövõtja huve. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja

materjalidest, et tellija on lähtunud õiguskaitsevahendi valikul oma õigustatud huvist – saada

elamusse otstarbekohaselt toimiv ja ohutut kütmist võimaldav küttekeha.

14. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisena on eelkõige

tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma

sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Hageja on asunud seisukohale,

et puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine ei olnud käesoleval juhul vajalik.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea tellija

määrama töövõtjale täitmiseks ka VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu

hulgas lepingust taganeda.

VÕS § 647 lg-s 1 sätestatu näol ei ole tegemist ammendava loeteluga juhtumitest, millal

loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Seega ei oma ainumääravat tähendust

asjaolu, kas töö parandamine oleks olnud objektiivselt võimalik või mitte. Juhinduda tuleb ka

VÕS §-s 116 sätestatust.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei piisanuks tsiviilasja

materjalide kohaselt käesoleval juhul üksikute paranduste tegemisest, vaid sisuliselt tuleks teha

uus töö. Seda kinnitavad asjatundja P.P. kirjalik arvamus (tl 10-20) ning tema poolt tunnistajana

kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja on muuhulgas väljendanud, et ahju defektide

kõrvaldamiseks tuleb nii sisu kui välisvooder eemaldada ning töö uuesti teha. Ka tekkinud

pragude kõrvaldamiseks tuleb ahi uuesti lahti võtta ja müürida. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole

ka pragude kõrvaldamisel tellijale tagatud ohutu ja töökorras küttekeha saamine. Korstna

pigitumise tõttu püsib tuleoht ning sellisel kujul küttesüsteemi kasutamist ei saa soovitada.

Tunnistaja viitas ahju osade omavahelisele sobimatusele (kolle väike, lõõristik massiivne,

puhastusluukide peale tekib kondensaat).

16. Eeltoodut arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et tellija jäi käesoleval juhul olulisel

määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tellija soovis saada elamu ohutut ning

ökonoomset kütmist võimaldava küttekeha, mis oleks pikaajaliselt kasutatav. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et niisuguse tulemuse saavutamiseks on vajalik kostja poolt teostatud töö

olulisel määral ümbertegemine, s.o ahju lahtivõtmine ja uuesti ülesladumine. Sellega seotud

hinnanguline kulu ületaks kostja tehtud töö maksumuse (arvestamata materjali maksumust).

Maakohus jõudis seega põhjendatult järeldusele, et pooltevaheline töövõtuleping on sisuliselt

nurjunud ja selle eesmärk jäänud saavutamata ega ole samade poolte vahel eeldatavasti enam

saavutatav.

17. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tulnud tellijal

käesoleval juhul anda töövõtjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, arvestades kõiki

asjaolusid. Tellija pöördus pärast probleemide ilmnemist töövõtja poole ning töövõtja käis kohal

olukorraga tutvumas. Tunnistaja A.U. ütluste kohaselt eitas kostja esialgu puuduste olemasolu,

väites, et tellijad on ahju üle kütnud ning muid probleeme ei esinevat.

Kolleegium leiab, et tellija oli õigustatud küsima hinnangut töö kvaliteedi ja võimalike puuduste

ning nende kõrvaldamise võimaluste kohta kolmandalt isikult, s.o asjatundjalt P.P.lt. Enne

asjatundja arvamuse saamist ei olnud tellijal hea usu põhimõttest tulenevat kohustust

võimaldada kostjal omal äranägemisel parandustöid teha. Tellitud töö omas tellija ja tema

perekonna tulevase eluruumi kasutuskõlblikkuse seisukohalt olulist tähendust ning igal juhul oli

vajalik tagada tule- ja terviseohutus.

18. Kõiki asjaolusid arvesse võttes kaotas tellija töövõtja suhtes usalduse. Olukorras, kus tellijal

on tekkinud põhjendatud kahtlused töövõtja kompetentsuse osas (käesoleval juhul sai tellija

tugineda asjatundja P.P. arvamusele), ei tule tellijalt eeldada, et ta annaks töövõtjale täiendava

võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.

Tööl ilmnenud puuduseid ei saa pidada väheolulisteks, kuna kogu ahju ümbertegemiseta ei ole

asja materjalide kohaselt võimalik ahju otstarbekohane kasutamine, s.o elamu ohutu kütmine.

Puudused on võimalik kõrvaldada üksnes asjatundja kaasabil ning asja materjalide kohaselt

küünib puuduste kõrvaldamise maksumus ca 2000 euroni. Seega on maakohus õigesti hinnanud

ka lepingust taganemise tõttu tekkiva kahju ja lepingu kohaseks täitmiseks (uue töö tegemiseks)

vajalike kulutuste omavahelist proportsiooni ning leidnud, et lepingust taganemine ei ole kostja

huve ebamõistlikult kahjustav.

Asjakohased ei ole apellandi väited seoses sellega, kas tellija poolt puuduste kõrvaldamist

takistas majanduslik kitsikus või muud põhjused, või kas ahju puudused mõjutasid oluliselt

hageja ja tema perekonna elukorraldust. Hageja on esile toonud, et elamul ei ole seniajani

kasutusluba ning seda eeskätt kasutuskõlbuliku kütteseadme puudumise tõttu.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus õigesti hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

nii ahju ehitamiseks kostjale tasutud summa 2 450 eurot kui ka kahjuhüvitise 350 eurot.

Maakohus märkis ühtlasi, et lepingu tagasitäitmisel tuleb hagejal tagastada aju ehitamiseks

kasutatud materjalid, milleks hageja on menetluses avaldanud valmidust.

Menetluskulud

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

kõik hageja menetluskulud summas 884 eurot, sealhulgas tasutud riigilõiv 225 eurot ja

õigusabikulud 659,52 eurot. Ehkki hageja taotles menetluskuluna õigusabikulu väljamõistmist

summas 1200 eurot koos käibemaksuga, vähendas maakohus väljamõistmisele kuuluva

õigusabikulu suurust 659,52 euroni.

21. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja

menetluskulude suuruseks 960 eurot (koos käibemaksuga). Vastustajale osutatud õigusabi

hõlmas materjalide läbitöötamist, õigusliku positsiooni kujundamist, apellatsioonkaebusele

vastuse koostamist ning kohtule esitamist, samuti kliendi esindamist kohtus. Õigusabi on

osutatud 6 tunni ja 48 minuti ulatuses, tunni hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul pidada põhjendatuks õigusabikulude

hüvitamist apellatsioonimenetluses suuremas mahus, kui oli vajalik esimese astme menetluses.

Apellatsiooniastmes ei lisandunud uusi asjaolusid ega tõendeid ning vastustaja sai täies ulatuses

tugineda maakohtus juba esitatud väidetele ning tõenditele. Põhjendatuks ei saa pidada eraldi

ajakulu

materjalide

läbitöötamisele,

õigusliku

positsiooni

kujundamisele

ja

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, kuna sisuliselt on tegemist ühele ja samale

tulemusele (menetlusdokumendile) suunatud tegevustega. Ringkonnakohus vähendab sellega

seoses vastustaja poolt taotletavat kuluhüvitist 50 % võrra ning loeb vajalikuks ja põhjendatud

õigusteenuse osutamise mahuks apellatsiooniastmes 3 tundi ja 24 minutit.

Apellandilt kuulub seega vastustaja kasuks väljamõistmisele 480 eurot (sh käibemaks)

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/