2-14-11944/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 26. mai 2016

Tsiviilasja number

2-14-11944

Tsiviilasi

OSAÜHINGU APEST GRUPP hagi Sillamäe linna

(Sillamäe linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4 491 eurot 08 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. oktoobri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU APEST GRUPP apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2016. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

OSAÜHING

APEST

GRUPP

(registrikood: 10771170); esindaja Jana Kaup

Vastustaja (kostja): Sillamäe Linnavalitsus (registrikood:

75003909); esindaja Deniss Iškin

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru

Maakohtu 9. oktoobri 2015 otsus osas, milles maakohus

jättis Sillamäe linnalt OSAÜHINGU APEST GRUPP

kasuks välja mõistmata 819 eurot 22 senti ning selle

summalt

viivise

välja

mõistmata

jätmise,

samuti

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

OSAÜHINGU APEST GRUPP hagi Sillamäe linna vastu

osaliselt. Mõista Sillamäe linnalt välja OSAÜHINGU

APEST GRUPP kasuks 819 (kaheksasada üheksateist)

eurot 22 (kakskümmend kaks) senti, 25. mai 2016 (k.a)

sissenõutavaks muutunud viivis 519 (viissada üheksateist)

eurot 39 (kolmkümmend üheksa) senti ja alates 26. maist

2016 jooksev viivis 0,05% päevas põhinõudelt 819 eurot 22

senti kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Jätta OSAÜHINGU APEST GRUPP hagi ülejäänud osas

rahuldamata.

3. Jätta

menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus

OSAÜHINGU APEST GRUPP kanda.

Sillamäe linnal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OSAÜHING APEST GRUPP (hageja) esitas 18. märtsil 2014 hagiavalduse Sillamäe linna (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 3 022 euro 42 sendi, ekspertiisikulu 210 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

707 euro 15 sendi ja jooksva viivise 0,05% põhivõlgnevuse summalt alates hagi esitamise päevast

kuni põhinõude tasumiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. juulil 2012 töövõtulepingu nr 7-3/4 (I kd, tl 36–44)

Sillamäe Avatud Noortekeskuse hoone katuse rekonstrueerimiseks ja pööningu soojustamiseks.

Kostja kohustus lepingu p-ga 7.1. tasuma hagejale kokkulepitud ehitustööde eest 39 010 eurot 67

senti (koos käibemaksuga). Hageja esitas kostjale 20. novembril 2012 vastuvõtuakti nr 2 alusel arve

nr 157 (I kd, tl 63) 19 805 euro 71 sendi tasumiseks 4. detsembriks 2012. Kostja tasus arve vaid

osaliselt ja jättis maksmata 3022 eurot 42 senti, viivisenõue tuleneb lepingu p-st 11.2.

Tulenevalt lepingu p-dest 5.1.3. ja 7.7. oli kostja kohustatud esitama pretensioonid 27. novembrini

2012, alates 28. novembrist 2012 loeti akt aktsepteerituks ja kostja oli kohustatud tehtud tööde eest

tasuma. Ehitusekspertiisi akti (I kd, tl 9–35) kohaselt on kostja pretensioonid ehitustööde kvaliteedi

kohta põhjendamatud. Parkettpõrandate vahetus ei olnud hageja kohustus. Laminaatparkett vahetati

hageja vahenditega ja hageja soovi tõttu aidata Noortekeskust. Hageja ei kahjustanud põrandakatet.

Ekspertiisiakti kohaselt puudub seos katuse lekke ja põrandakatte kahjustuse vahel.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ehitustööde tegemisel sai sademetega

kahjustada hoone teisel korrusel olev tantsusaali ruum ning laminaatparketist põrandakate. Hageja on

osaliselt vahetanud tantsusaali põrandakatte, kuid vahetamistööd pole tehtud piisava kvaliteediga.

Kostja pidi tellima tantsusaali põrandakatte väljavahetamise OÜ-lt Betinov. OÜ Betinov

hinnapakkumuse kohaselt on kogu tantsusaali ruumi remondi maksumuseks 3312 eurot, millest

põrandakatte taastamise tööd on 2203 eurot 20 senti (sh käibemaks).

Hageja pidi töövõtulepingu p 6.2. järgi andma ehitustööd kostjale üle hiljemalt 31. oktoobril 2012.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 24. mail 2013. Arvestades hageja tähtaegade

pikendamise taotlusi on kostjal tulenevalt töövõtulepingu p-st 11.3. õigus nõuda hagejalt leppetrahvi

0,05% töövõtulepingu hinnast, s.o 819 eurot 22 senti (42 * 39 010,67 * 0,05%).

Kostja esitas hagejale 5.veebruaril 2013 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja kulud

enda nõudega summas 3022 eurot 42 senti (2203,20 + 819,22). Tasaarvestuse olukorra tekkimisega

septembris – oktoobris 2012 lõppes ka viivise arvestus, seega tasaarvestuse olukorra tekkimisest kuni

tasaarvestuse avalduse teisele poolele esitamiseni viivist ei arvestata ja seda tasaarvestamisel nõuda

ei saa. Hageja ekspertiisikulu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Kostja poolt tellitud ekspertiis

tõestas hageja pretensioonide alusetust, seega pole hagejal õigust ekspertiisikulusid kostjalt sisse

nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2015 otsusega kostja tasaarvestuse avalduse, jättis hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus luges hageja poolt esitatud TSM Projektijuhtimise OÜ ekspertarvamuse (I kd, tl 9–35) p 1

alusel tuvastatuks, et 27. augustil 2012 Noortekeskuse hoone katuse remonttööde ajal sai hoones

põrandakate kahjustada, kuna remonditaval katusel oli veeleke. Ujutatud põrandakatte pinna suurust

õigeaegselt ei täpsustatud. Maakohtu hinnangul oli hageja kohustatud töövõtulepingu kohaselt

kõrvaldama põranda kahjustused, kuna lepingu p 4.1.14. kohaselt vastutab hageja hetkest, kui

ehitusplats hagejale kostja poolt üle antakse ning kuni ehitustööde üleandmiseni objekti säilimise ja

korrashoiu eest. Hageja seda lepingu nõuet ei täitnud, võimaldades remonditavalt katuselt vee

läbivoolu (veeleket), mille tõttu tekkis kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist.

Hageja parandas põrandakatet, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest tööde halva kvaliteedi tõttu

ning esitas hagejale tasaarvestuse avalduse. Maakohus leidis, tuginedes kostja poolt kohtule esitatud

OÜ Zoroaster ekspertarvamusele ja ehituskoosolekute protokollidele, et kostja on täitnud tantsusaali

põranda remondikohustuse ebakvaliteetselt ning kostja keeldus õigustatult tööde vastuvõtmisest.

OÜ Zoroaster ekspertarvamuse kohaselt (I kd, tl 74–83) on tantsusaali põrandakonstruktsioon

puidust. Hageja vahetas laminaadi, kuid ei vahetanud aluskatet ning OSB plaate, parandustööd ei ole

piisavad ruumi kasutusotstarbest lähtudes ega vasta kaasaegsetele normidele. Kostjal on õigus nõuda

kahju hüvitamist OÜ Betinovi poolt koostatud eelarvekalkulatsiooni (I kd, tl 84, tõlge tl 132) ulatuses.

Maakohus leidis, et kostja võib tellijana keelduda tasu maksmisest ka juhul, kui tal on rahaline nõue

hageja kui töövõtja vastu kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi või kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ning ta tasaarvestab oma nõuded hageja tasunõudega.

Tasaarvestuse tegemiseks ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid tasaarvestuse avalduse võib esitada

ka kohtumenetluse ajal. Maakohus leidis, et kostja on õigesti esitanud tasaarvestuse nõude. Kuna

hagejale oli antud tähtaeg tantsusaali põranda taastamisel ehituslike puuduste kõrvaldamiseks ning

hageja ei ole seda teinud, siis oli kostjal õigus ise puudused kõrvaldada või lasta seda teha kolmandal

isikul ning nõuda kulutuste hüvitamist. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse avaldusele ei ole asjakohased.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 l lg 1 ja lg 3 alusel alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt puudub TSM Projektijuhtimise OÜ ekspertiisiakti järgi

katuse lekke ja põrandakahjustuse vahel seos. OÜ Zoroaster ekspertarvamus on tehtud 1 aasta 4 kuud

pärast veeleket ning selle perioodi jooksul on saali pidevalt ekspluateeritud. Eksperthinnang on

tehtud vaid põrandakatte kohta, kuid sellest ei nähtu põhjusliku seost lekke ja kahjustuste vahel.

Hoone teise korruse ruumid olid üle ujutatud ka vahetult pärast veeleket augustis 2012. Maakohus on

jätnud tähelepanuta 10. septembri 2012 ehituskoosoleku protokolli nr 5 (I kd, tl 115, tõlge 124–125),

milles on märgitud, et kütte sisselülitamise käigus olid üle ujutatud II korruse ruumid.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 115 lg-t 1 ja VÕS § 646 lg-t 5, asudes seisukohale, et

kostja võis tasaarvestada hageja esitatud tasumata arvega kostjale tekkinud kahjusumma. Hageja ei

rikkunud VÕS § 115 lg-s 1 nimetatud kohustust ega vastuta kostjale kahju tekitamise eest. Hageja ei

ole süüdi parkettpõranda kahjustamises. Hageja ei rikkunud lepingu p-i 4.1.14. ning oli taganud

objekti säilimise ja korrashoiu.

Kostja leppetrahvi nõue on ebaselge ning maakohus ei ole leppetrahvi nõude rahuldamist

põhjendanud. Kostja ei ole esitanud ega saanud esitada hagejale lepingu p-st 11.3. tulenevat

leppetrahvi nõuet, kuna hageja oli vastavalt lepingu p-le 4.1.4. palunud tööde tegemise

edasilükkamist seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega (I kd tl 110–111). On ebaselge, millest

tulenevalt tuleb leppetrahvi arvestamisel lähtuda 42 päevast. 24. mai 2013 ehitustööde üleandmise–

vastuvõtuaktist nähtub (I kd, tl 85, tõlge tl 133), et kostja oli nõus tööde tähtaegade pikendamisega

ning pretensioonid tähtaegade pikendamise kohta puuduvad. Samuti ei ole kostja esitanud tööde

tegemise ajal ega ka vahetult pärast 24. mai 2013 ehitustööde üleandmise–vastuvõtuakti

allkirjastamist nõuet tähtaegade ületamisega seoses.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Vastuväidete kohaselt jääb apellatsioonkaebusest arusaamatuks, milles seisneb hageja hinnangul

TSM Projektijuhtimise OÜ ekspertarvamuse hindamata jätmine.

Hageja väide, et kostja eksperthinnang on tehtud 1 aasta 4 kuud pärast veeleket, on esmakordselt

esitatud alles apellatsioonimenetluses. Hageja ei esitanud tõendit, mis kummutanuks kostja poolt

esitatud ekspertiisiaktis kajastatut.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja võib keelduda tasu maksmisest, kui tal on rahaline

nõue hageja vastu kahju või kulutuste hüvitamiseks ning tasaarvestab oma nõuded hageja

tasunõudega. Kostja selliseks rahaliseks nõudeks hageja vastu on hoone tantsupõranda

kahjustumisega tekkinud kahju hüvitamise nõue. Hoone põranda kahjustused oli töövõtulepingu

kohaselt kohustatud kõrvaldama hageja, kuna tema vastutas objekti säilimise ja korrashoiu eest

hetkest, kui ehitusplats talle kostja poolt üle anti, kuni ehitustööde üleandmiseni. Hageja väide, et ta

on taganud objekti säilimise ja korrashoiu, on paljasõnaline ning tõendamata.

Kostja on leppetrahvi nõuet põhjendanud. Hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud mistahes

sisulisi põhjendusi ega tõendeid, et leppetrahvi nõue oleks olnud ebaselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 9. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 819 eurot 22 senti ja menetluskulude jaotuse

osas.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja

nõude osaliselt ja mõistab kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1 alusel välja põhinõude 819

eurot 22 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 519 eurot 39 senti ja

viivise 0,05% tasumata summast, s.o 819 eurot 22 senti, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

 hageja ja kostja sõlmisid 2. juulil 2012 ehitustööde töövõtulepingu Sillamäe Avatud

Noortekeskuse katuse rekonstrueerimiseks ja pööningu soojustamiseks;

 katusetööde tegemisel sai kannatada hoone teise korruse tantsusaali ruumi põrandakate;

 hageja tegi töid põrandakatte parandamiseks;

 hageja esitas kostjale 20. novembril 2012 arve/saatelehe nr 157 (I kd, tl 63);

 kostja esitas hagejale 5. veebruaril 2013 tasarvestusavalduse 3022 euro 42 sendi nõudes (I kd,

tl 62).

Hageja esitas kohtule nõude kostja poolt tasaarvestatud summa, ekspertiisikulude ning viivise

saamiseks, maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja taotleb

apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon osas, millega maakohus rahuldas

kostja tasaarvestuse avalduse, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tasaarvestus on kujundusõigus, mis

lõpetab poolevahelised samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestust teostatakse

tahteavaldusega teisele poolele. Kohus tuvastab kohtumenetluses, kas kostja on oma nõude hageja

nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud (Riigikohtu 14. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-136-09, p 22).

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja 5. veebruari 2013 tasaarvestusavalduse 3022 euro 42

sendi ulatuses kätte saanud.

VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude

teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

8. Pooled ei vaidle hageja nõude suuruse ega sissenõutavaks muutumise aja üle. Kostjal peab

tasaarvestuse teostamiseks olema hageja vastu sissenõutav samaliigiline nõue. Kostja 5. veebruari

2013 tasaarvestusavalduse kohaselt on tal hageja vastu leppetrahvi nõue 819 euro 22 senti, kokku 42

päeva eest ning tantsusaali põranda taastamise tööde maksumuse nõue 2203 eurot 20 senti. Hagejal

ei ole nõuet praeguses menetluses kostja vastu siis, kui kostja on oma nõude hageja suhtes 5. veebruari

2013 avaldusega kehtivalt tasaarvestanud.

Esmalt peatub ringkonnakohus kostja tasarvestusavalduses esitatud leppetrahvi nõudel.

5. veebruari 2013 tasarvestusavalduse kohaselt on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue vastavalt

lepingule ajavahemiku 31. oktoober – 20. november 2012 ja 16. detsember 2012 – 5. jaanuar 2013,

kokku 42 päeva eest 819 eurot 22 senti (39010,67x0,0005). Vastuses hagile on kostja tuginenud

töövõtulepingu p-i 11.3 rikkumisele (I kd, tl 55). Kostja põhjenduste kohaselt pidi kostjale

töövõtulepingu p 6.2 järgi üle antama ehitustööd 31. oktoobril 2012, lepingu p 6.3. kohaselt loetakse

ehitustööd lõpetatuks ja ehitis üleantuks peale tööde üleandmise-vastuvõtuakti viseerimist poolte

poolt. Akt viseeriti 24. mail 2013.

Hageja esitas menetluses 16. oktoobri 2012 garantiikirja, milles palus kostjat edasi lükata hoone

fassaadi värvimistööd 2013 aasta kevad-suvisele perioodile. Kostja ei ole menetluses tööde tegemise

tähtaja kokkuleppelisele pikendamisele vastuväiteid esitanud, pigem kinnitab 15. oktoobri 2012

ehituskoosoleku protokolli muude küsimuste osa p 3 (I kd, tl 127 pöördel), et hageja ja kostja leppisid

kokku lükata küsimuste lahendamine edasi 2013. a kevadeni. Seega pikendasid pooled kokkuleppel

lepingu nõeutekohase täitmise tähtaega. Kostja ei ole tasarvestusavalduses ega vastuses hagile

selgitanud, missuguste tööde tegemise tähtaega on hageja ületanud. Ringkonnakohus on seisukohal,

et kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõuet.

9. Järgnevalt peatub kohus kostja nõudel hageja vastu ehitustööde tegemisel põhjustatud kahju

hüvitamiseks.

Kostja kinnitas 19. aprilli 2016 ringkonnakohtu istungil, et Noortekeskuse katus lekkis ehitustööde

käigus ja katuse lekkimise tagajärjel tekkis kahju põrandakattele. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on tegemist hagejapoolse kahju tekitamisega

lepingulise kohustuse rikkumisel. Hageja on lepingu täitmisel tekitanud kostja varale kahju. VÕS §

2 lg 2 järgi tuleb lepingupoolel arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Hageja on katusetööde

käigus rikkunud lepingulist hoolsuskohustust ning kahjustanud tööde tegemisel kostja vara.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi töid kannatada saanud ruumi põranda

parandamiseks. Tegemist on hagejapoolse kohustuse rikkumise heastamisega VÕS § 107 tähenduses.

Kostja on seisukohal, et hageja tehtud põrandatööd ei vastanud nõuetele. Kostja esitas dokumentaalse

tõendina tantsusaali põrandakatte ekspertiisi (I kd, tl 74), mille kohaselt ei vasta laminaatkatte

parandamisel teostatud tööd kaasaegsetele normidele, astmelisus ja kõmmeldumine on kasutamisel

ebamugav ja ohtlik. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväide selle kohta, et ekspertiis oli

tehtud aasta ja nelja kuu möödudes ning selle aja jooksul oli saali kasutatud, ei ole põhjendatud.

Tantsusaali põranda kvaliteedi suhtes tehtud töödele on üldjuhul võimalik anda hinnang ka aasta

möödudes, asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et põrand tuli paigaldada vaid lühikeseks

ajavahemikuks ning ei olnud mõeldud selleks otstarbeks - tantsupõrandana kasutamiseks. Hageja

väide selle kohta, et ehituskoosoleku protokolli nr 5 järgi olid kütte sisselülitamise käigus üle ujutatud

2. korruse ruumid, ei ole asjakohane. Nimetatud protokollis on eraldi nimetatud hageja tehtud

tantsusaali põranda kuivatamise tööd, muude töödega seotud kahju hüvitamise osas ei ole kostja

hageja vastu nõuet esitanud.

Hageja esitas tõendina ekspertarvamuse (I kd, tl 9jj), mille kohaselt on tantsusaali põrandakatteks

kasutatud ruumi kasutusele mittevastavat madalate ekspluatsiooniomadustega materjali, paigaldusel

rikuti tehnoloogiat ja puudus kasutatud ehitusmaterjali sertifikaat. Ekspert leidis, et pretensioone ei

saa esitada katuse remondi käigus tekkinud lekkest põhjustatud kahju tõttu. Ringkonnakohus juhib

hageja tähelepanu sellele, et kostja tasaarvestusavaldus ongi esitatud põhjusel, et hageja ei ole kahju

hüvitamise nõuet heastanud nõuetekohaselt, st teinud kohaselt töid, mille puudulikule kvaliteedile

hageja ise on oma kohtule esitatud ekspertarvamusega ka osundanud.

10. VÕS § 107 lg 3 ja 4 järgi võib heastamise ebaõnnestumisel kahjustatud pool kasutada kõiki

õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on VÕS § 127

lg 4 eeldus: asjas on tuvastatud kostjale kahju tekkimine katuselekke tagajärjel ning kostja ei ole

tekkinud kahju nõuetekohaselt heastanud, seega on kostjal tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja

käitumisega. Kahju on kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi, kahju on hõlmatud ka töölepingu

täitmise eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 järgi. Katusetöid tuleb viia läbi nii, et ei saaks kahjustada tellija

muu vara.

Hageja leidis ringkonnakohtu istungil, et põrandad olid halvasti paigaldatud enne tema poolt põranda

paigaldamist. VÕS § 641 lg 4 järgi loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat

lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja

paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige

paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Hageja kui

ehitustööde tegija oleks pidanud kostjat informeerima varasema põranda puudustest.

11. Tasaarvestusavalduse järgi on kostja kahjuks kulutused põranda taastamisele 2203 eurot 20 senti.

Kostja esitas vastuses hagiavaldusele kulutuste tõendamiseks OÜ Betinovi hinnapakkumise (I kd,

tl 84), mille kohaselt on tantsusaali põranda väljavahetamise kuludeks 2203 eurot 20 senti. Hageja ei

ole nimetatud summa suurusele vastuväiteid esitanud, küll aga leidis hageja 2. mai 2016

menetlusdokumendis, et kuna kostja ei ole põrandat välja vahetanud, ei ole tal kahju tekkinud.

VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega ei mõjuta see, kas kostja on

mittenõuetekohaselt paigaldatud põranda välja vahetanud või mitte, kostja kahjuhüvitamise nõude

sissenõutavust.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on hageja nõude tema vastu 2203 euro 20 sendi ulatuses kehtivalt

tasaarvestanud.

Hageja nõuab kostjalt ka ekspertiisikulu 210 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

põhjendatult jätnud hageja nõude ekspertiisikulude hüvitamiseks rahuldamata. Hageja on esitanud

selle kohtueelse kuluna, mis iseenesest võib olla hageja kahju VÕS § 128 lg 3 järgi. Praegusel juhul

on kostja hageja tasunõude kehtivalt tasaarvestanud osas, mis puudutab põrandakahjustusi.

12. Hageja nõue kostja vastu on põhjendatud 819 euro 22 sendi ulatuses. Hageja nõue tuleneb arvest

nr 157 (I kd, tl 63), mida kostja osaliselt tasus ning osaliselt kehtivalt tasaarvestanud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt arve

tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt lepingu p-le 11.2., s.o 0,05% tasumata arve summast iga

tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Seega tuleb lähtuda töövõtulepingus kokkulepitud

viivisemäärast.

Arve nr 157 tasumise tähtaeg oli 4. detsember 2012, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates

5. detsembrist 2012. Arvestades lepingus kokkulepitud viivise määra 0,05% päevas, on perioodi

5. detsember 2012 kuni 25. mai 2016 (k.a), s.o käesoleva otsuse tegemise seisuga, sissenõutavaks

muutunud viivis 1268 kalendripäeva eest 519 eurot 39 senti (819,22/100*0,05*1268). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja alates käesoleva otsuse tegemisest kuni põhinõude 819 eurot 22 senti

kohase täitmiseni jooksvat viivist 0,05% päevas põhinõudelt, s.o 819 eurot 22 senti.

13. Ringkonnakohus leiab, et nii maa-, kui ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 2

alusel jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt võib kohus, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja

sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Ringkonnakohtu menetluses on pooled pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kostja tegi

hagejale ettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale kompromissi korras 1200 eurot, s.o

leppetrahvi

summale

vastav

summa

eurot

ning

viivised.

Hageja

kostja

kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse kostja

kompromissettepanekule sellesarnases ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostjat esindas menetluses kostja õigusnõunik, s.o kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause

kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega

oleks kostja saanud taotleda üksnes ringkonnakohtu istungile sõitmisega kaasnenud kulud.

Ringkonnakohus andis 10. mai 2016 määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni 16. maini 2016

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja ei ole nimetatud tähtajaks menetluskulude nimekirja

esitanud. Sellest tulenevalt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke