1-13-9083/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

26. mai 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9083 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör

Tõlk Elle Karm

Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

M.H, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 06.07.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.05.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada M.H suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades M.H

käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vastavalt KarS § 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks

(kaksteist) kuud.

Kohustada M.H punktides 1-6 käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada M.H käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1,4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte

omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtm vele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast a end ar

vangistusest vabanemisest;

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata;

- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Määruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, M.H-le

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

02.05.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Viru Maakohtu 18.11.2013 otsusega tunnistati M.H (endine M.H) süüdi KarS § 199 lg 2 p de 5 ja 9 järgi (25.02.2012 ja 27.05.2012 episoodid) ning talle mõisteti -

karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 01.04.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati M.H süüdi ka KarS § 199 lg 2 p de 5 ja 9 järgi (29.12.2012, -

25.02.2013, 23.03.2013, 29.03.2013 episoodid) ja talle mõisteti 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati M.H süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust ning KarS § 200 p de 4,8 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 alusel - mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega

3 aastat. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.04.- 02.04.2013, s.o. 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS §

64 alusel mõisteti liitkaristus ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistati vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 68 alusel loeti karistuse 2 aastat 11 kuud 28 päeva kandmise alguseks 08.07.2013.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru

Vangla kinnipeetav M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata M.H-le 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 7 ja 8 . alusel täiendavad lisakohustused

Kohtuistung

Kinnipeetav M.H avaldas kohtuistungil, et tegelikult tal karistusjärgsele käitumiskontrollile vastuväiteid pole ning selle kohaldamine on tema enda huvides. Selgitas, et õde on lubanud talle tööd leida firmas

4 päeva nädalas xxxx xxxx ja plaani kohaselt viibiks ta

xxxx ja ülejäänu siin. Kinnitas, et võib kriminaalhooldaja juures registreerimas käia küll. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kelle puhul on arvestatav risk uue kuriteo toimepanemiseks tal on ja välja kujunenud kriminaalne käitumine. Prokurör märgib, et toetav lähisuhtevõrgustik ei pruugi olla piisav aitamaks isikul sotsiaalselt kohaneda vabaduses pärast pikemat vangistust ning seetõttu on isikul vaja ka kriminaalhoolduslikku järelevalvet ja tuge hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist.

P on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist rokurör

käitumiskontrolli kestusega 12 kuud lisaks vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramisega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et M.H suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS -s 87 §

1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätes - tatule, kui: 1) isikut on

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku ku riteo eest vähemalt üheaastase

vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. aragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on Sama p

karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

M.H puhul on KarS § 87

lg 1 kohaldamise ee M.H ldused täidetud. kannab käesoleval ajal Viru KarS § 200 lg 2 p 4,8,9, § 199 lg 2 Maakohtu 18.11.2013 otsusega

p 5,9 ja § 121 järgi mõistetud Ärakandmisele kuuluva

liitkaristust 3 aastat vangistust.

liitkaristuse kandmise lõpp saabub eeldusl ära ikult 06.07.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse täies ulatuses.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

M.H on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning enamasti on teod olnud seotud vägivalla kasutamisega materiaalse kasu saamise eesmärgil soetamaks narkootikume. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kinnipeetaval on seitse kehtiv distsiplinaarkaristust, seega ei ole M.H at käitumine

vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb vägivaldses käitumises teiste inimeste suhtes, et isik saaks materiaalset kasu. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui is ei oma seaduslikku ik jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, sissetulekut ning on tegevuseta. Kinnipeetava majanduslik toimetuleku oskus on puudulik ning seda mõjutavad sõltuvusprobleemid.

Vabanemisel ei ole isikule a. Legaalse sissetuleku puudumine ning garanteeritud töökoht

tegevusetus uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. Kinnipeetava võivad olla te

majanduslikku olukorda mõjutab asjoalu, et isikul on tasumata nõudeid

summas 5805,15 eurot, kuid vabanemisfondis on üksnes 150,12 eurot.

M.H on olnud probleeme nii alkoholi kuritarvitamise kui narkootikumide tarvitamisega. Isiku enda sõnul ta alkoholi pärast ravi läbimist enam ei tarvita, vastupidise kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav on küll motiveeritud vabanema narkootikumide tarvitamisest, kuid tegevus selles suunas on vähene.

Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide k

uritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi

majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades.

Arvestades isiku korduvkaristatust kuuluvad ilmselgelt M.H suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav tunnistab ise, et ta on mõjutatav ning see on probleem.

Kriminaalse käitumise ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul kaasa M.H resotsialiseerumisele.

Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt M.H puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 52 % ja uue vägivaldse kurit õenäosuseks 4 eo toimepanemise t 2%.

Vangla hinnangul viitab isiku kriminaalne käitumine riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile. Sooritatud kuriteod viitavad ka negatiivsele suhtumisele ümbritsevasse ja ühiskonda. Isik v eemide lahendamise ja oma tegevuse õib käituda agressiivselt, probl tagajärgede ettenägemise oskus on puudulik. Püstitatud eesmärgid on kohati ebamäärased.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.H puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja ja/või

mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo.

Kohus on seisukohal, et M.H vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb

M.H

suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta

kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada taasühiskonnastumist isiku .

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks käitumiskontrolli tähtajaks määrata M.H minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS §

75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21

, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kui M.H ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87

1 lg 4 kohaselt,

kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik