3-16-1009/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1009 Haldusasi E.V.i kaebus Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistuse 21.04.2016 otsuse nr S-3/990-2 tühistamiseks ning Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri kohustamiseks vaatama sisuliselt läbi E.V.i 1.04.2016 vaie ning tegema uus otsus, millega rahuldada 1.04.2016 vaie. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu.

2. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Tallinna linnale Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. E.V. omandas 21.04.2003 Tallinnas Wismari tn 24 asuva kinnistu. 17.01.2005 Tallinna notar Rober Kimmeli koostatud ja tõestatud lepingute ja kokkulepetega (tl 10-15) müüs E.V. kinnistu 496/1112 suuruse mõttelise osa Melkostrex Invest AS-le. Koos kinnistu müügilepinguga sõlmiti ka kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkulepe, millega jagati ära lepinguosaliste ainukasutusse jäävad kinnistu osad. Kinnistu jagab kaheks sellel asuv piirdeaed, mis jäi eelnimetatud kokkulepete sõlmimise järgselt E.V.i ainukasutuses olevale kinnistu osale.

2. 11.04.2007 korraldusega nr 646-k kehtestas Tallinna Linnavalitsus Wismari tn 24 detailplaneeringu, millega oli Melkostrex Invest AS-l lubatud ehitada Melkostrex Invest AS ainukasutuses oleval kinnistuosale kortermaja.

3. 7.10.2015 võttis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjon vastu otsuse nr 40-6, millega otsustati väljastada Wismari tn 24/1 kortermajale kasutusluba (otsuse p 1; tl 22). Komisjon võttis vastu ka otsuse lisada kasutusloale märkus: „Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed“ (otsuse p 1 teine lause) ning otsuse viia läbi järelevalvemenetlus Wismari tn 24 hoovis paikneva piirdeaia osas, eesmärgiga tagada ehitise vastavus detailplaneeringule ja ehitusprojektile (otsuse p 2).

4. 6.11.2015 esitas E.V. vaide (tl 24-26) Wismari 24/1 korterelamule väljastatud ehitusloa märkuse „Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed“ ja selle märkuse aluseks oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 7.10.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni

7.10.2015 otsuse nr 40-6 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega komisjon otsustas viia läbi järelevalvemenetluse Wismari tn 24 hoovis paikneva piirdeaia osas, eesmärgiga tagada ehitise vastavus detailplaneeringule ja ehitusprojektile. Vaide kohaselt on ajalooliselt asunud alati Wismari tn 24 kinnistul puidust piirdeaed, mis jagab kinnistu kaheks. Piirdeaia olemasolu nähtub Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt, Wismari tn 24 kinnistu detailplaneeringu menetlemise toimikusse lisatud vanadelt fotodelt ning seda asjaolu on kinnitanud ka Melkostrex Invest AS esindaja TLPA-le 05.06.2015 saadetud kirjas.

Lisaks on detailplaneeringu toimikus ka kinnistusraamatu väljavõte kaasomanike vahelise kodukorra kohta, millelt nähtub kavatsus jagada kinnistu just piirdeaia asukohta arvestades. Detailplaneeringu põhijoonis ei kajasta kinnistut kaheks jagavat piirdeaeda, detailplaneeringuga pole võetud seisukohta piirdeaia säilimise osas ega pole ette nähtud ka selle lammutamist – piirdeaed ei ole selle detailplaneeringu ese. Kuigi kasutusluba taotleti Wismari 24/1korterelamule ning piirdeaed kinnistul Wismari 24/2 kuulub hoopis E.V.ile, on TLPA otsustanud kanda Wismari tn 24/1 korterelamule märkuse:

„Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed, samuti otsustanud viia läbi järelevalvemenetluse piirdeaia osas. Märkuse kandmine kasutusloale rikub kõiki haldusmenetluse reegleid. Ehitusseadustikus puudub ka alus, mis lubaks ühele konkreetsele ehitisele väljaantavale kasutusloale kanda otsustusi mõnele teisele isikule kuuluva ehitise suhtes. Märkus on käsitletav E.V.i suhtes tehtud eelhaldusaktina, mis on iseseisvalt vaidlustatav. Seejuures ei ole eelotsuse andmisel täidetud uurimispõhimõtet ega tagatud E.V.i ärakuulamine ning rikutud on kaalutlusreegleid Eelotsus on õigusliku aluseta ning arusaamatuks jääb, miks ajalooliselt kaua aega kinnistul olnud piirdeaeda peetakse õigusliku aluseta püstitatuks ning miks see peaks olema kooskõlas 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringuga.

E.V. ei ole taotlenud tema kasutuses ja ainuvalduses olevale kinnistule ühtegi kasutusega ehitusluba. Ka puudus selline õigus vastava kinnistu osa suhtes Melkostrex Invest AS-l. Lisaks ei ole seaduse kohaselt piirdeaiale vaja detailplaneeringut, ehitusprojekti, ehitusluba ega ka kasutusluba. Vajalik on vaid ehitusteatise ja hiljem kasutusteatise esitamine, kuid vaidlusalusest piirdeaiast teab TLPA hiljemalt 2007. aastast, mil kehtestati Wismari tn 24 kinnistu detailplaneering. Vaidlustatud otsused viitavad üheselt eesmärgile saavutada piirdeaia lammutamine, kuid lammutamise tingimused ei ole täidetud.

5. 16.11.2015 kirjaga nr 4-4/13/1259-29 (tl 28) juhtis TLPA E.V.i tähelepanu vaide puudustele, märkides, et Wismari 24/1 hoonele väljastatud ehitusloal puudub vaides viidatud märkus ning kasutusluba ei ole veel väljastatud.

6. 26.11.2015 esitas E.V. Tallinna linnale vaide puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles täpsustas nõuet ja palus tunnistada kehtetuks Wismari 24/1 kasutusloa taotluse läbivaatamise kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni poolt 7.10.2015 tehtud otsuse nr 40-6 punkti 1 teine lause „Kasutuloale lisada märkus “Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed““, jättes kehtima sama punkti esimese lause: „Väljastada kasutusluba Wismari tn 24/1 kortermajale.“. Samas dokumendis palus E.V. tunnistada kehtetuks Wismari 24/1 kasutusloa taotluse läbivaatamise kohta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni poolt 7.10.2015 tehtud otsuse nr 40-6 punkt 2.

7. 11.12.2015 kirjaga nr S-3/3007-2 (tl 35) tagastas Tallinna linn vaide, leides, et vaidlustatud otsuse näol ei ole tegemist eelhaldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, mis ei muuda, tekita ega lõpeta mingeid õigusi ega kohustusi. Taotletud komisjoni otsuse punktide kehtetuks tunnistamisega ei ole võimalik saavutada E.V.ile soodsamat olukorda. Kirjas on selgitatud, et juhul, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet peaks väljastama E.V.i jaoks ebasoodsa haldusakti, on võimalik vaidlustada seda haldusakti.

8. 2.03.2016 väljastas TLPA Wismari tn 24/1 korterelamule kasutusloa nr 1612319/00836 (tl 37- 38), millele on kantud märkusena „Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed“.

9. 1.04.2016 esitas E.V. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vaide (tl 42-44), milles palus tunnistada kehtetuks 02.03.2016 kasutusloale kantud õigusliku sisuga märkus, mille kohaselt asub kinnistul õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed. Vaide põhjendused on samad, mis 06.11.2015 esitatud vaides.

10. 21.04.2016 kirjaga nr S-3/990-2 (tl 46) tagastas Tallinna linn E.V.i vaide, märkides, et kasutusloale kantud märkus ei ole käsitletav eelhaldusaktina ning sellega ei määrata kindlaks ühegi kavandatava haldusakti sisu ega tehta õiguslikult siduvalt kindlaks ühtki asjaolu. Ka ei ole tegemist haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustusega, lisatingimusega ega haldusakti kõrval tingimusega. Tegemist ei ole haldusaktiga ega iseseisvalt vaidlustatava menetlustoiminguga. Tallinna linna hinnangul on tegemist haldusakti mittesiduva osaga, mille olemasolu ega selle eemaldamine kasutusloa tekstist ei mõjuta mingil moel E.V.i õigusi ega kohustusi.

11. 23.05.2016 esitas E.V. (edaspidi kaebaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada terves ulatuses Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistuse 21.04.2016 otsus nr S- 3/990-2, millega tagastati kaebaja 1.04.2015 vaie ning kohustada Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistust kaebaja 1.04.2016 vaiet sisuliselt läbi vaatama ja tegema uus otsus, millega rahuldada kaebaja 01.04.2016 vaie. Kaebaja on kaebuses esitanud samad põhjendused, mis 01.04.2016 vaides. Kaebaja lisab, et märkus kasutusloal rikub tema omandiõigust, õigust kohasele haldusmenetlusele ning õigust olla avaliku võimu poolt õiguspäraselt ja õiglaselt koheldud. Märkus võib kaasa tuua omandi väärtuse vähenemise, samuti väärteotrahvi. Vaidlustatud otsuses väljendatud töökäsk „Läbi viia järelevalvemenetlus Wismari tn 24 hoovis paikneva piirdeaia osas, eesmärgiga tagada ehitise vastavus detailplaneeringule ja ehitusprojektile“, toob kaasa ettekirjutuse piirdeaia lammutamiseks. Märkuse sõnastus on selge ja kategooriline, sellest nähtub, et tegemist on õigusliku väärtusotsustusega, millega määratakse kõigi edasiste piirdeaiaga seotud toimingute ja otsuste jaoks ette ära, et piirdeaed on ebaseaduslik. Märkuse näol ei ole tegemist haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoluga ning ei nähtu, miks ei ole märkus käsitletav kasutusloa resolutiivosana.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud).

13. HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus) ning haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks, st, et isiku halduskohtusse pöördumiseks peab esinema tema subjektiivsete õiguste rikkumine. HKMS § 45 lg 3 sätestab kaebeõiguse piirangu, mille kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

14. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud nõude vaide tagastamise tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks tema vaie sisuliselt läbi vaadata ja rahuldada, st kohustada Tallinna linna tunnistama kehtetuks kasutusloale kantud märkus. Kaebaja eesmärk on sisuliselt saavutada kohtumenetluses tema 1.04.2016 vaides esitatud nõude rahuldamine ehk kasutusloale nr 1612319/00836 kantud märkuse „Kinnistul asub õigusliku aluseta püstitatud piirdeaed“ tühistamine. Kaebaja leiab, et nimetatud märkus on eelotsus, mille tegemisega on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks piirdeaia ebaseaduslikkus ning märkus toob kaasa ettekirjutuse piirdeaia lammutamiseks ja võib kaasa tuua omandi väärtuse vähenemise ning väärteotrahvi. Kohtu hinnangul on kaebaja eelnimetatud seisukoht ekslik.

15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu

(eelhaldusakt). Seega on eelhaldusakti tunnuseks selle siduvus. Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega nähtub, et kasutusluba on konkreetsele ehitisele väljastatud haldusakt, mis kinnitab ehitusloaga vastavuses olnud ehitamist ja lubab ehitist kasutada. Seejuures on EhS § 54 lg-s 3 toodud võimalikud kasutusloa kõrvaltingimused, mis nähtuvalt tingimuste sisust saavad olla seotud selle sama ehitisega, mille kohta kasutusluba väljastati. Seega kasutusloa reguleerimise ese on kindel ehitis ning konkreetse ehitise kohta väljastatud kasutusloaga ei saa teha õiguslikult siduvalt kindlaks teise ehitise vastavust või mittevastavust seadusandlusele. Riikliku järelevalve regulatsioon on toodud EhS 15. peatükis. EhS § 130 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses muuhulgas ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine.

16. Eeltoodud sätetest nähtub, et ehitise nõuetele vastavust saab kontrollida riikliku järelevalve käigus. Seejuures on riikliku järelevalvemenetluse regulatsioon toodud korrakaitseseaduses (KorS), milles toodud sätete kohaselt kohaldub ka haldusmenetluse seadus (KorS § 1 lg 2), sh uurimispõhimõte, ärakuulamispõhimõte, kaalutlusõiguse teostamine jne. Samuti on KorS-s kehtestatud riikliku järelevalve teostamisel lubatud üldja erimeetmed. Üldmeetmetena näeb seadus ette teavitamiskohustuse (KorS § 26), riikliku järelevalvemenetluse (KorS §27) ning ettekirjutuse tegemise ja haldussunnivahendi kohaldamise (KorS § 28), samuti korrakaitseorgani poolse ohu või korrarikkumise tõrjumise (KorS § 29).

EhS §-st 131 järgi võib kohalik omavalitsus ehitusseadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. EhS §-s 132 on toodud ka riikliku järelevalve erisused EhS nõuete järgimise kontrollimisel, sh lammutamise otsustamise eeldused. Seega on selge, et võimaliku ettekirjutusega seonduvalt kaebuses viidatud piirdeaiaga saab kohalik omavalitsus teha konkreetselt selle aia suhtes läbiviidavas järelevalvemenetluses.

Samuti saab ainult vastava järelevalvemenetluse raames teha lammutamise ettekirjutuse, kui see on järelevalve teostaja hinnangul vajalik ja proportsionaalne ning vastavad EhS-st tulenevad eeldused sellise ettekirjutuse tegemiseks on täidetud. Hinnangud ja põhistused saab anda vaid selles menetluses. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et Tallinna linn saab piirdeaia õiguspärasuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse raames teha piirdeaia suhtes õiguslikult siduvaid otsustusi ning korterelamu kasutusloale kantud märkus piirdeaia kohta ei saa kuidagi olla õiguslikult siduv.

Kohtule nähtub, et TLPA on 07.10.2015 võtnud vastu ka vastava otsuse järelevalve menetluse läbiviimiseks (tl 22). Kuna selline järelevalvemenetlus on algatatud, siis selles menetluses tuleb TLPA-l tuleb järgida haldusmenetluse seadust ja kontrollida piirdeaia vastavust ehitusseadusele, sh tuleb anda hinnang kaebaja vastuväidetele ning anda hinnang (teostada kaalutlusõigust), kas piirdeaed on püstitatud õigusliku aluseta või mitte, kas vajalik on ettekirjutuse tegemine või vastab piirdeaed ehitisena õigusaktides sätestatud nõuetele.

Seejuures on kaebajale TLPA poolt ka selgitatud, et kui TLPA peaks menetluse tulemusena võtma vastu kaebaja jaoks ebasoodsa haldusakti, siis on võimalik seda vaidlustada (tl 35 pöördel). Kohtule ei nähtu, et TLPA oleks kaebajale teinud juba ettekirjutuse või muu kaebaja õigustesse puutuva haldusakti. Kohtu hinnangul on kaebajal piirdeaiaga seonduvalt võimalik kaitsta oma õigusi konkreetselt selle järelevalvemenetluse raames ja esitada selles menetluses kaebuses toodud sisulised väited ning teise ehitise kasutamiseks väljastatud kasutusloale kantud märkuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.

Kaebaja ei vaja ka võimaliku järelevalve menetluse tarbeks vaidemenetluse otsuse tegemist, selliseid asjaolusid kaebusest ei nähtu, see ei hoiaks ära järelevalve menetlust, kui see on vältimatult vajalik läbi viia, et saada selgus aia edasises saatuse osas.

17. Kohus möönab, et EhS ei näe ette selliste märkuste tegemist teise ehitise kohta konkreetse ehitise kasutusloa menetluses ning jääb ebaselgeks, miks selleine märkus tehti ja kas seda saanuks vältida, et ei tekiks nö väärtõlgenduse ohtu, ent selline oht ei riku praegusele juhtumil kaebaja subjektiivseid õigusi, sest ei sunni teda ühekski tegevuseks, mis võiks kahjustada tema õigusi, sj omandit. Kaebaja jaoks ei muuda õiguslikult midagi see, kas selline märkus on kasutusloale kantud või mitte, sest korterelamule väljastatud kasutusloaga ei saa teha kindlaks kinnistul oleva teise ehitise õigusvastasust.

Kohus lisab, et kasutusloale kantud märkuse tühistamine ei ole selle regulatiivse toime puudumise tõttu võimalik ning kaebaja ärakuulamine ei ole seetõttu vajalik. Isegi kui seda saaks käsitleda nt hoiatusena Wismari 24/1 kasutusloa omanikule, ei oleks selliselt selle vorm ja sisu regulatiivse sisuga; selline märkus ei saa olla ka haldusakt. Wismari 24/1 kasutusloa omanikule ning ka kaebajale ei järgne sellest kohustusi, see ei ole teavitus tulevase võimaliku õigusrikkumise tagajärgedest. Selle regulatiivsusega saaks olla tegemist siis, kui sellest nähtuks haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või hoopiski konkretiseerida üksjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust.

Midagi sellist antud juhul järeldada ei saa. Kuigi kaebaja kahtlustab, et kas tegemist pole nö surveavaldusega, saab käesolevalt märkida, et ka soovi korral püüd suunata isiku käitumist sellise informatsiooni abil ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega tema õigusliku staatuse muutmist. Kuna sellega ei saa isikutele, sj kaebajale panna käske ega keelde, siis ei riiva see otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja õigused ei vaja selle tõttu eraldiseisvalt kaitset. Kaebajale ei saa kasutusloa omaniku loa kaudu panna ühtegi kohustust, seda kinnitab ka asjaolu, et selles ei ole ettekirjutust ühegi meetme kasutusele võtmiseks, mida peaks kaebaja või ka nt kasutusloa omanik asuma rakendama.

Selle märkuse läbi ei ole avaldatud hinnangut ühegi isiku suhtes. Kaebajal ei saa olla ka põhjendatud huvi sellise toimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ning kohus ei hakka kaebust käiguta jätma, kuivõrd kaebaja tahe on teada, so soov, et tema vaiet hakataks lahendama ja märkus tühistataks. See ei viiks aga ühegi mõistliku eesmärgini ka siis, kui asja arutada, arvestades kaebuses toodud asjaolusid ja kohtu eelnevaid selgitusi. Kohtule ei nähtu, kuidas kasutusloale kantud märkus võiks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda piirdeaia suhtes algatatud järelevalvemenetluse võimalikust lõpptulemusest sõltumatult.

Kohus on seisukohal, et kaebaja pole käesolevas asjas selliseid asjaolusid välja toonud, mille alusel oleks kaebajal kaebeõigus märkuse vaidlustamiseks Nagu kohus juba sedastas, ei ole märkus siduv järelevalvemenetluse teostamisel ning kaebaja saab oma õigusi kaitsta piirdeaia suhtes algatatud järelevalvemenetluses.

18. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, justkui võib märkus kaasa tuua kinnistu väärtuse vähenemise või väärteomenetluses tehtava trahvi. Kohus juba selgitas, et vaidlustatud märkusel puudub regulatiivne ja õiguslikult siduv toime ja seal ei anta hinnangut kaebaja või tema omandi kohta ega määrata trahvi. Trahvi ebaõigel määramisel tuleb aga sellist otsust vältimatult vaidlustada, kui see määratakse isiku õigusi rikkuvalt ja õigusvastaselt. Seetõttu ei saa selline märkus mõjutada kuidagi ka kaebaja kinnistu väärtust, seda enam, et pigem võiks see märkus häirida Wismari tn 24/1 korterelamule kasutusloa nr 1612319/00836 (tl 37-38) kasutusloa saanud kinnistu omanikku (nt kinnistu väärtus), ent viimane ei ole kaebust siiski esitanud. EhS 16. peatükis on toodud väärteod, milliste toimepanemise eest on ettenähtud rahatrahv. Kohus selgitab, et nagu ka ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja rikkumiste lõpetamine toimub riikliku järelevalvemenetluse käigus, toimub süütegude menetlus konkreetse menetluse normide järgi. Väärteomenetluse läbiviimine toimub väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Seejuures tehakse vastava menetluse raames kindlaks, kas isik on etteheidetava teo toimepannud või mitte. Väärteovastutuse aluseks olevat asjaolu ei saa kindlaks teha kasutusloal oleva märkusega. Eeltoodu tähendab ka, et isiku suhtes läbiviidavas väärteomenetluses saab isik kaitsta oma õigusi ja vaidlustada selle menetluse raames tehtavaid toiminguid ja otsuseid, sh võimalikku rahatrahvi.

19. Seega on selge, et vaidlusalune märkus kasutusloal ei saa kaasa tuua kaebaja suhtes ettekirjutuse tegemist ega ka väärteotrahvi ning nende tegemise vajadus tuvastatakse kohastes menetlustes kindlate reeglite järgi. Kohus ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et kasutusloale kantud märkus tingiks igal juhul kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise HKMS § 45 lg 3 tähenduses. Haldusakti andmisel tuleb see vältimatult vaidlustada, kui see rikub kaebaja õigusi ja on õigusvastane.

20. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kasutusloale kantud märkuse eraldi vaidlustamiseks. Kui märkust ei saa vaidlustada, siis ei saa kohtule esitada ka kaebust Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistuse 21.04.2016 otsuse nr S-3/990-2 tühistamiseks ning Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri kohustamiseks vaatama sisuliselt läbi E.V.i 1.04.2016 vaie ning tegema uus otsus, millega rahuldada 01.04.2016 vaie. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste kohtunik