3-15-2647/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Jõhvi

Haldusasja number 3-15-2647

Haldusasi I. K kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega ajavahemikul 09.07.2013 kuni 03.06.2015 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada I. K kaebus. 2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla jättis I. K i esitatud kahju hüvitamise taotluse 30. juulil 2015 käiguta ning määras taotluse esitajale taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotleja esitas 17. augustil 2015 täpsustused (toimiku materjalides kajastamata). Taotleja hinnangul olid vanglale teada kõik kambrid, milles teda kinni hoiti, ning ta palus välja mõista hüvitise vastavalt senisele kohtupraktikale. Nendest lahenditest nähtub ka hüvitatava kahju liik. Kahju tekkimise ajavahemik oli kaebaja hinnangul vanglale teada. 2. Tallinna Vangla tagastas 18. septembril 2015 I. K kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangla hinnangul ei ole taotluse esitaja täpsustanud kahju liiki. Kahju tekkimist pidi kaebaja tajuma vahetult olukorda sattumisest alates. Vangla ei saa taotleja eest kindlaks määrata talle väidetavalt tekkinud kahju ning selle ulatust. 3. A. S esitas kaebaja nimel halduskohtule kaebuse, milles palus mõista vanglalt ebakohaste kambritingimustega (vähene põrandapind) tekitatud kahju eest välja hüvitis. Kaebuses viidati varem vanglale esitatud selgitustaotlusele, millele esitatud vastuses tõi vangla välja, millistes kambrites kaebaja viibis. Vanglale oli seetõttu kahju tekkimise ajavahemik teada. Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 9. juuli 2013 kuni 3. juuni 2015 kohta. Koos kaebusega esitas esindaja esindusõigust tõendava volikirja.

2 4. Tartu Halduskohus tagastas 27. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 5 alusel, sest kaebuse allkirjastanud isik ei vastanud HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud haridusnõuetele. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei võimaldanud kaebajal kaebuses esinenud puudusi kõrvaldada, sh esitatud kaebust ise allkirjastada. Halduskohtu määruse tulemusel kaotab kaebaja hüvitamiskaebuse esitamise õiguse, sest see ei oleks uuesti esitades enam tähtaegne. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. 6. Riigikohtu Halduskolleegiumi 02.05.2016 määrusega nr 3-3-1-17-16 tühistati Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2015. a määrused asjas nr 3-15-2647 ja saadeti asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. 7. Tartu Halduskohus küsis vastustaja seisukohta esitatud kaebuse osas. 8. Tallinna Vangla teatas, et käesolevas asjas esinevad asjaolud, mis ei võimalda Tallinna Vangla 18.09.2015 otsusele nr 5-37/15/215-4 esitatud kaebust kohtumenetlusse võtta; kaebuse on esitanud selleks volitust mitte omav isik; kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele, sest kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbimata.

KOHTU SEISUKOHT

9. Riigikohtu Halduskolleegiumi 02.05.2016 määruses nr 3-3-1-17-16 leiti, et halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnang kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kohta. Kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebuse saab tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Haldusorganile esitatud taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohus võtta asja menetlusse ja arutada asja sisuliselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19 ja seal viidatud kohtupraktika). 10. Esiteks lahendab halduskohus esindusõiguse küsimuse. Tallinna Vangla 18.09.2015 otsus nr 5-37/15/215-4 on adresseeritud I. K ile. Tartu Halduskohtule on kaebuse 22.10.2015 esitanud ja selle allkirjastanud A. S. Kaebusele on lisatud I. K poolt A. S antud volikiri. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult. HKMS § 32 lg 1 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksuvõi raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Tartu Halduskohus leiab, et A. S ei ole isik, kes saab HKMS § 32 lg 1 alusel I. K it esindada. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebusele lisatud volikiri ei anna A. S õigust kohtumenetluses I. K it esindada ja kaebust enda nimel esitada. A. S on esitanud kaebuse ajal, mil kandis karistust Viru Vanglas. Määruse tegemise aja seisuga on isik karistuse ära kandmisega vanglast vabanenud ja elukoha aadress on vanglale teadmata. Sagedased on olukorrad, kus vanglast vabanedes isikud enam vanglatest ja kohtutest laekuvaid kirju vastu ei

3 võta, mis tõttu võib see takistada tõhusat kohtumenetlust, mis ei ole kindlasti I. K (kes on jätkuvalt Viru Vanglas vanglakaristust kandmas), huvides. 11. Teiseks lahendab halduskohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise küsimuse. Halduskohtu nõudel esitas vastustaja täiendavad tõendid kohtule: I. K 29.07.2015 kahjunõude nr 5-37/15/215-1 ja 17.08.2015 puuduste kõrvaldamise kirja nr 5-37/15/215-3. VangS § 1¹ lõige 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 1¹ lõige 8 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Vastustaja leidis, et I. K 29.07.2015 registreeritud kahju hüvitamise taotluses esines puudusi, mis ei võimaldanud taotlust sisuliselt menetleda ning 30.07.2015 kirjaga nr 5-37/15/215-2 anti I. K ile tähtaeg nõude täpsustamiseks. 17.08.2015 I. K vastas vangla kirjale, kuid jättis sisuliselt taotluses esinevad puudused kõrvaldamata. Tallinna Vangla tagastas 18.09.2015 I. K ile kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Kuna taotlus tagastati taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei ole I. K il VangS § 1¹ lõige 8 tulenevalt õigust kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Vastustaja on I. K kahju hüvitamise taotluse läbivaatamist takistavaid puudusi kirjeldanud 30.07.2015 kirjas nr 5-37/15/214-2 ja taotluse läbivaatamatult tagastamist põhjendanud 18.09.2015 otsuses nr 5-37/15/215-4. Tallinna Vangla on 30.07.2015 kirjas nr 5-37/15/215-2 ka otseselt viidanud ebapiisavast põrandapinnast tulenevale võimalikule kahjule, kuid selle asemel, et selgesõnaliselt nõuet täpsustada, asus I. K sõnaosavalt vanglat süüdistama taktikalises plaanis tema taotlus lihtsalt tagastada. Tallinna Vangla tagastas taotluse, sest vaatamata nõude täpsustamiseks antud võimalusele taotluse esitaja täiendavaid sisulisi selgitusi ei esitanud. Kohus leiab, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt I. K ile 29.07.2015 kahju hüvitamise taotluse tagastanud. 12. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on kaebus lubatav üksnes juhul, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse puudused takistasid asja läbivaatamist, siis ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 121 lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2016 lahendis toodud muudatustega 14.11.2016