4-16-2603/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-2603

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. 05. 2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-16-2603 (2316,16,000493)

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi K.A poolt esitatud kaebus PPA PP KKB

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 07.03.2016.a. otsusele.

Kohtumenetluse pooled

Menetlusalune isik: K.A (isikukood XXX;

elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus (Rahumäe tee 6/1 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada osaliselt PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.03.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2316,16,000493 K.A-le LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi suuruse osas ja teha uus otsus, millega karistada

K.A LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut summas 720 eurot. K.A-le

määratud rahatrahv kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades, tasudes igakuiselt 72 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

K.A kaebus rahuldada osaliselt.

4-16-2603

2

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

KAEVATAV OTSUS

07.03.2016.a. otsusega väärteoasjas nr 2316,16,000493 karistati menetlusalust isikut K.A Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860 eurot. LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati K.A-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Väärteoasja otsuse kohaselt juhtis K.A 16.01.2016.a. kell 22:46 Tallinnas Tartu mnt 52 juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg. nr XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg.

POOLTE SEISUKOHAD

K.A on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles soovib asja lahendada

kirjalikus menetluses ning palub tühistada temale mõistetud lisakaristus ning vähendada põhikaristust või võimalusel asendada see üldkasulikku tööga.

Kaebaja K.A selgitab esitatud kaebuses, et temal on vaja juhtimisõigust seoses tööülesannetega potentsiaalses töökohas, mis eeldavad juhtimisõigust. Lisaks on vaja sõidutada last ja vanaema. Temale inkrimineeritava väärteo kohta selgitab, et jõi enne autorooli istumist ära 2 pudelit õlut, kuid jättis enda arvates kainenemiseks piisava aja. Kahetseb tegu puhtsüdamlikult.

Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alus puudub ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et K.A süü toimepandud teos oli üle keskmise,

arvestades alkoholipiirmäära ületamise määra. Kaebaja selline käitumine näitab ükskõikset suhtumist kaasliiklejate elu, tervise ja vara suhtes.

Kohtuväline menetleja leiab põhikaristuse osas, et see on vastavuses isiku süüga, mis on üle keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et see on kaebajale määratud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kaebaja ületas lubatut alkoholipiirmäära 4 korda,

mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on põhjendatud, pealegi tegu pandi toime tiheda liiklusega Tallinna linnas, mistõttu selline kõrgendatud ohuallikas tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et kaebaja teadis juba enne autorooli istumist, et temal on lähedased, kelle eest hoolitsema peab, kuid see teda ei takistanud väärtegu toime panemast.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et K.A-lt juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega.

4-16-2603

3

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud:

Tunnistaja, patrullpolitseiniku Ivo Kõiv ütluste, isikusamasuse tuvastamise protokolli ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 16.01.2016.a. Tartu mnt 52 juures Tallinnas kella 22:44 ajal juhtis K.A sõidukit Mercedes Benz reg.nr. XXX. Puhudes kell

22:46 indikaatorvahendisse Alcoquant A103451, näitas see tema väljahingatavas õhus

alkoholisisalduseks 0,47 mg/l. (tlk 2-3;5), mistõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega nimetatud sõiduauto juhtimiselt kuni kainenemiseni (tlk 4). K.A joobeseisund on tõendatud

, mille tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MK III näiduga kohaselt oli 16.01.2016.a. kell 23:00 K.A väljahingatavs õhus alkoholi 0,46 +/- 0,05 mg/l (tlk 7-8).

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi. Kuivõrd väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et K.A väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,41 mg/l, on esitatud tõendite

pinnalt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine.

KARISTUS

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammirahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

K.A väljahingatavas õhus oli väärteoasjas tuvastatu kohaselt alkoholi vähemalt 0,41 mg/l. K.A süü suuruse hindamise osas leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole väike, vaid

üle keskmise, arvestades eelkõige alkoholipiirmäära ületamise määra ning asjaolu, et kaebaja tarvitas alkoholi vaid mõned tunnid enne autorooli istumist, mis on kainenemise jaoks selgelt vähe, ega vaevunud end ka kindluse mõttes alkomeetriga kontrollima (tlk 1, kohtutoimik lk 2). Arvesse võttes aga asjaolu, et K.A on avaldanud oma kaebuses kahetsust toimepandu üle, mis on hinnatav karistust kergendava asjaoluna, pidades silmas ka seda, et rikkumine pandi toime hilisel

ajal ning kellelegi kahju ei tekitatud, leiab kohus, et K.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristust võib vähendada. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tuleb vähendada 180 trahviühikuni. Arvestades aga seda, et kaebajal ei ole

4-16-2603

4

hetkel regulaarseid sissetulekuid, peab kohus otstarbekaks võimaldada kaebajal tasuda rahatrahv osade kaupa 10 võrdses osas.

Kaebaja taotluse osas asendada rahatrahv üldkasulikku tööga, selgitab kohus, et kehtiv seadus nimetatud asendamist ei võimalda. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus üksnes aresti asendada üldkasuliku tööga.

Kaebaja K.A on esitatud kaebuses palunud mitte kohaldada tema suhtes mõistetud lisakaristust põhjendusega, et lisakaristuse kohaldamise puhul ei saaks ta endale töökohta ja lisaks oleks raskendatud oma lapse ning vanaema eest hoolitseminenende sõidutamine arsti juurde jm vajalikesse kohtadesse.

LS § 224 lg 3 p 1 annab nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule võimaluse kohaldada keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest lisakaristust kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-122-13 sedastanud, et

Lisaks märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium,

Kohus märgib K.A puhul, et tuginevalt karistusregistri andmetele, ei ole tema näol tegemist liiklusnõuete esmakordse rikkujaga, vaid K.A omab kaks kehtivat väärteokaristust, mis olid talle määratud samuti liiklusseaduse nõuete rikkumise eest ning viimase väärteo toimepanemise

eest määratud rahatrahv ei olnud menetletava väärteo toimepanemise ajaks veel tasutud. Lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel omab tähtsust ka asjaolu, et K.A asus sõidukit juhtima lühikese aja möödumisel pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholi neli korda lubatust rohkem, millega ületas lubatud piirmäära olulisel määral.

Toodud asjaolud annavad kohtule aluse järeldada, et K.A puhul on oht, et ta võib ka edaspidi samalaadse teo toime panna, tavapärasest suurem ja tema mõjutamiseks samalaadsete rikkumiste toimepanemisest hoidumisest tuleb ta liiklusest kõrvaldada läbi lisakaristuse kohaldamise.

Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka muid asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Vastupidi kaebuses toodud väited seoses töökohustusega ei ole kohtu arvates erandlikuks asjaoluks, mis võiks välistada lisakaristuse kohaldamist. Ka Riigikohtu

4-16-2603

5

kriminaalkolleegium on märkinud otsuses 3-1-1-26-10, Maakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka töökoha osas, millele alles kandideeritakse. K.A puhul ei ole tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline

asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seega K.A , omades

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles läbinud liikluskoolituse ja omades sõidupraktikat, oleks

pidanud juba autorooli istudes mõtlema sellele, et joobeseisundis juhtimisega võib kaasneda mootorsõiduki juhtimisõiguse kaotamine ning ohtu sattuda tema potentsiaalne töökoht.

K.A on kaebuses ka selgitanud, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu ei saaks ta enam sõidutada enda alaealist last ega vanaema vajalikesse kohtadesse - arsti juurde, huviringi, jt. Kohus leiab, et kuigi K.A ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit ülalnimetatud kohustusi puudutavate väidete kinnitamiseks, mistõttu kohus ei saa nende põhjendatust otseselt hinnata, selgitab kohus, et eelpool mainitud isikute eest hoolitsemise vajadusest pidi K.A olema teadlik ka enne

autorooli istumist. Kaebajale lähedaste isikute heaolu ning majandusliku olukorra stabiilsena hoidmine on aga tihedas sõltuvuses K.A enda käitumisega ning harjumuspärase elulaadi säilimise tagab siiski üksnes õiguskuulekas käitumine.

Kohus leiab, et K.A-le lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

sanktsiooni minimaalmäära lähedasena on K.A puhul õigustatud ning vastab üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt K.A-le määratud lisakaristus tuleb jätta muutmata ja K.A kaebus selles osas rahuldamata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 2, § 109, § 111,

Kohtunik Julia Vernikova