2-15-123685/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-123685

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi Rasmus Peets vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

668 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (rk: 11897588, asukoht: Tartu

mnt 24-20, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna

Õigusbüroo OÜ, ik: XXXX; e-post: kristjan@tallinnlaw.ee)

Kostja: Rasmus Peets (ik: XXXX, tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Nord Collect OÜ hagi Rasmus Peets vastu võla

nõudes.

2. Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja kokku 344,90 eurot (kolmsada

nelikümmend neli eurot ja 90 senti), millest põhivõlgnevus summas 296 eurot, intress 0,37

eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 48,53 eurot.

3. Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 01.03.2016 kuni nõude

täieliku rahuldamiseni, kuid kogu väljamõistetav viivis kokku ei tohi ületada

põhivõlgnevust (296 eurot).

4. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja menetluskulu 147 eurot (ükssada

nelikümmend seitse eurot ja 0 senti).

9. Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskuludelt (147 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2, 3 ja 8 välja mõistetud summad saab kostja

kanda hageja (Nord Collect OÜ) arvelduskontole nr XXXX SEB Pank. Selgitusse märkida

võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja

kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 15.03.2016 ja

dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide

kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Nord Collect OÜ (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Rasmus Peetsilt (kostja) Ziip OÜ ja

kostja vahel 23.11.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 300 eurot,

intress 48 eurot, viivis 300 eurot, võla sissenõudmise kulud 20 eurot ja menetluskulud 245

eurot (millest riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot). Kostja poolt tasutud 24 eurot

arvestas hageja intressivõlgnevuse katteks.

5. Kohus leiab, et kostja ja Ziip OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402

mõistes. Kostja ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt laenu tähtaegselt tagastanud ning

VÕS § 402 ja § 396 lg 1 alusel on hageja nõue põhivõlgnevuse osas põhjendatud.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka

Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima

tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco

Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 24 eurot, mille hageja on arvestanud

osaliselt intressi katteks. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui

tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (1) esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks; (3) kolmandas järjekorras intressi katteks; (4) neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks. Hageja nõue võla sissenõudmiskulude summas 20 eurot hüvitamiseks

on lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni VÕS § 113 lg 5 teise aluse alusel

iseenesest põhjendatud. Seega tuleb kostja poolt tasutud 24 eurost arvestada 20 eurot võla

sissenõudmise kulude katteks ja ülejäänud 4 eurot võlgnetava põhisumma katteks. Seega

jääb eelnevast tulenevalt hageja nõue kostjalt võla sissenõudmise kulude katteks jätta

rahuldamata, kuna kostja on nimetatud kulud juba tasunud. Põhivõlgnevus tuleb kostjalt

VÕS § 402 ja § 396 lg 1 alusel välja mõista summas 296 eurot (300 – 4 = 296).

8. Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Lepingu sõlmimise ajal (23.11.2013) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: (1) tehing

on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis

eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse

määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud

lepingus oli krediidikulukuse määr 151,82% aastas. Samas Eesti panga kodulehel

avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2013. aasta novembris 34,44% ehk ligikaudu

4,4 korda väiksem. Kostja ei ole TsÜS § 86 lg-test 2 ja 3 tulenevat eeldust ümber lükanud.

Seega on hageja nõutud intressi (hagiavalduse kohaselt 96% aastas) tasumise kohustuse

korral poolte vastastikkuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe TsÜS § 86 lg-te 1-3 kohaselt tühine. TsÜS § 86

lg 4 kohaselt tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes

1 sätestatud suuruses. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat

intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 kohaselt on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäär lepingu sõlmimise aja seisuga

oli 0,5% aastas. Kuna lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg 90 päeva, kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 0,37 eurot (300 x 0,5 x 90 : 365 X 100% =

0,3698).

9. Ka kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled

kokku leppinud viivise suuruses 0,5% päevas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära

sõltuvalt viivise arvestamise perioodist ligikaudu 20 korda. Selline kokkulepe sisaldub

hageja tüüptingimustes (tlk 24, p 10) ja on seetõttu Riigikohtu lahendi nr RK 3-2-1-25-16

p 13 kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine. Viidatud lahendist tulenevalt

toob ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine

tüüptingimustes kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine

seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks

mõistlikuks tüüptingimuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vaheline

viivisekokkulepe tühine ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud ka

intressikokkuleppe tühisuse, ei ole võimalik mõista viivist välja ka VÕS § 415 lg 1 ja

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-08, p 12 nimetatud määras (ehk samas ulatuses

intressimääraga).

Kuna kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 4 eurot, tasumata on 296 eurot ja hageja

nõuab viivist alates 22.02.2014, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis väljamõistmisele summas 48,53 eurot.

Hageja on hagis taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhivõla

summas (300 eurot). Kohus tõlgendab hageja esitatut taotlusena mõista kostjalt välja viivis

mitte rohkem kui põhivõla summas. Seega mõistab kohus TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2

alusel kostjalt välja ka lisanduva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast

01.03.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ent sissenõutavaks muutnud viivis ja

lisanduv viivis kokku mitte rohkem kui 296 eurot.

10. Kuna kohtule ei ole esitatud vastuväiteid hageja ja Ziip OÜ vahelise nõude loovutamise

lepingu kehtivuse kohta ning ilmselgeid lepingu tühisuse asjaolusid tsiviilasja toimikust ei

nähtu, mõistab kohus tasumata summas välja Nord Collect OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 668 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja

344,90 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas peaaegu

täielikult ning mõistis lisaks välja ka lisanduva viivise, on kohtu hinnangul põhjendatud

jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda ja hageja menetluskuludest 60%

kostja kanda ja 40% hageja enda kanda.

12. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 245 eurot,

sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 120 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja

õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja

vajalikud ning määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 245 eurot. Kuna kohus

jättis hageja menetluskuludest 60% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja

menetluskulu 147 eurot (245 X 60 X 100% = 147). Vastavalt TsMS § 174 lg 10 mõistab

kohus menetluskulud kostjalt välja koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud jättis kohus

kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud,

ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik