2-16-3559/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-3559

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3559 Tsiviilasi XXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); lepinguline esindaja: advokaat Karl-Morten Jõgi (Rask Advokaadibüroo, e-post karl-morten.jogi@rask.ee) Puudutatud isikud:

1. XX (isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post eva.tibar@tibar.ee)

2. XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, e-post aavo.aadli@mail.ee) Eestkosteasutused: Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, e-post vald@kose.ee) ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (e-post lasnamae@tallinnlv.ee) Asja läbivaatamine Kohtuistung ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada avaldaja XXX ja puudutatud isiku XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

1.2. XXX käib õppeaastal XXX.

1.3. Õppeaastal 2016/17 viibib XXX kummagi vanema juures kordamööda 2 nädala kaupa.

2-16-3559

1.4. Eelkoolis käib XXX XXX põhikoolis.

1.5. XXX huvitegevuse ja treeningute valik toimub vanemate kokkuleppel, toimumise koht on XXX ja XXX.

1.6. XXX õpib algkooli astmes XXX põhikoolis. Algkooli lõppedes, arvestades lapse soovi, lepivad vanemad kokku edaspidises kooli valikus.

1.7. Kuni algkooli lõpuni on XXX sisse registreeritud ema juurde, edaspidises lepivad vanemad kokku, arvestades XXX kooli valikut. Vanemad registreerivad XXX elukohaks ema elukoha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu möödudes alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.

1.8. Alates kooli algusest veedab XXX isaga iga nädala reedest vastavalt vanemate kokkuleppele kas pühapäeva õhtuni või esmaspäevani, mil isa viib XXX kooli. Mõjuval põhjusel võivad vanemad kokku leppida teistsuguses suhtlemise korras.

1.9. Vanemad informeerivad teineteist oma töögraafikust. Juhul, kui vanemal ei ole võimalik teatud perioodil lapse eest hoolitseda, siis viibib laps teise vanema juures.

1.10. Vanemal on õigus lapsega sõita välisriiki ajal, kui laps suhtlemise korra alusel või vanemate kokkuleppel viibib selle vanemaga.

1.11. Vanemal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms.

1.12. Vanemad ei tee vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ning hoiduvad teist vanemat halvustamast ning lapses eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust kujundamast. Vanemad suhtlevad lapse elu korraldamisel (s.h. suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning edastavad lapsele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. Vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kehtestavalt kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-3559 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

4. Tühistada 26.05.2016.a kohtuistung. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabiga seonduvad tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole kaevatav. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 24.05.2016.a esitasid lapse vanemad kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi esitajad loobuvad käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-16-3559

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Menetlusosalised on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab lapse vanemate menetluskulud nende endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Ülejäänud menetlusosaliste kulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Riigi õigusabiga seonduvad tasu ja kulud jätta riigi kanda TsMS § 172 lg

3 alusel. Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse õiguse (TsMS § 64 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik