1-15-5014/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-5014

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2016 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 17.05.2016 ) Kriminaalasja number 1-15-5014 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

Z.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu Z.R

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON

Jätta Z.R Viru Maakohtu 17.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-5014 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Z.R on Viru Maakohtu 17.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- - süüdi tunnistatud 5014 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 25.07.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 812 üldkasuliku töö tunni, s.o 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistuse võrra ning mõisteti

Z.R-ile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.06.-17.06.2015, s.o 3 päeva ning

2 (3)

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust Kohtuotsus jõustus . 03.07.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.08.2015 19.09.2017. alusel ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 1 võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise

võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 22.04.2016.

27.04.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Z.R-i vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla toetab sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtuis sitas enda arvamuse kirjalikult, mille kohaselt toetab tungil prokurör ei osalenud, kuid e

prokuratuur Z.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske.

Z.R avaldas kohtuistungil, et soovib . Z.R selgitas esmalt, et enne tähtaega vabaneda kuriteo pani toime, kuna ta oli elukaaslase surma holist, kuid ta pärast depressioonis ja otsis abi alko on nüüd depressioonist üle saanud. Seejärel selgus, et elukaaslane suri tegelikult juba 4 aastat tagasi ja alkoholiprobleem oli tal ka varem. Kuritegu on muuhulgas toime pandud katseajal. Kuriteo toimepanemise ajal oli Z.R juba uus elukaaslane, kes kinnipeetava sõnul käib tööl ja viina ei võta. Vanglas on Z.R käinud psühholoogi juures ja alkoholiga seoses nõustamisel.

Vabanemisel plaanib ta lasta teha Lisaks avaldas Z.R süsti alkoholi vastu. , et ta ei mäleta,

mitmel korral ta kriminaalkorras karistatud on, kuna tal on haigusest tingitud mälukaotus. Enne vangistust, eelmise aasta veebruaris, tehti talle peavalude tõttu kompuuter-uuring ning peeti võimalikuks, et saadeti Tartusse täiendavatele uuringutele, tal on kasvaja. Teda kuid uue kuriteo ja

vanglakaristuse tõttu jäi käimata. uuringutel Vanglas uuringuid ei tehta, kuna see maksab palju ja võtab kaua aega Ravile on võimalik minna pärast vabanemist. .

Kaitsja leiab, et Z.R-i võib vabastada enne tähtaega elektroonilise valvega. Vabanemisel võib elektroonilise valve kestusaeg olla ka pikem kui kolm kuud. Kaitsja hinnangul seisneb Z.R-i viga alkoholiprobleem . Z.R-i Z.R-ile is praegune elukaaslane on korralik inimene, kes püüab toeks olla. Erinevalt eelmisest elukaaslasest, ei tarvita praegune elukaaslane alkoholi. Vabanemisel v

õib panna Z.R-ile kohustuse läbida alkoholivastane ravi. Kaitsja märkis veel, et Z.R-i tervis on praeguseks anud. kõvasti kannatada sa

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

2 punktis .

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe Z.R

kolmandiku Kriminaalhooldusametnik ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

on kontrollinud Z.R-i

võimalikku vabanemisjärgset elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad

3 (3)

formaalsed alused Z.R tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et Z.R-i vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Z.R-i karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud 13 korral, vangistust kannab Z.R juba 8 korda. Varasemalt on Z.R-i karistatud eriliigiliste kuriteguderööv , mootorsõiduki ärandamise, omavolilise kehalise väärkohtlemis i, varguse

sissetungi, e ning

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab Z.R

taas

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samalaadse kuriteo eest karistati Z.R-i juba viiendat korda. Oluline on seegi, et kuriteod, mille eest Z.R käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate otsustega määrtatud katseajal. Z.R-ile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades ta tingimuslikult vangistuse kandmisest Tartu Maakohtu otsusega 1-12- - - 8629 ning asendades vangistuse üldkasuliku tööga Viru Maakohtu otsusega 1 14

6333. Vaatamata sellele on Z.R jätkanud kuritegude toimepanemist ja kannab praegu liitkaristust sisuliselt kolme otsuse järgi. nä Kinnipeetava toimikust htub, et lisaks sellele, et ta pani katseajal ka toime uued kuriteod, ei järginud ta käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi.

Kohus on veendunud, et Z.R-i puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigiliste karistustega. Isikule on antud mitmeid võimalusi, mis ei ole aga Z.R-i käitumist muutnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul ka usutav, käeolevaks ajaks ärakantud veidi üle

10 kuu pikkune vangistus võiks olla piisav, et mõjutada isikut, kes on juba kaheksandat korda vanglas,

oma käitumist täielikult muutma. Kuivõrd kuritegusid soodustanud teguriks on alkoholi kuritarvitamine, on oluline kasutada mõistetud vangistust maksimaalselt ära kuriteoriskide maandamiseks. Z.R-ile vanglas koostatud individuaalne täitmiskava näeb ette sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise. Vangla selleks

iseloomustuse esitamise ajaks ei olnud programm veel alanud. Nimetatud sotsiaalprogrammi on Z.R ka varasema vangistuse ajal läbinud, kuid ei ole sellest vajalikke järeldusi suutnud teha.

Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid ei saa teha, kuid see ei ole piisav, et veenduda ärakantud karistuse tulemuslikkuses.

Asjaolu, et Z.R on vabanemisel olemas eluei ole ja töökoht ning lähedaste toetus

käesoleval mõjutanud Z.R-i oma t samuti isiku vabastamise aluseks. Need ei ole alkoholitarbimisharjumusi ka varasemalt muutma.

Eeltoodu põhjal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise leiab kohus, et Z.R

järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Kuna kohtuistungil viitasid nii kinnipeetav kui ka kaitsja isiku väidetavast raskest haigusest tulenevale kehvale tervisele ja vajaliku ravi puudumisele vangistuses, peab kohus vajalikuks selgitada, et käesolevas menetluses ei ole isiku karistuse kandmisest vabastamise aluseks isiku tervislik seisund. KrMS § 425 on sätestatud eraldi menetlus juhuks, kui isiku tervislik seisund ei võimalda tal karistust kanda.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik