2-15-10758/26 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-10758

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-10758 XXXXX hagi XXXXX vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXXX(isikukood XXXX; faktiline elukoht XXXX; registreeritud elukoht XXXX); Hageja esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe (e-post argo.kuunemae@hotmail.com); Kostja: XXXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX); Kostja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post andreslusmagi@hot.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel 24.05.2016.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Korteriomand asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) jääb XXXXX ainuomandisse, eluasemelaenude jääk summas 25 470,97 eurot jääb XXXXX kanda ning sõiduauto Ford Galaxy (reg nr XXXX) jääb XXXXX ainuomandisse. 1.2.XXXXX tasub XXXXX enamsaadud ühisvara katteks hiljemalt 31.07.2016.a

15 000 eurot.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-15-10758.

3. Vabastada XXXXX riigilõivu summas 300 eurot hüvitamise kohustusest riigituludesse.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada, kuivõrd pooled on selle õiguse kompromissiga välistanud.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on XXXXX hagi XXXXX vastu ühisvara jagamiseks.

2-15-10758

2. 24.05.2016.a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooled loobusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooltel puudub kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

7. Käesolevas tsiviilasjas andis kohus hagejale 13.08.2015a. määrusega menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivust summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib nimetatud paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid asjas kompromissi, tuleb hageja vabastada riigilõivu summas 300 eurot hüvitamise kohustusest riigituludesse.

2-15-10758

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik