1-16-4520/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

24. mai 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-4520 (kohtueelses menetluses nr 16284000200) kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

H.G

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx x-x xxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 121 lg 2 p 2, §

3 ja § 4231

järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.G (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 ja järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud ning tunnistada H.G süüdi KarS § 423 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 2 KarS § karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ja

64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.G-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS 65 lg §

2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega

H.G-le Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega H.G-le mõistetud karistust

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ning mõista H.G-le karistus vangistusena aasta 9 liit

1 (üks)

(üheksa)

20 (kakskümmend) päeva S § 130 lg 4 kuud

; KrM

alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada H.G kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 22. mai 2016. st Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluse s kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista kolmsada kakskümmend H.G-lt sundraha 322 ( kaks eurot 50 senti ) ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks;

2.2 määrata kriminaalmenetluse kulud kolmsada seitsekümmend

370 ( ) eurot 50 senti tasumisele

ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. juunikuust igakuise menetluskulu osa 30 a

(kolmkümmend) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas eurot 88 senti

kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -s

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikae -des 318 321, mille kohaselt bamise kord on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumen

etluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk, ahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia v

või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.

ASJAOLUDE KIRJEL

DUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on H.G toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise, löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § järgi, mis seisnes

121 lg 2 p 2,3 selles, tema et

olles isik, kes on varem toime pannud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, taas 14.05.2016.a kella 19.30 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x , viskas elukaaslast, lapse ema K.V tühja õllepudeliga, mis tabas viimase vasakut küünarnukki. Seejärel lõi H.G jalaga vastu vasakut jalga. Misjärel H.G lahkus korterist. Kella K.V

20.00 paiku , tiris H.G K.V xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx veel lisaks käest ning

juustest. H.G tekitas oma tahtliku tegevusega kannatanu K.V ja füüsilist valu tervisekahjustused.

2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaat § iliselt KarS 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles 06.04.2016.a karistatud Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta , juhtis taas

22.05.2016 kella 17.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi linnas Kalevi 34 juures mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga , millega rikkus Liiklusseaduse § XXX XXX

94 lg 1

nõuet.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistamiseks ja 3 vangistusega 6 kuud. KarS § 423(1) ning karistamiseks vangistusega 5 kuud. järgi KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergema karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristus 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06.04.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja 20 (kahekümne)

päeva vangistuse võrra (seisuga 23.05.2016 tegemata üldkasulik töö 470 tundi, s.t 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9

(üheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada H.G kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 22.05.2016.a.

3. Kohtuliku uurimise tulemused Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p ja 3 (kannatanu või M -des 2

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluse järgides kokkuleppe s - menetluse sätteid. 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis - eseme te

asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalif sioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista ikat vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 ja näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme k lgamäära, s. uriteo puhul 1,5 pa o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1

18. detsembri 2015 39, millega on

kehtestatud töötasu alammääraks eurot kuus. KrMS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid - lg

mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaits Vastavalt jat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud tasu arvestamise ajutised alused, maksmise (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise kord alused, maksmise kord ja tasumäärad.

Süüdistatava H.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmen

etluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud - sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse H.G-lt kuludena sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine võrdsete osade ositi aasta jooksul, igakuiste kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb s va üüdistatav histada kohtuotsuse täitmise tagamiseks. H.G on kahtlustatavana kinni peetud 22.05.2016, seega karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates 22. maist 2016. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Süüdistatav on nõustunud sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil avaldatud kohaselt enda vahistamisega. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks on põhjendatud vahistada H.G kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 22. maist 2016. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik