3-15-1619/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1619 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – A.E. Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Irene Iskül ja Ave Kasvandik RESOLUTSIOON 1. Jätta A.E.u kaebus läbi vaatamata. 2. Keelduda A.E.ul kaebuse muutmisest 10.09.2015 avalduses toodud nõudega tühistada Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkt 18.1.8. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. 4. Sekretäril saata määrus kaebajale ning vastustajale esindajate kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.E.u kaebus Tallinna Vangla 20.06.2015 sooritatud toimingu, mis seisnes kaebajal spordisaali kasutamise ja jalgpalli mängimise keelamises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 2. 28.09.2015 määruse resolutsiooni p-ga 1 keeldus kohus A.E.ul kaebuse muutmisest 10.09.2015 avalduses toodud nõudega tühistada Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8. Nimetatud määruses leidis kohus, et kuna kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt, siis ei ole Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8 tühistamise nõue lubatav ning kohus ei lubanud selles osas kaebuse muutmist. 3. 06.10.2015 esitas A.E. määruskaebuse 28.09.2015 määruse nr 3-15-1619 resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. 01.03.2016 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus A.E.u

2(3) määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 28.09.2015 määruse haldusasjas nr 3-15- 1619 resolutsiooni p-i 1. 4. 07.03.2016 esitas Tallinna Vangla määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2016 määruse tühistamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega jätta A.E.u 06.10.2015 määruskaebus rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. 5. A.E. teavitas Tallinna Halduskohut 28.03.2016 kohtusse saabunud kirjaga, et alates 31.03.2016 on tema sidevahendiks e-post xxxxxxxxxx. Püsivat postiaadressi ta hetkel ei tea. 6. 21.04.2016 kohtumäärusega jättis Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Vangla määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Haldusasja nr 3-15-1619 toimik saabus Tallinna Halduskohtusse 27.04.2016. KOHTU SEISUKOHT 7. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Kohus leiab, et A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub nimetatud nõudes ilmselgelt kaebeõigus. 9. HKMS § 37 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kohus selgitab, et n-ö põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse rahuldamise ja ka menetlemise üks eeldustest. Kaebaja on toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvina kaebuses viidanud preventiivsele huvile (tl 2 pöördel), et Tallinna Vangla hoiduks edaspidi sarnastest toimingutest, s.t et kui jalgpalli mängimine ei too kaasa julgeolekuohtu, siis ei keelataks seda mängimast. Kaebaja ei ole väitnud muud põhjendatud huvi Tallinna vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus otsustas 25.06.2016 määrusega, et kaebus vastab HKMS § 38 nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtmist, s.t pidas preventiivset huvi sel momendil põhjendatuks. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Käesolevaks ajaks on aga selgunud, et võrreldes kaebuse esitamise hetkega on muutunud faktilised asjaolud – kaebaja on vanglast vabanenud. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-3- 1-24-10 p-s 20 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-8- 14) leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei saaks aidata kaasa kaebaja eesmärgi – edaspidi jalgpalli mängimise lubamine Tallinna Vangla spordisaalis – saavutamisele, ega vältida vangla korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. Seetõttu on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine praeguses situatsioonis ei ole põhjendatud.

3(3) 10. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. 11. Kohtule 10.09.2015 esitatud avalduses märkis kaebaja, et vastustaja on oma vastuses kaebusele viidanud kodukorra p-le 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise keelu läbi spordisaali reeglite täitmise kohustuse. Kuna kodukorra nimetatud punkt võib olla asjassepuutuv, siis soovis kaebaja selgitust, kas käesolevas asjas on kohtul võimalik anda hinnang selle punkti õiguspärasusele ilma uue kaebuse esitamiseta. 14.09.2015 määruses tõlgendas kohus kaebaja 10.09.2015 avaldust selliselt, et kaebaja soovib täiendada kaebust Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-i 18.1.8 tühistamise nõudega. HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Muutmine tuleb lugeda otstarbekas, kui uute asjaolude tõttu on esialgne kaebus muutunud perspektiivituks või ebaefektiivseks, kuid isiku õiguste kaitse on võimalik teise nõude abil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise keelu läbi spordisaali reeglite täitmise kohustuse, alates sellest hetkest tema õigustele ka mingit edasist negatiivset mõju omada. Seega ei saaks praeguses asjas muutmise avalduse aktsepteerimisel ja menetluse jätkamisel kodukorra p-i 18.1.8 tühistamise või õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes tehtav kohtuotsus isegi kaebuse rahuldamise korral kuidagi mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Eelneva põhjal ei pea kohus kaebuse muutmist algse kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekaks. Seetõttu ei pea kohus antud juhul kaebuse muutmist vajalikuks. 12. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik