2-15-124348/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-15-124348

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-124348

Tsiviilasi

Wesico Project OÜ hagi MTÜ Vesilik vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2547,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Wesico Project OÜ (registrikood 10882277),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post

raul@abtalts.ee)

Kostja MTÜ Vesilik (registrikood 80360132), seaduslik

esindaja Malle Tomson (e-post malle@kanne.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista MTÜ-lt Vesilik Wesico Project OÜ kasuks:

- põhinõue 1712,11 eurot ning 21.01.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

210,59 eurot, kokku 1922,70 eurot;

- viivis põhinõudelt (1712,11 eurot) alates 27.01.2016. a kuni põhinõude täieliku

tasumiseni määraga 0,1% kalendripäevas, kusjuures viivisenõuded kokku ei või

ületada põhinõuet.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud MTÜ Vesilik kanda.

4. Määrata Wesico Project OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista MTÜ-

lt Vesilik Wesico Project OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1228 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

Wesico Project OÜ (hageja) esitas 27.01.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

MTÜ-lt Vesilik (kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1712,11 eurot, viivised

alates 26.09.2015. a kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 0,1% põhivõlgnevuselt

(1712,11 eurot) kalendripäevas, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) riigihanke nr 162105

tulemusel 14.05.2015. a töövõtulepingu ETÜ 2013 nr 3/2015 Piigaste oja vesiveski paisu

kalapääsu ehitustööde teostamiseks.

25.06.2015. a saatis oja allavoolu asuva kalakasvanduse omanik Krei-Jõe OÜ tellijale N.L.

eksperthinnangu Piigaste oja vesiveski kalapääsu tööprojekti töö NR PP14/35 kohta. Krei-Jõe

OÜ leidis, et kalapääsu ehitusprojektis peaks olema ära näidatud, kuhu kavatsetakse paisjärve

ette kogunenud setted ladustada ja nende mahud peaksid olema sobivad paisutusala

mõjupiirkonnas olevatega. Krei-Jõe OÜ asus oma pöördumises seisukohale, et tellija

ehitusprojekt ei võimalda tagada puhast vett Krei-Jõe OÜ kalakasvanduse tarbeks.

Tellija edastas eelviidatud pöördumise töövõtjale 26.05.2015. a. Tellija selgitas oma e-kirjas,

et talle tundub, et kooskõlastatust maaomanikuga (Krei-Jõe OÜ-ga) ehitustegevuseks

vastavalt tellija ehitusprojektile ei ole võimalik saada. Tellija kinnitas, et samuti keeldub

projekteerija tellijaga antud probleemi arutamast. Lisaks küsis tellija töövõtjalt, millised

oleksid töövõtja arvates võimalikud lahendused ning palus töövõtjal teha kalkulatsiooni, kui

palju läheb maksma vee möödajuhtimine torustikuga.

26.06.2015. a vastas töövõtja tellija 25.06.2015. a e-kirjale ja leidis, et lahenduse

väljatöötamiseks tuleks konsulteerida eksperdi N.L. ja temapoolne visioon projekteerijatele

edastada. Töövõtja seisukoht oli, et on vaja lisaaega, et keegi projekteeriks uue töölahenduse,

saadaks selle ametkondadele kooskõlastusringile ja seejärel tuleb uuesti ehitusluba taotleda.

Töövõtja märkis lisaks, et raske on kalkuleerida lisakulu kui pole teada, milline tuleb

lahendus ja soovis teada, kas tellija saab projektile pikendust paluda tööde rahastajalt (SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus). Tellija vastas pöördumisele, et pikendust projektile ei saa

kuna on rahastusperioodi lõpp. Tellija lisas, et rääkis projekteerijaga, kelle seisukoht on, et

projekti muudatuseks põhjust ei ole, samuti mitte uuteks kooskõlastusteks ametkondades.

Töövõtja esitas 7.07.2015. a tellijale omapoolse nägemuse projekti teostamiseks lisanduvatest

töödest. Töövõtja informeeris 13.07.2015. a e-kirjas, et ootab esitatud pakkumisele vastust

ning et puudub nõuetele vastav ja kooskõlastatud tööprojekt, tellijapoolne ehitusloa

taotlemine (väljastamine) on takerdunud, töödega alustamine on eeltoodu tõttu võimatu.

Tellija vastas 13.07.2015. a et üks töövõtja pakutud lahendustest on sobiv ka Krei-Jõe OÜ-le,

kes annaks puuduoleva kooskõlastuse, kuid töövõtja pakutud tööde hind 30 000 eurot ei ole

tellijale jõukohane. Töövõtja ei pidanud võimalikuks hinnapakkumist alandada.

Tellija esitas 25.08.2015. a töövõtjale lepingu ülesütlemise teate, märkides, et tellija ütleb

lepingu üles punkti 12.5.1 alusel. Töövõtja esitas 25.08.2015. a tellijale nõude vastavalt

lepingu punktile 12.5.1 töövõtja muude põhjendatud ja tõendatud kulude hüvitamiseks, mis

kaasnesid töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija poolt. Töövõtja nõudis kulude

hüvitamist kogusummas 1810,81 eurot, mis koosnesid:

-

ehitusaegse garantiiga seotud otsekuludest summas 127,48 eurot;

-

ehituse koguriskikindlustuse otsekuludest summas 694,93 eurot;

-

ehitusloa riigilõivu otsekuludest summas 130 eurot;

-

transpordi otsekuludest (528 km x 0,3 eurot/km) summas 158,40 eurot;

-

kaudkuludest perioodil 14.05.-12.08.2015. a (projekti juhtimine, asjaajamine) summas

700 eurot.

Lepingu üldtingimuste p 6.1.6.1 ning eritingimuste p 1 Jrk nr 22-24 järgi pidi hageja sõlmima

koguriskikindlustuse lepingu. Töövõtja sõlmis Ehituse koguriskikindlustuse poliisi nr

943042882 kindlustussummas 72395 eurot perioodiks 25.06.2015. a kuni 31.10.2015. a ja

tasus selle eest osamakse 694,93 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 6.1.1.1 ning

eritingimuste p 1 Jrk nr 17 oli täitmisaja tagatiseks 10% lepingu hinnast. Hageja sõlmis

garantiilepingu Swedbank AS-ga garantiisummas 7239,54 eurot ning tasus selle eest

lepingutasu 85 eurot ning riskitasu 42,48 eurot, kokku 127,48 eurot. Eeltoodud kulude

kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.2015. a e-kirjas.

Kuigi lepingu üldtingimuste p 3.1.4 kohaselt lasus vajaliku ehitusloa hankimise kohustus

tellijal, tasus töövõtja tellija 21.05.2015. a esitatud palvel ehitusloa taotluseks vajaliku

riigilõivu 130 eurot Kõlleste Vallavalitsusele.

Seoses erinevate lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja asjaajamisega käis hageja töötaja

A.K. korduvalt Piigastel asuval tööobjektil (10.06.2015. a, 17.06.2015. a, 15.07.2015. a).

Sõidukiga läbitud kogudistants oli 199 km. Hageja arvestab kilomeetritasuks 0,3 eurot (hageja

lähtub oma ettevõttes sõiduautode sõidukulude arvestuses Rahandusministri 13.01.2011. a

määrusest nr 2 ja käsitleb nii erasõitude kui ametisõitude kulu arvestusega 0,3 eurot

kilomeeter), seega kujuneb transpordi otsekulude maksumuseks 59,7 eurot. Hageja töötaja

poolt tehtud sõite tõendavad sõidupäeviku 2015. a juuni ja juuli väljavõtted. Kõik sõidud on

olnud lepinguga seotud asjaajamine (kohtumine Krei-Jõe OÜ esindajatega, kohtumised Tellija

esindajaga, objekti ülevaatus), mistõttu on tegu põhjendatud ja tõendatud kuludega, mis

kuuluvad hüvitamisele.

Asjaoludest nähtub, et seoses projekti juhtimise ning asjaajamisega kandis hageja 14.05-

12.08.2015. a kaudseid kulusid, mis seisnesid eelkõige tööjõukuludes. Kostja poolt tellitud

ehitusprojekt ei olnud sobilik ega saanud vajalikku Krei-jõe OÜ kooskõlastust. Seetõttu pidi

hageja tegelema täiendavalt uute lahenduste väljatöötamisega kostja palvel (seda kinnitab

kostja e-kiri hagejale, milles ta tunnistab, et ei saa vajalikku kooskõlastust ja palub hagejalt

sellega seoses uusi lahendusi ja kalkulatsioone). Need asjaolud tõid kaasa täiendava

tööjõukulu, millega hageja ei olnud arvestanud riigihankemenetluses pakkumuse esitamisel.

Arvestades hageja töötaja A.K. poolt kulutatud tööaega kolme kuu jooksul projektidega

seonduvale, eelkõige kandis hageja kulusid A.K. töötasu näol. Hageja hinnangul on selliste

kulude ulatuseks 700 eurot. Arvestades projektijuhtimise eest makstavaid töötasusid ja üldist

palgataset Eestis ehitussektoris, on nõude ulatus hageja hinnangul proportsionaalne ja

mõistlik. Lisaks A.K. töötasule on hageja teinud kulutusi kontoritarvetele, tugiteenustele jne.

A.K. igakuine töötasu on ligi 2200 eurot brutosummas ning perioodil 14.05.2015. a kuni

12.08.2015. a tegeles A.K. Piigaste objektiga igakuiselt ca 1/10 oma tööajast. Muud üldkulud

on arvestatud samuti mõistlikus mahus.

Lepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt oli poolel õigus nõuda viivist, kui teine pool rikkus

lepingust tulenevat maksekohustust. Lepingu eritingimuste punkt 1 Jrk nr 36 kohaselt leppisid

pooled kokku, et lepingu üldtingimuste punktis 12.2.1 sätestatud viivisemääraks loetakse

0,1% tasumata summalt kalendripäevas. Seega arvestades, et põhivõlgnevuse summa on

1712,11 eurot, kohustub kostja tasuma hagejale viivist 1,71 eurot päevas. Hageja esitas

kostjale viivisenõude 25.08.2015. a ning arvestab viivist alates 26.09.2015. a. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 210,59 eurot (1,7121 eurot x 123 päeva).

Kostja seisukoht

Kostja leiab, et töövõtja nõue on alusetu, kuna töövõtja ei alustanud lepingukohaste töödega

lepingu kohaselt ega mõistliku aja jooksul ega teinud ühtegi lepingu kohast tööd. Lepingu

lõpetamine p 12.5.1 alusel oli tingitud soovist lõpetada leping töövõtjale soodsaimal viisil, et

mitte märkida riigihangete registrisse lepingu ülesütlemise põhjuseks töövõtja poolset lepingu

rikkumist. Sisuliselt tingisid lepingu ülesütlemise töövõtja tegematajätmised.

Leping oli sõlmitud riigihanke tulemusena, mistõttu kohaldus üldtingimuste p 4.4.2.1, mille

kohaselt pidi töövõtja töö tegemisel kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli nimetanud

pakkumuses. Riigihanke pakkumuses on hageja esitanud alltöövõtjana OÜ Siimel, kelle

pädevuseks ja teostatavateks töödeks või osutatavateks teenusteks hankelepingu elluviimisel

olid hüdrotehnilised tööd ja projektijuhtimine. Alltöövõtja esindaja oli Hillar Saarik. Kostjale

teadaolevalt ei sõlminud hageja alltöövõtja Siimel OÜ-ga lepingut hüdrotehniliste tööde

teostamiseks ega projektijuhtimiseks. Kolm kuud pärast hankelepingu sõlmimise ei olnud

kostjal kui tellijal hüdrotehniliste tööde tegijat ega projektijuhti olemas, kellel oleks

hanketingimustele vastav kvalifikatsioon ja keda võiks ehitusplatsile lubada. A.K. see

kvalifikatsioon puudus, mistõttu kostja ei pea tema objektil viibimist ja sellega seoses

tekkinud kulutuste hüvitamist põhjendatuks. Hageja ei alustanud ega saanudki alustada

ehituslepingu täitmist, kuna selleks puudusid hankes ettenähtud kvalifikatsioonile vastav

projektijuht ja hüdrotehniliste rajatiste ehitaja. Seepärast ei saanud neil olla ka kulutusi, mis

oleksid suunatud lepingu täitmisele.

Lepingu eritingimuste p 1 Jrk nr 10 kohaselt oli kokku lepitud, et ehitusloa hangib töövõtja.

OÜ Piiber Projekt poolt koostatud tööprojekt Töö nr PP14/35 vastas Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“

tingimustele. Kõik vajalikud kooskõlastused vajalike ametkondade ja naaberkinnistutega olid

olemas. Hankedokumentidena Riigihangete registris üleval olnud OÜ Piiber Projekt Töö nr

PP14/35T p 3, lk 9 on kirjas Ehitustööde läbiviimine oja sängis (sh sette eemaldamine) on

vajalik kooskõlastada allavoolu asuva kalakasvanduse omanikuga. Hageja on oma

pakkumuses kinnitanud, et ta on hanketeate ja hankedokumentide ning hankija poolt

väljastatud lisainformatsiooniga tutvunud ning nõustub hankija poolt esitatud tingimustega.

Seega pidi hageja olema teadlik kohustusest kooskõlastada vajalikud tööd kalakasvatusega.

Hagejal ei olnud sõlmitud lepingut projektijuhiga, kellel oleks piisav kvalifikatsioon

läbirääkimiste pidamiseks. Hüdrotehniliste ehitiste, käesoleval juhul veetaseme langetamiseks

jões, ajutise pinnaspaisude rajamiseks jm töödeks voolava vee tsoonis vajalikud teadmised

oleksid aidanud kindlasti allavoolu jääva kalakasvajaga kokkuleppe saavutada (uue hankega

leitud uus ehitaja suutis kalakasvatajaga kokku leppida paari päeva jooksul). Hageja kantud

kulud uute lahenduste väljatöötamisel tulenevad hageja kvalifikatsiooni mittevastavusest

nõutud tööde tegemiseks ja ei saa olla nõude esitamise aluseks.

Üldtingimuste p 12.5.6 kohaselt oleks tulnud lepingukohastest tehtud töödest tellijat teavitada

ja nõue esitada 5 tööpäeva jooksul, mitte 8 tööpäeva jooksul, nagu käesoleval juhul hageja

toimis.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Hageja alustas lepingu täitmisega koheselt pärast lepingu sõlmimist, tehes töid, mis kuulusid

töövõtu hulka ja millega oli võimalik alustada – ehitamiseks vajalike lubade, kindlustuste,

kooskõlastuste hankimine. Kuivõrd ehitusloa taotluse ja vee erikasutusloa taotluse esitas

ametiasutustele tellija, siis töövõtja tegeles ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste hankimisega

Keskkonnaametist (sh nõusolek puu- ja põõsarinde raieks) ja Krei-Jõe OÜ-lt. Tööde

ajagraafiku kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vahemikus 14.05.2015. a kuni

10.06.2015. a toimub lubade ja kooskõlastuste hankimine ning alates 11.06.2015. a asutakse

teostama ettevalmistavaid töid ja alates 1.07.2015. a veskihoone müüride ja paisu remonti.

Töövõtja ei saanud ehitustöödega tähtaegselt alustada, sest vee erikasutusluba väljastati

kostjale alles 20.07.2015. a ning kohalik omavalitsus ei väljastanud ehitusluba. Ehitusprojekti

koostamine ja kooskõlastamine ei olnud antud hankes töövõtja kohustus. Töövõtja oli teadlik

ehitustööde kooskõlastamise vajadusest, kuid antud juhul oli kooskõlastamata projekt, mitte

ehitustööd.

Alltöövõtu (hüdrotehnilised tööd) teostamiseks oli hagejal siduv eelkokkulepe OÜ-ga Siimel,

kellel

olid

vajalikud

registreeringud

ja

pädevus

nõutavate

tööde

teostamiseks.

Alltöövõtulepingu sõlmib hageja peatöövõtjana alati siis, kui on selge tööde algus- ja

lõpptähtajad ning lõplik tööde koosseis. Kui hageja oleks sõlminud alltöövõtulepingu, siis

kajastuks kahjunõudes ka OÜ-le Siimel maksmisele kuuluv leppetrahv alltöövõtulepingu

ennetähtaegse ülesütlemise eest. Lubade ja kooskõlastuste hankimiseks ei olnud alltöövõtja

abi vaja ning sellega tegeles töövõtja projektijuht A.K., kes oli töövõtja esindaja ning tema

viibimine objektil enne alltöövõtuna teostatavate tööde algust oli igati põhjendatud. Kostja

väide, et uue hankega leitud uus ehitaja suutis kalakasvatajaga kokku leppida paari päeva

jooksul on tõendamata. Kostja jätab ka välja toomata uue lepingu tingimused (hind, tööde

maht, muud olulised tingimused).

Kostja viide lepingu p-le 12.5.6 jääb hagejale arusaamatuks. Märgitud lepingupunkt käsitleb

lepingu lõpetamise hetkeks teostatud tööde ülemõõtmist, ülevaatamist ja hindamist mitte

nõude esitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Wesico Project OÜ (hageja, töövõtja) on esitanud hagi MTÜ Vesilik (kostja, tellija) vastu

lepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja poolte vahel

sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.5.1 alusel.

Lepingu üldtingimuste p 12.5.1 kohaselt Tellijal on õigus leping korraliselt ja ilma, et see

oleks tingitud töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest, üles ütelda igal ajal. Sellisel juhul on

töövõtjal õigus nõuda tasu kõikide akteeritud tööde eest, ning muude põhjendatud ja

tõendatud kulude hüvitamist, mis kaasnevad töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija

poolt.

Vaidlus puudub selles, et kostja (tellija) on 12.08.2015. a lepingu üles öelnud, viidates

sealjuures üldtingimuste p-le 12.5.1 (lepingu ülesütlemisavaldus tl 98).

Kostja selgituste kohaselt oli lepingu lõpetamine p 12.5.1 alusel tingitud soovist lõpetada

leping töövõtjale soodsaimal viisil, et mitte märkida riigihangete registrisse lepingu

ülesütlemise põhjuseks töövõtja poolset lepingu rikkumist. Sisuliselt tingisid lepingu

ülesütlemise töövõtja tegematajätmised. Kostja viitab järgmistele rikkumistele:

-

töövõtja ei alustanud lepingu kohaselt ega mõistliku aja jooksul lepingukohaste

töödega;

-

riigihanke pakkumuse alltöövõtja kinnituses on pakkuja esitanud alltöövõtjana OÜ

Siimel, kelle pädevuseks ja teostatavateks töödeks või osutatavateks teenusteks

hankelepingu elluviimisel olid „Hüdrotehnilised tööd ja projektijuhtimine.“

Alltöövõtja esindaja oli Hillar Saarik. Kolm kuud pärast lepingu sõlmimist ei olnud

tellijal hüdrotehniliste tööde tegijat ega projektijuhti olemas.

Tellijal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda üldtingimuste p-s 12.5.2 nimetatud juhtudel

(tl 67). Kostja ei ole ühelegi konkreetsele üldtingimuste punktile viidanud. Üldtingimustes

nimetatud alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võimaldasid lepingu üles öelda pärast

mõistliku lisatähtaja möödumist (välja arvatud p 12.5.2.5, mis kohaldus töövõtja pankroti

korral). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kummagi väidetava rikkumise osas

hagejale lisatähtaega andnud – ei lepingukohaste töödega alustamiseks ega alltöövõtulepingu

sõlmimiseks.

Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel

juhul kohalduvad lepingust taganemise üldsätted (vt nt Riigikohtu 5.06.2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14). VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepitust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

Lisaks olulisele lepingurikkumisele on lepingust taganemise eelduseks töövõtja vastutus

rikkumise eest. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab

lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust VÕS §

103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. Tulenevalt VÕS § 101 lõikest 3 ei või

võlausaldaja lepingust taganeda võlgniku rikkumise tõttu, kui selle rikkumise põhjustas tema

enda tegu või temast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab.

VÕS § 116 lg 2 kohaselt Olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige kui: 1) kohustuse

rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel

asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust

rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi;

5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 kohaselt Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui

kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral

kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes

ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui

rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool

teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega olulise lepingurikkumise eelduseks on üldjuhul

töövõtjale täitmiseks täiendava tähtaja andmine.

Tööde ajagraafiku kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vahemikus 14.05.2015. a kuni

10.06.2015. a toimub lubade ja kooskõlastuste hankimine ning alates 11.06.2015. a asutakse

teostama ettevalmistavaid töid ja alates 1.07.2015. a veskihoone müüride ja paisu remonti.

Samas vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.2015. a (tl 187-189), ehitusluba ei olnud

kohalik omavalitsus enne töövõtulepingu ülesütlemist väljastanud. Ehitusloa saamine lükkus

edasi, kuna ehitusprojektil puudus Krei-Jõe OÜ kooskõlastus.

Pooled vaidlevad selle üle, kes pidi lepingu kohaselt ehitusloa hankima. Hageja leiab, et

ehitusloa hankimise kohustus oli kostjal. Hageja viitab lepingu üldtingimuste p-le 3.1.4, mille

kohaselt kui ehitusprojekti koostab tellija või see koostatakse tema korraldusel, on ehitusloa

või kirjaliku nõusoleku hankimise kohustus tellijal, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Kostja leiab, et ehitusloa hankimise kohustus oli hagejal. Kostja viitab üldtingimuste p-le 2.9

ning eritingimuste p 1 Jrk nr 10, milles oli kokku lepitud, et ehitusloa hangib töövõtja. Kohus

leiab, et lähtuda tuleb lepingu eritingimustes kokku lepitust, mille kohaselt ehitusloa

hankimise kohustus oli töövõtjal (st hagejal). Vaidlus puudub selles, et ehitusloa taotluse

esitas siiski tellija ise ning töövõtja tasus tellija palvel üksnes riigilõivu.

Ehitusprojekti kooskõlastamine ei olnud lepingu kohaselt töövõtja kohustus. Üldtingimuste p-

st 2.9 ei tulene töövõtja kohustust ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Üldtingimuste p 2.9

kohaselt Töövõtja hangib tööd alustamise, tegemise, lõpetamise, ettenäitamise ning

üleandmisega seotud load, kooskõlastused jm nõutavad dokumendid. Töövõtja taotleb

projekteerimistingimused, kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa

(sh tasub asjaomased riigilõivud), kui lepingus on kokku lepitud, et nende hankimine on

töövõtja kohustus. Eritingimuste p 1 Jrk nr 10 kohaselt oli kokku lepitud, et töövõtja peab

hankima ehitusloa. Sellest ei tulene, et töövõtja pidi hankima ka ehitusloa väljastamiseks

vajalikud kooskõlastused. Vajadus saada Krei-Jõe OÜ kooskõlastus selgus pärast lepingu

sõlmimist. Kostja sõnul ei osanud ta arvata, et vald seda kooskõlastust nõuab. Tööprojektis oli

märgitud (tl 143), et ehitustööde läbiviimine oja sängis (sh sette eemaldamine) on vaja

kooskõlastada allavoolu asuva kalakasvanduse omanikuga (Krei-Jõe OÜ). Lepingu kohaselt

kohustus töövõtja kooskõlastama Krei-Jõe OÜ-ga ehitustööd, aga mitte hankima

kooskõlastust ehitusprojektile. Siiski osutas töövõtja tellijale seoses läbirääkimistega Krei-Jõe

OÜ-ga kaasabi. Muu hulgas on töövõtja pakkunud välja erinevad lahendusvariandid, millest

ühega Krei-Jõe OÜ ka nõustus, kuid tellijale ei sobinud pakutud tööde hind (tl 91-92).

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et viivitused lepingu täitmisel tekkisid tellijast endast

tulenevatel asjaoludel (vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.2015. a) ning kolmandast

isikust tulenevatel põhjustel (Krei-Jõe OÜ kooskõlastuse puudumine), mille eest hageja

lepingu kohaselt ei vastutanud.

Üldtingimuste p 4.4.2.1 kohaselt kohustus töövõtja kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli

pakkumuses nimetanud ning nende alltöövõtjate asendamine tuli eelnevalt kirjalikult tellijaga

kooskõlastada.

Alltöövõtja pädevusteks pidid olema hüdtotehnilised tööd ja projektijuhtimine. Kostja väitel

sai leping sõlmitud seepärast, et projektijuht oli H. Saarik, kel olid kogemused vesiehitusega.

Hageja on tunnistanud, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud, kuid oli sõlmitud siduv

eelleping ning alltöövõtuleping oli plaanis sõlmida pärast ehitustöödeks vajaliku loa saamist.

Kostja on kohtuistungil selgitanud, et telefonivestlustes on olnud juttu sellest, et alltöövõtjat ei

ole. Hillar Saariku juhtust sai kostja enda sõnul aru, et temal ei olnud plaanis

alltöövõtulepingut sõlmida. Kirjalikes seisukohtades kostja neid asjaolusid välja toonud ei ole,

kuna telefonivestlusi ei ole tal millegagi tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et alltöövõtjal

puudus kavatsus kostjaga lepingut sõlmida. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et alltöövõtuleping

pidi olema sõlmitud juba enne ehitustöödega alustamiseks vajalike lubade saamiseks. Isegi

kui pidada asjaolu, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud rikkumiseks, ei saa seda pidada

niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis andnud kostjale õiguse lepingust taganeda ilma täitmiseks

(alltöövõtulepingu sõlmimiseks) täiendavat tähtaega andmata. Kostja vastusest ning kohtule

esitatud kostja e-kirjadest nähtub, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kui

hageja soovib pakkumuses nimetatud alltöövõtjat asendada, tuleb see kostjaga kooskõlastada

(kostja 24.07.2015. a e-kiri, tl 113), samuti on kosja palunud hagejalt teatada, kes Piigaste

paisu ehitama hakkab (kostja 11.08.2015. a e-kiri, tl 115). Samas ei ole kostja ühtki tähtaega

alltöövõtulepingu sõlmimiseks andnud.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostjal puudus alus töövõtulepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks / lepingust taganemiseks. Seega lõppes leping korralise ülesütlemisega ning

hagejal on õigus vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5.1 nõuda põhjendatud ning

tõendatud kulude hüvitamist. Kohus leiab, et kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on

põhjendatud ning tõendatud.

Kostja on viidanud üldtingimuste p-le 12.5.6 ning leidnud, et kulude hüvitamise nõue on

esitatud hilinenult. Üldtingimuste p 12.5.6 kohaselt Lepingu ülesütlemise korral tehakse

tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast

lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. Kohus

nõustub hagejaga, et nimetatud lepingupunkt ei käsitle kulutuste hüvitamise nõude esitamist.

Ehitise koguriskikindlustus 694,93 eurot

Lepingu üldtingimuste punkti 6.1.6.1 kohaselt Juhul kui lepingus on nii sätestatud, sõlmib

töövõtja enne tööde alustamist, kuid hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu

sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille tingimuste kohaselt

katab kindlustus kõik tööde tegemisest tulenevad ohud (sh sisseseade, masinate, olemasoleva

ehitise jm-ga seoses). Kindlustuslepingu hüvitamise piirmäära minimaalne suurus peab olema

vähemalt võrdne lepingus sätestatudlepingu hinnaga

(arvestatuna summast ilma

käibemaksuta) ning omavastutuse maksimaalne suurus peab vastama lepingus kokku lepitud

summale. Vastava kokkuleppe puudumise korral on töövõtjal õigus määrata omavastutuse

suurus oma äranägemise järgi. Lepingu eritingimuste punkti 1. Jrk nr 22-24 järgi pidi hageja

sõlmima koguriskikindlustuse lepingu. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka

oma 21.05.2015. a e-kirjas (tl 87). Hagiavaldusele on lisatu ehituse koguriskikindlustuse

poliis nr 943042882 (tl 78-79), millest nähtub, et tasutud on kindlustuse osamakse 694,93

eurot.

Ehitusaegse garantii kulud 127,48 eurot

Lepingu üldtingimuste punkt 6.1.1.1 sätestab Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab

töövõtja tellijale enne lepingu sõlmimist täitmisaja tagatise 10 (kümne) protsendi ulatuses

lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta) ühel järgmisel viisil (seejuures on töövõtjal

lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamis tellija poolt

lepingus lubatud teist liiki tagatise: esitab krediidi- või finantseerimisasutuse või

kindlustusandja garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem

kui täitmisaeg. Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1 Jrk nr 17 oli täitmisaja tagatiseks

10% lepingu hinnast. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.2015. a e-

kirjas (tl 87). Hageja sõlmis garantiilepingu Swedbank AS-ga garantiisummas 7239,54 eurot

(tl 81-82) ning tasus selle eest lepingutasu 85 eurot ning riskitasu 42,48 eurot, kokku 127,48

eurot.

Ehitusloa riigilõiv 130 eurot

Kohus on eelnevalt leidnud, et ehitusloa hankimise kohustus oli töövõtjal. Sellele vaatamata

esitas ehitusloa taotluse tellija ise, kuid kostja tasus tellija palvel taotluselt tasumisele kuuluva

riigilõivu 130 eurot. Kostja 21.05.2015. a e-kirjast hagejale nähtub, et kostja palub hagejal

tasuda ehitusloa taotluse riigilõiv ning saata vastav maksekorraldus (tl 86). Riigilõivu

tasumise maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on riigilõivu tasunud (tl 77). Kostja on

seda nõuet tunnistanud.

Transpordi otsekulud 59,7 eurot

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esindaja A.K. käinud kolmel korral Piigastel asuval

tööobjektil. Sõidud on olnud seotud lepinguga seotud asjaajamisega – kohtumine Krei-Jõe

OÜ esindajaga, kohtumised tellija esindajaga, objekti ülevaatus. Objektil käimised ning

läbitud distants on tõendatud hageja esindaja sõidupäeviku väljatrükiga (tl 100-101). Kostja ei

ole vaidlustanud asjaolu, et hageja esindaja on objektil käinud. Mõistlikke kulusid seoses

objekti ülevaatuse ning kohtumistega nii tellija kui Krei-Jõe OÜ esindajatega saab pidada

põhjendatuks. Asjaolu, et objektil käis hageja esindaja A.K., mitte riigihanke pakkumises

nimetatud alltöövõtja projektijuht H.S., ei anna alust jätta transpordikulude nõude osas hagi

rahuldamata.

Projektijuhtimise ja asjaajamiskulud 700 eurot

Hagiavalduse kohaselt seisnevad hageja projektijuhtimise ja asjaajamiskulud eelkõige hageja

poolt kantud tööjõukuludes (A.K. töötasu). Kohus leiab, et kuigi ehitustöödega alustamiseni

ei jõutud, on tõendatud, et hageja esindaja on seoses lepingu täitmisega teinud erinevaid

toiminguid. Seoses sellega, et Krei-Jõe OÜ-lt ei saadud vajalikku kooskõlastust, pidi hageja

kostja palvel tegelema täiendavalt uute lahenduste väljatöötamisega. Seda tõendab kostja

25.06.2015. a e-kiri hagejale. Samuti tegeles töövõtja ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste

hankimisega Keskkonnaametist – nt nõusolek puu- ja põõsarinde reieks veekaitsevööndis.

Hageja esindaja on käinud Piigastel asuval objektil. Kulu suuruse osas ei ole kostja

vastuväiteid esitanud. Mõistlikus ulatuses hageja tööjõukulude hüvitamist saab kohtu

hinnangul pidada põhjendatuks.

Viivis

VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkt 12.2.1 sätestab, et Kui pool rikub

lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda viivist alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus

sätestatud viivisemäära ulatuses. Kui lepingus ei ole viivisemäära sätestatud, on poolel õigus

nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Poolel on õigus viivis tasaarvestada teisele poolele

tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. Lepingu eritingimuste

punkt 1 Jrk nr 36 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu üldtingimuste punktis 12.2.1

sätestatud viivisemääraks loetakse 0,1% tasumata summalt kalendripäevas.

Hageja esitas kulude hüvitamise nõude 25.08.2015. a ning arvestab viivist alates 26.09.2015.

a, lähtudes sealjuures VÕS § 113 lg-st 2 ja VÕS § 821 lg 1 p-st 1. VÕS § 113 lg 2 II lause

kohaselt Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul,

arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. VÕS § 821

lg 1 p 1 kohaselt Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega

kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel

arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kostja ei ole väitnud, et ta ei

saanud kulutuste hüvitamise nõuet 25.08.2015. a. Seega mõistab kohus välja viivise alates

26.09.2015. a. 26.01.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 210,59 eurot

(1712,11 eurot x 0,1% x 123 päeva).

Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus edasi välja viivise alates 27.01.2015. a kuni põhinõude

täieliku tasumiseni määraga 0,1% päevas, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada

põhinõuet.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on 30.03.2016. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulud kokku 1962,28 eurot (293,96 eurot riigilõiv, 1668,32 eurot õigusabikulud).

Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Raul Talts, kes osutas hagejale õigusabi

tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 12

tundi ja 50 minutit:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 tund;

-

kliendi poolt edastatud täiendavate hagi koostamiseks vajalike materjalide

läbitöötamine 1 tund ja 20 minutit;

-

hagiavalduse koostamine 6 tundi ja 40 minutit;

-

kostja 17.02.2016. a vastuse läbitöötamine ja hagejakirjaliku arvamuse koostamine

kostja 17.02.2016. a vastuse osas 3 tundi ja 50 minutit.

Hageja on tasutud riigilõivuks märkinud 293,96 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja

tasunud riigilõivu 275 eurot, mis käesoleval juhul ka tasuda tuli. Seega riigilõivu osas on

menetluskulu põhjendatud 275 euro ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 I lausest mõistab kohus hageja lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu on hageja

lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud 7 tunni ja 20 minuti ulatuses

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 minutit (tegemist ei ole õigusalaseid

eriteadmisi vajava toiminguga), hagiavalduse koostamine (sh täiendavate materjalide

läbitöötamine 5 tundi, kostja vastuse osas seisukoha koostamine 2 tundi). Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud tavapäraseks. Seega määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

summas 1228 eurot (275 eurot + 7 tundi ja 20 minutit x 130 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Andrus Miilaste