1-15-4311/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

24. mai 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4311 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest T.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

T.H , i.k. , kannab karistust XXX Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.02.2015 ja lõpp 03.04.2017.

Kohtuasja

läbivaatamise aeg 16.05.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta T.H enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk T.H le ja prokurörile. - saata Viru Vanglale,

Asjaolud Viru Vangla esitas 02.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.H vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. T.H on süüdi tunnistatud Viru

Maakohtu 27.05.2015 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning kohus mõistis talle § 65 lg

karistuseks 3 kuud vangistust. KarS

1 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust lugedes mõistetud karistuse kui kergema kaetuks Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus T.H süüdi KarS § 274 lg 2 p 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust võrra ning mõistis T.H le liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. -

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.02.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

T.H enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul on tal taotleb . vabanemise korral olemas töökoht ja koguni 2 elukohta, kuid elama asub ema juurde. Teab, et tal on probleeme alkoholiga, kuid narkootikumidega mitte. Kinnitab, et suhtleb ainult oma perekonna liikmetega ja kaalub võimaluse korral õppima asumist xxxx.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Ain Tali seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et , ka tingimisi mõistetud karistus, ei ole T.H varasemad karistused T.H le mõju avaldanud ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida -

tema käitumist õiguskuulekuse suunas arvestades asjaoluga, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. arvukate distsiplinaarkaristuste olemasolule ning Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava kõrgohtlikkusele.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.H käitumine vanglas

ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaheksa distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul tingimus täitmata on see . Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on muutunud raskemaks, kuna varavastastele süütegudele on lisandunud vägiva d võimuesindaja suhtes. Kuritegude l soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt elama kinnipeetav asuks ema juurde üürikorterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks .

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale ema ka veel vennad. Ema on valmis poega vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt.

Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka üks vendadest on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on mõjutatav, samas võib ta ka ise teistele negatiivset mõju avaldada. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.

Kinnip xxxx xxxx.

eetaval on vabanemisel olemas töökoht Samas tuleb märkida, et isikul on vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja - harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav on negatiivselt meelestatud ametlike maksude maksmise osas ja soovib tulevikus töötada ainult mitteametlikult.

Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda on vähene. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole, narkootikumide tarvitamist kinnipeetav eitab.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ on hõivatud majandustöödel ja . Samas on kinnipeetava iseloomustuses märgitud, et on esinenud põhjuseta tööle mitteminekuid.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 68%. Ohustatud on ühiskond ja võimuesindajad võib realiseeruda grupi mõjul ja/või tervikuna . Oht

siis, kui isik ei suuda hoiduda alkoholi kuritarvitamisest.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale omane parasiitlik eluviis (isik oli enne vangistust vanemate poolt ülalpeetav ja ei näe selles probleemi), haridusse suhtub ükskõikselt, majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Mõtlemine on enesekeskne, käitumine impulsiivne, probleemide lahendamise asemel eitab või väldib neid. Kindlaid eesmärke püstitanud pole, elab põhimõttel – üks päev korraga. Kehtestatud reeglitesse suhtub ükskõikselt, toimepandud tegude osas kahetsust ei väljenda, ei näe probleemi vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes.

Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, sest kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. T.H puhul emist kõrge

on teg käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning -

lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik