1-16-2910/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-2910

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-2910 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsus G.K süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.K Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava G.K kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja

apellatsioon tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustat

avast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsusega tunnistati G.K lühimenetluses kiirmenetluse korras

vangistus 6 kuuks. süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2

alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 19. juuni

2014. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva võrra mõistis

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati G.K-le mõistetud karistus 174

tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

2(3)

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki õigus G.K-lt lisakaristusena juhtimise 5 kuuks.

2. G.K 9. aprillil 2016 kella 12:56 ajal Tallinnas xxx juures juhtis tunnistati süüdi selles, et ta

sõiduautot Seat Altea alkoholijoobe seisundis. Alkoholi sisaldus tema poolt väljahingatud õhus oli 0,84 mg/l kohta.

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi

ühe liitri kohta või rohkem.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , kes vaidlustab kohtuotsust süüdistatav G.K

üksnes karistuse mõistmise osas, taotledes selle kohaldamata jätmist või tähtaja lühendamist. lisa

Apellatsioonile on lisatud do

kumendid tema tervisliku seisundi ning töökoha olemasolu kohta.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta leidnud endale maakleri töökoha, kus on vajalik isikliku mootorsõiduki olemasolu. Samuti on tal endaga toimetulekuks vajalik autoga liikumine. Ta ei saagi enam alkoholi tarvitada, sest on lasknud endale paigaldada alkoholi blokeeriva ampulli.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi

argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus

ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning G.K ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval

õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 31). Seega oli esimese astme kohtus tagatud G.K õigus viibida oma asja arutamise juures ja o s ei vaidlustata mingeid sisulisi lla ära kuulatud. Apellatsiooni

süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada

tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali

põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu

kriminaalkolleegium 29. novembri 2010. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt

lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja

kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite

esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad

menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a

3(3)

otsus nr 3-1-1-91- -1-1-2- 07 ja 1. märtsi 2010. a otsus nr 3 10). Süüdistatava apellatsioonis

kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ei viidata. Seoses sellega jätab kohtukolleegium süüdistatava latsiooniga saadetud täiendavad tõendid tähelepanuta. poolt ringkonnakohtule koos apel

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud

karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo

kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on t, sealhulgas lisakaristust süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega.

V kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust iimasel ajal välja

oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratud lisakaristus

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-1-1-86-09 väljendatud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu

on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu

hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on

Riigikohtu , et isiku karistamisel kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult e -1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1- - randlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (3 20 06, 3-1-1-55-07 ).

Kohtukolleegiumi hinnangul G.K suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamata jätmise tuvastatud ei ole.

Maakohus on lisakaristuse tähtaja mõistmisel arvesse võtnud puhtsüdamlikku kahetsust G.K

ja , piirdunud alam süü suurust mistõttu on temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega määra lähedases määras, s , ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta kuni kolmeks . 5 kuuks o

aastaks.

Süüdistatav märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes ta töö kaotab ja paneb end

raskesse materiaalsesse olukorda. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et võimalikule

karistusele oleks pidanud G.K hakkas

mõtlema siis, kui alkoholijoobes sõidukit juhtima. Alkoholi blokeeriva ampulli paigaldamine ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjaoluks, mis tingiks G.K-le mõistetud lisakaristuse tühistamise või selle tähtaja lühendamise.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud G.K lisakaristus

on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on apellatsioo süüdistatava G.K n ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle - 3

juhindudes KrMS § 326 lg st läbi vaatamata.