3-15-965/41 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-965 Määruse kuupäev

24. mai 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksei Pokrase (Pokras) kaebus Viru Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aleksei Pokrase taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tagastada Aleksei Pokrase kaebus.

3. Rahuldada Aleksei Pokrase taotlus ärakirja saamiseks kaebaja poolt 16. mail 2016 kohtule esitatud avaldusest haldusasjas nr 3-15-965.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri ja selle tõlge Aleksei Pokrasele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras esitas 13. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 26. mai 2015 määrusega kaebuse selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 8. juunil 2015 A. Pokrase puuduste kõrvaldamise avaldus ja taotlus avaldusest koopia saamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11. novembri 2015 määrusega A. Pokrase kaebuses osas, milles ta nõudis kaebuses toodud asjaoludel vanglalt hüvitist seonduvalt tema au solvamise ja tervise kahjustamisega (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata A. Pokrase taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2) ning andis A. Pokrasele riigilõivu tasumiseks tähtaja (resolutsiooni p 3).

5. A. Pokras esitas 1. detsembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse peale. Koos määruskaebusega esitas A. Pokras taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ja taotluse määruskaebusest koopia saamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 8. jaanuari 2016 määrusega rahuldamata A. Pokrase taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse resolutsiooni p 1 peale (resolutsiooni p 1), jättis Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2), võttis Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata A. Pokrase taotlused ärakirjade saamiseks tema enda poolt kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusest ja määruskaebusest (resolutsiooni p 4).

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 3. veebruari 2016 määrusega A. Pokrase määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

8. Tartu Halduskohus tagastas 17. veebruari 2016 määrusega A. Pokrase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määruse resolutsiooni p-le 1.

9. Riigikohtu halduskolleegium jättis 25. aprilli 2016 määrusega A. Pokrase määruskaebuse menetlusse võtmata.

10. Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2016 määrusega kaebuse käiguta ja andis A. Pokrasele riigilõivu summas 210 eurot tasumiseks tähtaja.

11. A. Pokras esitas 16. mail 2016 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub end vabastada riigilõivu tasumisest. A. Pokras palus muuhulgas väljastada koopia Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus annab esmalt hinnangu kaebaja taotlusele, milles kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse menetlemise võimalikkuse (II) ning võtab seisukoha taotluse osas, milles kaebaja soovib esitatud avaldusest koopiat (III).

I

13. Kaebaja palub avalduses vabastada end riigilõivu tasumisest seoses sellega, et kaebajal puuduvad vastavad vahendid.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

15. Kohus leiab, et kaebaja esitatud riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 11. novembri 2015 määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud.

Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest ei ole kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed, mistõttu menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole õigustatud.

Kohus selgitab sarnaselt 11. novembri 2015 määruses märgitule, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebuses viidatud sündmused ja vangla toimingud oleksid tekitanud kaebajale sellist mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise näol, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Kohus rõhutab, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Inimväärikuse alandamiseks on õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesolevas asjas ilmselgelt tegemist ei ole. Kohtu hinnangul on kaebaja soovinud väljendada oma pahameelt vangla tegevuse suhtes ning temale mittevaralise kahju tekkimine, mida tuleks rahaliselt kompenseerida, ei ole tõenäoline ning seetõttu ei ole kuidagi põhjendanud ka nõutava mittevaralise kahju hüvitise suurus, milleks on 7000 eurot.

Kohus märgib, et halduskohtumenetluse eesmärk ei ole võimalikult rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumine, vaid selle eesmärgiks on lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Kui maksejõuetu isik vabastataks riigilõivust ka perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

II

16. Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määrus A. Pokrasele menetlusabi andmata jätmise kohta jõustus HKMS § 179 lg 3 ls-st 1 tulenevalt Riigikohtu poolt käesolevas asjas 25. aprilli 2016 määruse tegemisega. HKMS § 246 lg 1 ls 1 järgi täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Seega tuli

A. Pokrasel Tartu Halduskohtu 11. novembri 2015 määrus täita, s.o tasuda hüvitamiskaebuse esitamise eest nõutav riigilõiv summas 210 eurot. Kohus andis 11. mai 2016 määrusega A. Pokrasele selleks tähtaja 7 päeva alates 11. mai 2016 määruse kättesaamisest.

A. Pokras sai 11. mai 2016 kohtumääruse kätte 16. mail 2016. Sellest kuupäevast hakkas kulgema riigilõivu tasumise tähtaeg ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 23. mail 2016. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

17. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

18. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

III

19. Kaebaja on avalduses märkinud, et soovib koopiat Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks, sest see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et kaebaja soovib ärakirja kohtule

16. mail 2016 esitatud avaldusest.

20. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kusjuures nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Antud juhul HKMS § 79 lg-s 1 loetletud aluseid ei esine.

21. Kaebaja soovib koopiat haldusasjas nr 3-15-965 kaebaja poolt omakäeliselt kirjutatud avaldusest. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lg 1 järgi tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Seega väljastab kohus toimikust 20 lehekülge riigilõivuvabalt, kuid alates 21. leheküljest tuleb tasuda riigilõivu 0,30 eurot iga väljastatud lehekülje eest.

22. Kohtule 16. mail 2016 esitatud avaldus asub kahel leheküljel. Kaebaja on selgitanud, et soovib dokumendist ärakirja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes RLS § 61 lg-le 1 väljastab kohus riigilõivuvabalt ärakirja kaebaja poolt omakäeliselt

16. mail 2016 kirjutatud avaldusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik