Legislator Case Law & Legislation
2-16-1351/9 AI generated

2-16-1351/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-1351/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-16-1351/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
weekly commuter allowance social assistance costs prohibition on accepting foreign pensions south Africa asylum of Sri Lankan nationals costs under foreigners act
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1351 Tsiviilasi A.K. taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend 14. märtsi 2016. a Viru Maakohtu kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 14. märtsi 2016. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD 1. A.K. esitas 26. jaanuaril 2016. a Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse järgi palub A.K. riigi õigusabi andmist enda esindamiseks tsiviilkohtumenetluses. A.K. väitel on tal menetlustes kuus tsiviilõiguslikku vaidlust, mille lahendamiseks vajab advokaadi abi. Riigi õigusabi on isikul vaja põhjusel, et tal endal puudub sissetulek. Võimalik kasu taotlejale on tema õiguste kaitsemine ja tunnustamine kohtus. Taotluses sisalduva majandusliku seisundi

2

teatise kohaselt taotleja ei tööta, ülalpeetavaid ei ole. Taotleja netosissetulek ühe kuu kohta on 90 eurot (sotsiaaltoetus riigilt ja kohalikult omavalitsuselt). Kinnisvara, väärtpabereid ja mootorsõidukeid taotlejal ei ole. Omab arvelduskontot SEB Pank AS-is, hoiustatu väärtus on 0 (null) eurot. Taotleja kinnitab, et tal puudub muu vara, mida oleks võimalik kiirkorras realiseerida või millele saaks sissenõuet pöörata. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on järgmised: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 89 eurot, sidekulud 1 eurot, kokku 190 eurot.

2. Viru Maakohus rahuldas 14. märtsi 2016. a kohtumäärusega taotleja taotluse. Määruse järgi anti A.K.le riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täies ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohtumääruse järgi antakse taotlejale õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Veel määras maakohus, et osamaksete suurused määratakse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. 3. A.K. esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale. Määruskaebuse järgi palub A.K. tühistada kohtumääruse osas, milles taotlejat kohustati hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Taotleja palub teha uue kohtumääruse, millega ta täielikult vabastatakse riigi õigusabi kulude hüvitamisest. Määruskaebuse esitaja sissetulekuks on toimetulekutoetus. Selle sissetulekuga ta ei saa maksta õigusabi kulutusi. Määruskaebuse esitaja ei ole kindel, kas tal tulevikus tekib mingisugust sissetulekut. Tegemist on küll noore ja töövõimelise isikuga, aga see ei garanteeri, et on võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et A.K. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 8 määrab riigi õigusabi andmise viisid. Määruskaebuse esitaja põhjendused, miks ta ei ole võimeline riigi õigusabi kulutusi tagasi maksma, ei anna alust tühistada maakohtu määrust. Ringkonnakohus märgib, et riigi õigusabi andmise viisi otsustus on kohtu diskretsiooniotsus ning maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustuse muutmiseks. RÕS § 16 lg 2 järgi määrab kohus riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra kindlaks sama seaduse § 14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega. Maakohus on neid asjaolusid oma määruses hinnanud ning leidnud põhjendatult, et riigi õigusabi saajal tuleb hiljem riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada osamaksetena. RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi