1-16-2576/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-16-2576

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-16-2576 (16257000006) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi M.R süüdistus KarS § 349 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

M.R – elukoht *, isikukood XXX, * kodanik,

*haridus, emakeel * keel, *, kolmel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 30.11.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7

järgi vangistusega 4 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga, 2) 14.07.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

vangistusega 6 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise

katseajaga ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, 2) 06.10.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi vangistusega 1 aasta ja 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 393 tunni üldkasuliku tööga, millest on 06.05.2016

seisuga tehtud 161tundi, kahtlustatavana kinni peetud 08.01.2016 kell 3.40-

15.30, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja

Advokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

1.Süüdi mõista KarS § 329 M.R järgi ja karistada vangistusega 8

(kaheksa) kuud.

2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses M.R eelvangistuses viibimise aeg 08.01 kell 3.40-15.30 s.o 1 päev ning ärakandmata karistuseks on vangistus 7 ) kuud 29

(seitse (kakskümmend üheksa) päeva.

2 3.KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 7-kuu

29- Harju Maakohtu 06.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15- päevast vangistust 7323 mõistetud

ärakandmata karistuse 7 kuud 22 päeva vangistuse võrra, mõista M.R ´ile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud 21

(üks) (kolm) (kakskümmend üks) päeva.

4.1 aasta 3 kuu 21 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda M.R poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

5.M.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist, seejärel tühistada.

6 . Välja mõista M.R ’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Maksuja /tasuda

Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700034471

. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-2576, menetluskulu, M.R/: -sundraha 645 eurot; (kuussada nelikümmend viis) - makstud tasu ja kulud 295 eurot 68 senti. määratud kaitsjale (kakssada üheksakümmend viis) Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatvakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles

osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS M.R süüdistatakse selles, et teda 14.07.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 karistati järgi vangistusega 6 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 18 kuulise katseajaga ning KarS § 50 lg 1 p 1 - alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks, otsus jõustus 30.07.2015. M.R - juhtis mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 08. jaanuaril 2016 öösel kuni kella 03.40 ni, mil ta peeti politsei poolt Haapsalu linnas Ääsmäe Rohukül -Haapsalua mnt 73. kilomeetril kinni, I S . kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga * *

Sellise tegevusega pani M.R toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

KarS § 329 näeb kuriteona ette täitmisele pööratud § KarS -des 49, 491

, 50, 51, 52 või 522

sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise KarS § 50 lg 1 p 1 järgi .

3

mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Pärnu Maakoh tunnistas M.R süüdi KarS § 424 us 14.07.2015. a kohtuotsusega nr 1-15-5754 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud (KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata vangistus 5 kuud 28 päeva), tingimisi KarS § 73 alusel 18-kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas kohus M.R

suhtes lisakaristusena 6 kuuks. Kohtu mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist otsus jõustus 30.07.2015 16,18-20/. /tl

Tl 24 väljatrükist on näha, et kohtuotsusega mõistetud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine on täitmisele pööratud – ARK liiklusregistris olevate juhtimisõiguse andmete kohaselt on

M.R-ilt juhtimisõigus ära võetud 30.07.2015-29.01.2016. S /tl 11/ õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt on näha, et M.R juhtis 08.01.2016 sõidukit

VW Passat reg. märgiga * * ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et puudub

juhtimisõigus. Otsuses on märgitud, et kõrvaldada M.R sõiduki juhtimiselt, sest puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimisõiguse saamiseni. M.R tunnistas ennast kohtuistungil KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

M.R poolt mootorsõiduki juhtimist mootorsõiduki juhtimisõigust omamata tõendavad ka tunnistaja T K kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt kontrollisid patrulli käigus mootorsõidukit peatamise teel juhiks oli M.R, kes Raudtee tänaval. Sõiduki oli sõiduauto roolis. Peatamise vajadus tekkis sellest, et sõiduki esiklaas oli jääs ja tahtsid vestelda juhiga, et miks ta sõidab sellise klaasiga. Paarimees palus esitada juhidokumendi, kuid M.R ütles, et tal ei ole kaasas. Kontrollis indikaatorvahendiga, juht oli kaine. Kutsusid patrullautosse, püüdsid andmebaasis tuvastada ja selle tulemusena selgus, et juhtimisõigus on peatatud alates juulist 2015. Käisid läbi M.R-i kodust, kust võttis isikut tõendavad okumendid kaasa ja edasi läksid politseijaoskonda. M.R väitis, et d juhtimisõigus on, dokumendid on, aga need on kodus. Esitas juhiload, mis olid jäänud mingil põhjusel kätte.

Tunnistaja I S et olid M.R-iga a kolmeni koos ja remontisid rääkis kohtuistungil, öösel kell garaažis autot. Alati nii pikalt tööd ei tee, aga vahel ikka juhtub. Kui töö lõpetasid, siis oli kell väga palju ja ei hakanud kellelegi helistama ja läksid ise koju. Võtsid tema auto ja läksid sellega koju. Roolis oli M.R. Kodu on * tänaval. Peale seda, kui oli koju läinud, leppisid kokku, et hommikul tuleb M.R järgi ja lähevad autoga tööle tagasi. M.R oli kaine. Teadis, et M.R oskab autot juhtida, sest kui tutvusid, siis sõitis suure veoautoga pärast teadis ka, et juhtimisõigus on olemas , selle . See oli ainus kord kui teab, et M.R sõitis autoga. Süüdistatav

- olid I- M.R põhjendas mootorsõiduki juhtimist järgmiselt ga koos pikalt tööl, peaaegu poole neljani. Ei tahtnud te ei teadnud, et tal oli isi tülitada, et koju minna. I juhtimisõigus peatatud. Viis I koju ja suitsud hakkasid otsa saama, läks tanklasse suitsu ostma. Raudteejaama taskus jäi politseile vahele. Enne autoga sõitma hakkamist lasid autol natuke aega töötada. Garaažist I koju

sõitmine võttis aega 5 minutit, sealt edasi raudtee taskusse umbes sama kaua. Selle aja jooksul ei

jõudnud klaasid sulada. Sõitma hakates oli meeles, et ei ole juhtimisõigust. Selle riski võttis sellepärast, et oli hiline aeg ja ei tahtnud kedagi teist segada. Kohus leiab, et tunnistaja

ning on te ja süüdistatava enda ütlustega eelkirjeldatud kirjalike tõenditega tõendamist leidnud, et on toime pannud süüdistuse M.R s kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 329 sätestatud teokoosseisu, seega on objektiivne koosseis täidetud. teo

Kohus on seisukohal, et M.R pani teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. M.R on tunnistanud, et sõitma hakates oli meeles, et puudub juhtimisõigus, kuid võttis selle riski, sest kellaaeg oli hiline ja ei tahtnud kedagi teist segada.

4 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.R süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine M.R poolt. M.R poolt toime pandud tegu täidab KarS § sätestatud kuriteokoosseisu, on õigusvastane ja 329 M.R on selle toimepanemises süüdi.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § näeb karistusena ette rahalise 329 karistuse või kuni üheaastase vangistuse M.R on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et M.R süü on keskmisest suurem tegu on toime pandud otsuse tahtlusega. M.R oli tunnistaja I.S – sõnade kohaselt ka

järgmisel hommikul mootorsõidukit juhtida, leppisid kokku, et lähevad autoga koos tööle, plaanis M.R tuleb talle järgi.

Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 16-17 on karistusregistri teatis M.R kohta, mille kohaselt on M.R kriminaalkorras karistatud 3 korda. 30.11.2011 kohtuotsusega on M.R süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, seega tegemist on teiseliigilise kuriteoga /tl 26-30/. 14.07.2015 karistati M.R mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest /tl 18-20/ ja karistati vangistusega 6 kuud, mille kandmiselt vabastati tingimuslikult Kars § 73 alusel 18 kuulise katseajaga. Kohus võttis M.R-ilt lisakaristusena ära - mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Kuna M.R ei täitnud kohtuotsust ja juhis 11.08.2015

mootorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud, mõistis Harju Maakohus M.R-i 06.10.2015 kohtuotsusega nr 1-15-7323 KarS § 329 järgi süüdi ja karistas

vangistusega 7 kuud, millele liitis eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse ja liitkaristuseks vangistus 1 aasta 28 päeva, mille kohus asendas üldkasuliku tööga 393 tundi, mis tuli M.R poolt ära teha 18 kuu jooksul. Juba 2 kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest pani M.R taas toime kuriteo – mootorsõiduki

juhtimise ajal, mil juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud.

Kohus leiab, et eelnevad karistused ei ole suutnud M.R a mõjutad õiguskuulekalt käituma,

M.R on vähem kui aasta jooksul toime pannud kolm kuritegu. M.R oli võimalus õiguskuulekalt käituda (minna jalgsi koju, kutsuda takso, helistada sõbrale vms), kuid ta otsustas ise istuda autorooli, teades, et tal juhtimisõigust ei ole, et ta juba kannab sarnase kuriteo eest mõistetud kriminaalkaristust. M.R poolt esitatud põhjendused, miks juhtis autot (et vaegnägijast sõber öösel koju viia), on õigustuse otsimine toime pandud kuriteole. Kui sõber oli koju viidud, siis tekkis vajadus sõita suitsu ostma ja järgmisel hommikul oli plaanis taas autoga tööle sõita. See kõik näitab M.R poolt oma huvide esiplaanile seadmist ja õiguskorra tahtlikku eiramist. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivne eesmärk – et isik ei paneks enam toime uusi kuritegusid, ei

ole saavutatav kergema karistuse, s.o rahalise karistu on viimase aasta se mõistmisega. M.R

5 jooksul karistatud juba kahel korral vangistusega (ka samasuguse kuriteo toim anemise eest) ja need ep karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma. K omab olulist kaalu M.R eiras juba aristuse mõistmisel üldpreventiivne karistuse eesmärk – teist korda temale lisa kohtu poolt mõistetud karistust ning juhtis mootorsõidukit, kuigi oli teadlik, et tal puudub selleks õigus ja see õigus oli talt kohtuotsusega ära võetud. M.R juhtimisõigus oli ära võetud, sest ta oli toime pannud liiklussüüteo ja juhtimisõiguse äravõtmine kohtuotsusega ning selle

lisakaristuse täitmine süüdimõistetu poolt on suunatud eelkõige liiklusohutuse ja teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks.

Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et ei ole võimalik karistada M.R kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib

eelkõige süü suurus ja üldpreventiivne eesmärk Vangistus tuleb mõista üle ja ka karistuse eri- . keskmise määra.

Kuna M.R pani uue teo toime ajal, üldkasuliku töö tegemise tuleb KarS § 69 lg 7 alusel

käesoleva kohtuotsusega mõistetavale vangistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistus. 06.10.2015. a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-7323

mõistis kohus M.R-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse 1 aasta 28 päeva vangistust ning KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendas vangistuse üldkasuliku tööga 393 tundi. Tl 40-41 Seega on näha, et M.R on sooritanud 06.05.2016 seisuga 161 tundi üldkasulikku tööd.

Harju Maakohtu 6.10.2015 7 kuud

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus on vangistus 22 päeva 161=232 päeva) (393- . M.R peab minema vangistust kandma peale kohtuotsuse jõustumist.

TÕKEND M.R peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 08.01.2016 kell 3.40 kuni 15.30 /tl 12-13/, s.o 1 päev,

mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. suhtes on kohaldatud tõkend M.R elukohast lahkumise keeld /tl 25/, mis jätta muutmata kuni peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist, seejärel tühistada.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 1 tuleb M.R-ilt

sundraha teise 1 s summas s.o astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ,5 palga alammäära suuruse 1,5x430=645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Vahur Krinal M.R kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 97,92 eurot /tl 35-39/ ja 197,76 eurot /tl 49-51/, kokku 295,68 eurot.

/

Piia Jaaksoo

Kohtunik