1-15-8689/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mail 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-8689 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.A tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.A, isikukood XXX, xxx Kaitsja Määr Eduard Bulattšik atud kaitsja vandeadvokaat

RESOLUTSIOON

J kohus m

uhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras:

Jätta R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaa Edu u R.A-le t ard Bulattšik taotlus ja määrata tema poolt

106,08 osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 88,40 eurot, 17,68 eurot). käibemaks

Välja mõista R.A-lt kriminaalmenetluse kulud:

106,08

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

R.A tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99915700092045 R.A

1-15-8689 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

2

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.05.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava R.A lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

R.A Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega 422 lg 1 tunnistati süüdi KarS §

järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseajal pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 sätestatud lisakohustusi.

Viru Maakohtu 23.05.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R.A-le

Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, 2 aastat vangistust, pöörati täitmisele.

Karistuse kandmise algus 22.08.2016 22.08.2018. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 22.04.2017.

R.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 51 ).

Kinnipidamisasutusest R.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava on kaks kehtiv distsiplinaarkaristust seoses . l at allumatuse ja tööst keeldumisega

Kinnipeetav on olnud hõivatud – 31.12.2016. Võimaliku ennetähtaegse xxx 01.10.2016

vabastamise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on teg - xxx emist elektroonilise järelevalve jaoks sobiva, 3 toalise korteriga. Enne vangistust õppis

ning p (xxx) ärast vangistust soovib ülikooliõpinguid jätkata . Käesoleval hetkel vanglas

töötada ei soovi, sest ema ja vend toetavad materiaalselt. Eriala ei oma. Eesti keelt valdab

hästi. Isikul puuduvad nõuded riigi ees. Vabanemisel võimalik töökoht xxx

(kriminaalhooldaja hinnangul on garantiikiri ebausaldusväärne). Isiku suhtlusringkonda

kuuluvad ema, isa ja vend. Kinnipeetava sõnul vaevavad teda krooniline gastriit (mao

limaskesta põletik), skoleoos (kõver selg) ja emfüseem (kopsuhaigus). üldise korduva Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 27 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse Vangla taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku noorem õde ja vend ning vanemad, kellega on head ja toetavad suhted. Kuigi pereisa elab ja töötab alaliselt

Moskvas, kinnitas pereema, et suhted on head ja toetavad. Kriminaalhooldusametniku andmetel võib kinnipeetaval olla vabaduses sõltuvust tekitavate ainete tarvitajaid, kes võivad

teda negatiivselt mõjutada. Ennetähtaegse vabastamnise korral soovib elama asuda ema

3 juurde, elektroonilise järelevalve jaoks sobivasse, 3-toalisse korterisse aadressil xxx. Korteris

elab püsivalt kinnipeetava ema, kes on korteri omanik ja kes andis ühtlasi ka nõusoleku

elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja andmetel puudub R.A vabanemisjärgne töökoht. Vestluses kinnipeetava emaga, lubas lapsevanem

garanteerida poja ülalpidamise. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava käitumine vabaduses riskeeriv ja hoolimatu ning negatiivselt ühiskonda suhtuv.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 36-38) toetab

isiku ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuur möönab, et kuigi kinnipeetav kannab vangistust

kontrollnõuete rikkumise tõttu, tuleks ta siiski vabastada. Nimelt on tegemist 22-aastase

isikuga, kes kannab vanglakaristust esimest korda ja näitab valmisolekut muutuste tegemiseks. Isik tunnistab sõltuvusprobleemi ja on enne vangistust olnud ka ravil.

R.A selgitas kohtuistungil, et nüüd on ta motiveeritud looduda narkootilistest ainetest ja ta on kindel, et nüüd tuleb kriminaalhooldusega toime ja suundub seadusekuulekale elule.

Kaitsja arvates on isikul tugev motivatsioon. Teda toetavad tema vanemad. Isikule on garanteeritud töökoht. Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse

ning arvestad , leiab, et R.A es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta

vangistusest vabastamata. Kohtu tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla hinnangul ei

hjendatud. ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põ

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

R.A xxx ei oma . Kuigi õppis enne vangistust , riigikeelt valdab hästi

kriminaalhooldaja kahtleb garantiikirja autentsuses, , et tegemist tõlgendub tema arvamusest

o (xxx tegeliku tahteavaldusega, mille kohaselt lubatakse kinnipeetavale n siiski tööandja ) xxx.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ühe

l korral

vangistusega tingimisi katseajaga. Karistus on mõistetud KarS § 422 lg 1 eest selle eest, et

isik oli narkojoobes, ületas lubatud sõidukiirust ca 50 km/h võrra ja sõitis otsa ülekäigurajal liikuvale kannatanule, kes suri liiklusõnnetuses saadud eluohtlike kehavigastuste tagajärjel.

Tingimisi katseajaga mõistetud vanglakaristus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseajal käitumiskontrollinõudeid (tarvitas narkootikume).

4

Kinnipeetaval on kaks kehtivat väärteokaristust – NPALS 151

lg 1 järgi (narkootikumidega seotud süütegu) ja LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine). Mõlemad rahatrahvid on tasutud.

Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana ajavahemikus 01.10.2016 31.12.2016. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses allumatuse ja – tööst keeldumisega.

Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 03.09.2019.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on elektroonilise järelevalve

jaoks sobiva, 3-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Ema lubab poega

vabanemise korral igati toetada. R.A lähedasteks on vanemad ja õde ning vend. Suhted on head.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne a töö elu j koht

ning lähedas . Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega ed vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Esmalt täheldab kohus, et süüdimõistetule anti võimalus kanda karistust tingimisi katseajaga, kuid ta ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. See tähendab, et isik ei suuda kinni pidada tema jaoks kehtestatud reeglitest.

Teiseks toonitab kohus, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale on anglas isiku hea käitumine v üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-

91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (R.A on 2 kehtiv at

distsiplinaarkaristust

), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida

üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav.

Kohtule esitati xxx V. L. vastus teabenõudele (tl 30), mille kohaselt vajab süüdimõistetu

psühhiaatrilist järelevalvet ja ravi (oli enne karistuse täitmisele pööramist pöördunud

vabatahtlikult psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga saada ravi narkosõltuvuse vastu). Kuivõrd

kohtule ei ole teada andmeid, et süüdimõistetu pani kuriteo toime diagnoositud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, ei hakka kohus pikemalt analüüsima vangistuse asendamise võimalust raviga KarS § 692

tähenduses.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.02.2018, s.o pisut vähem kui aasta pärast. b, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid Kohus leia

on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku

tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse

jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi nteeritud. ennetähtaegne vabastamine oleks talle gara

5

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole konkreetsed kuriteo toimepanemise asja välistatud, et olud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kuigi isik võib enda sõnul olla valmis

muutusteks ja saada aru oma vigadest, ei pea kohus seda kõike piisavaks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vangla iseloomustuse kohaselt ol

i isik paigatatud distsiplinaarkaristuse tõttu kartserisse.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet ja töö u pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks olemasolu vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Kuivõrd R.A ei suutnud korrektselt katseaja tingimusi täita (pani kuriteo

toime narkojoobes ja jätkas narkootikumide tarvitamist katseajal, hoolimata keelust), näitab see, et isik ei olnud muutustele orienteeritud. Vastupidise veendumuse võiks kohtus tekitada

isiku hea käitumine kinnipidamisasutuses, kuid antud juhul see eeldus täidetud ei ole

(kehtivad distsiplinaarkaristused). Kohus märgib, et tegelikult on isik narkoyarvitaja alates 2013 a. mis ta oli esimest korda karistatud NPALS alusel. See on olulione risk, mis takistab

isiku resotsialise

erimist. Nagu näitab isiku varasem käitumine – ta jätkas narkoaine

tarvitamist nij õpingute kestel, elades koos perega, olles juba kriminaalhoolduse allei ole kriminaalhooldus see meede, mis suunab isikut seadusekuulekale elule. Vähemalt kohtul seda veendumust ei tekkinud. Väheoluline ei ole ka see, et isik vajabki tegevamat korrigeerimist ja seda vangla režiimis. Praegu isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mille sisuks on allumatus. Seega ei ole karistuse eesmärgidveel täidetud ja ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendamatu.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.A temale Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu

6

23.05.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt

elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik