1-13-2297/189 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

23. mai 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2297 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Tõlk Elle Karm Vandeadvokaadi abi

Ott Lepmets (määratud korras) Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.N, i.k. , kannab karistust XXX Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 22.09.2013 ja lõpp 17.04.2017. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.05.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada N.N tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni

, s.o. kuni 17.04.2017 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal -

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada N.N-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; end T

) asuma tööle või võtma öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlema (v.a. lähisugulased); 4) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. N.N

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista N.N ilt - menetluskuluna riigituludesse 117 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa

poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „N.N, 1 , menetluskulud“. -13-2297

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kasuks 117 eurot (sh käibemaks 20

%) vandeadvokaadi abi Ott Lepmetsa poo

lt süüdimõistetu N.N i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud - õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, N.N ile - ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . -i N N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N N . on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra j a KarS § 65 lg 1 alusel liitis mõistetud karistusele Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 2 aastat vangistust ja liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida kohus omakorda vähendas Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o. 9 kuud võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus . -i N N süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes N N . -ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 7 kuu N N . -ile d

vangistust ning KarS . -ile ks N N § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus lõpliku ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks luges kohus 22.09.2013. Tulenevalt . -i ei N N ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist t . ingimisi enne tähtaega

Kohtuistung

N N . taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et vabanedes läheb elama õe juurde ja asub ka tööle, praegu viibib avavanglas, töötab xxxx ja korra on käinud koduvisiidil. Kinnitab, et on vangistuse jooksul muutnud oma ellusuhtumist, alkoholi ei tarvita, suitsetamise jättis pool aastat tagasi maha, sõpru pole, suhtleb ainult sugulastega ja tahab elus edasi minna ilma õigusrikkumisteta.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et N N . -i korduvkaristatus viitab tema ohtlikkusele ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör on seisukohal, et kuna isik kannab liitkaristust, kusjuures raskendavatel asjaoludel toimepandud I astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ei ole . -i enne N N tähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna täitmata jääks karistuse eesmärgik – näidata ühiskonnale, et raske varavastane kuritegu ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kaitsja on seisukohal, et vangla seisukoht on vastuoluline: välja on toodud kinnipeetava ohtlikkus, samas on isik paigutatud avavangla osakonda, mille eelduseks on vangla usaldus, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kaitsja märgib, et kinnipeetav töötab väljaspool vanglat, distsiplinaarkaristusi ei oma ning vangla materjalidest ei nähtu, et ta oleks usaldust kuritarvitanud, seega on .

N N tõestanud, et ta oskab käituda ning teda saab usaldada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et . -i saab vabastada vangistusest N N tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 2 võib atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest p 2 kohaselt kohus k vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnu vähemalt d kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

4 arvestab kohus vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et . -ile N N saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Kinnipeetav as kuuluva e 3-toalisesse korterisse xxxx. Seega on ub vabanedes elama õele ss isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on teda ootamas

e . Suhted sugulastega on head ja toetavad lähedased isa, kasuema ja õded näol ning kinnipeetav on sugulaste poolt koju oodatud. Õde O on valmis venda vabanemisjärgselt P toetama nii moraaalselt kui ka materiaalselt.

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võim alus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. a enda sõnul talle garanteeritud töökoht metsatöödel. Samas on kinnipeetav

Vangla koostatud iseloomus et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus . tusest nähtub, ed Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleva

l juhul on see tingimus täidetud.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi , kus osales aktiivselt ning on olnud „Agressiivsuse asendamise treening“ hõivatud majandustöödel. Seega on . kasutanud vangistuses viibitud aega N N otstarbekalt.

Alates 17.02.2016 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all, mille jooksul saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli raames saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimep anemise riske.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas. lõpuni Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. s suurendada iseseisva majandusliku toimetuleku oskust, Tööle asumine aitak vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et . kuulub karistuse kandmisest vabastamisele N N tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg Katseajaks kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte - rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik