2-15-127232/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-127232

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-15-127232

Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

KT maksekäsu kiirmenetluse avaldus GT vastu 195 euro elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 10.03.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik GT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: KT (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik: GT (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Pärnu Maakohtu 10.03.2016 määrus jätta muutmata. 2. GT määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 4. Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud 1. 14.12.2015 esitas KT (avaldaja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse GT (puudutatud isik) vastu elatise saamiseks.

2. Maakohus tegi 22.12.2015 puudutatud isikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.02.2016 e-posti aadressil XXX (tlk 12-13). Puudutatud isik ei esitanud makseettepanekule vastuväidet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Maakohtu määrus

Tsiviilasi nr: 2-15-127232

2(4) 3. Pärnu Maakohus tegi 10.03.2016 kohtumääruse (maksekäsk), millega kohustas puudutatud isikut tasuma avaldajale elatist 195 eurot kuus alates 14.12.2015 kuni avaldaja täisealiseks saamiseni 22.04.2029. Maakohus kohustas puudutatud isikut hüvitama avaldajale 20 eurot menetluskulude katteks.

4. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 16.03.2016 e-posti teel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel.

Määruskaebus 5. Puudutatud isik esitas 02.04.2016 kohtule määruskaebuse, milles palub maksekäsu tühistada.

6. Puudutatud isiku väitel ei saanud ta esitada vastuväidet makseettepanekule, kuna tal polnud ligipääsu e-toimikule ja ta ei saanud menetlusdokumente kätte. Lisaks leiab puudutatud isik, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud 12.12.2014 sõlmitud notariaalse lapsele elatise maksmise kokkuleppe tõttu. Selle kokkuleppe kohaselt kohustus puudutatud isik tasuma avaldajale elatist 177,50 eurot kuus kuni avaldaja täisealiseks saamiseni.

Menetluse edasine käik 7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

8. 05.04.2016 määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule TsMS § 663 lg 6 alusel.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

11. TsMS § 4891 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis võib tugineda ühele järgmistest TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 1); võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 2) või maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2

Tsiviilasi nr: 2-15-127232

3(4) punkt 3). Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui TsMS §-d 491 jj sätestatust ei tulene teisiti.

12. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses muuhulgas väitele, et ta ei saanud vastuväidet tähtaegselt esitada, sest ei saanud menetlusdokumenti kätte. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas maakohus puudutatud isikule makseettepaneku muuhulgas e-posti aadressile XXX. TsMS § 494 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada elatisnõudele vastuväite selle kohta, et ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust. Puudutatud isik on maakohtu e-kirjale samal kuupäeval (07.02.2016) vastanud: „Makse on sooritatud.“ Seega on puudutatud isik ringkonnakohtu hinnangul makseettepanekule vastuväite TsMS § 494 lg 2 p 3 mõttes tähtaegselt esitanud. Puudutatud isik ei saa seetõttu määruskaebuses edukalt tugineda TsMS § 4891 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud vastuväidetele.

13. Maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudes peab kohtule esitatud vastuväide olema põhistatud (TsMS § 494 lg 1). Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235). Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

14. Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul esitab elatisnõude kohta vastuväite, mis on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma (TsMS § 496 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik jätnud oma 07.02.2016 vastuväite TsMS § 235 mõttes põhistamata. Kuivõrd maakohus on 22.12.2015 makseettepanekus selgitanud vastuväite esitamise korda ning põhistamata vastuväite esitamise tagajärgi (tl 6-7), käitus maakohus õiguspäraselt, kui koostas 10.03.2016 maksekäsu, milles kohustas puudutatud isikut taotluses nimetatud suuruses elatist tasuma.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tsiviilasja materjalid jõuda järeldusele, et maksekäsu tegemisel oleks rikutud ka TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud tingimusi. Määruskaebuses esile toodud asjaoludest ei nähtu, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, oleks selgelt põhjendamatu. Maksekäsu määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisel ei saa kohus avalduses esitatud faktilisi asjaolusid asuda sisuliselt analüüsima, vaid peab avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades hindama, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu tühistamise aluseks (vt ka Riigikohtu 03.12.2014 määrust kohtuasjas nr 3-2-2-2-14, p 13). Käesoleval juhul on avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades elatise nõude rahuldamine võimalik perekonnaseaduse § 95 ja § 96 lg 1 alusel.

Tsiviilasi nr: 2-15-127232

4(4)

16. Eespoolmärgitud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et puudutatud isiku määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

17. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui puudutatud isik pole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist maksekäsus nimetatud määras, on puudutatud isikul õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldkorras. Nii avaldajal kui puudutatud isikul on õigus nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad (TsMS § 497).

18. Kuigi määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks TsMS § 171 lg-s 1 sätestatud reegli järgi jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud võlgniku kanda, näeb TsMS § 4842 ette erandi, mistõttu määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

19. TsMS § 4891 lõike 5 järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu