2-15-107067/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-107067

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi H.K.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

846,71 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

OÜ

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), esindaja Kadri Timuska

Vastustaja (kostja): H.K. (isikukood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsus

osaliselt väljamõistetud põhivõlgnevuse ja viivise suuruse

osas (otsuse resolutsiooni p-d 2, 3) ning leppetrahvi ja

sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmise osas

otsuse (otsuse resolutsiooni p 4).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista

H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas

506,58 eurot ja viivis alates 18.02.2014 kuni 23.05.2016

(k.a) summas 92,87 eurot ning alates 24.05.2016 viivis

võlgnevuselt 506,58 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

võlgnevuse 506,58 eurot suuruses.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 15. septembri 2015

otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi H.K.i vastu

osaliselt.

4.2. Välja mõista H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks

võlgnevus summas 506,58 eurot.

4.3. Välja mõista H.K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis

alates 18.02.2014 kuni 23.05.2016 (k.a) summas 92,87 eurot

ning alates 24.05.2016 viivis võlgnevuselt 506,58 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui võlgnevuse 506,58 eurot

suuruses .“

5. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

80% ulatuses H.K.i kanda ja 20% ulatuses OÜ Aktiva

Finants kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 5. juunil 2015 Tartu Maakohtule hagi H.K.i (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 632,99 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 384,54 eurot, viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni (kuni summani 248,45 eurot).

Hagiavalduses märgitu kohaselt on Tele2 Eesti AS loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale.

Kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel on 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumisleping nr 30093013, mille

kohaselt pakkus Tele2 Eesti AS kostjale telekommukatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud

teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Kostja kinnitas oma

allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise

üldtingimusi. Tele2 Eesti AS esitas kostjale arveid, mida viimane ei ole tähtaegselt tasunud.

Kostjal tuleb tasuda põhinõudena 632,99 eurot, millele lisandub viivis 0,15% päevas.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. septembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis H.K.ilt OÜ

Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevuse 151,58 eurot, viivise perioodi eest 18. veebruarist

2014 – 15. septembrini 2015 summas 19,24 eurot ning alates 16. septembrist 2015 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.

Maakohus jättis hagi põhivõlasummas, mis sisaldab leppetrahvi- ja viivisenõuet, ning

seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes, kogusummas 846,71 eurot, rahuldamata, ning

menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista

selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Põhinõue on 151,58 euro ulatuses põhjendatud. Põhinõudena ei saa käsitleda kostjale 1. veebruaril

2014 ja 1. aprillil 2014 esitatud „viivised ja leppetrahvid - võlgnevuse sissenõudmine“ arveid

kogusummas 481,41 eurot, kuivõrd võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid

hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud.

Lubamatu on esitada kõrvalnõue põhinõude koosseisus. Kohtu hinnangul on hinnakirja kohaselt

ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tüüptingimusena tühine. Maakohus leidis,

et tüüplepingu p-s 6.13.2 sisalduv viivise kokkulepe on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes. Viivis

määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ning ebaproportsionaalne ja kostjat

kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust viivise kohta pidada tühiseks. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt seadusjärgset viivist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Aktiva Finants esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. septembri

2015 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsuse tegemist,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 846,17 eurot. Apellant palus jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnevuse sissenõudmisega seonduvaid teenuseid

hagiavalduse andmetel vastustajale ei osutatud. Võlgnevuse sissenõudmiskulud on kulud, mida

võlausaldaja kannab seoses võlgnikult nõude sissenõudmisega. Sissenõudmiskulude nõue tekib

juhul, kui võlgnik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud ja seega peab võlausaldaja tegema

lisatoiminguid, et saada kohustus täidetud. Nimetatud nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast,

mis on vastustajaga 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumislepingu osaks ning millega tutvumist ja

nõustumist on vastustaja allkirjaga kinnitanud. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 42116729 nähtub,

et seoses vastustaja võlgnevusega perioodil 1. novembrist 2013 kuni 1. aprillini 2014 on Tele2

Eesti AS teinud kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse sissenõudmiskulude nõue ja

leppetrahv on põhjendatult esitatud põhinõude koosseisus;

2) ei ole leppetrahvi näol tegemist ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Leppetrahv summas

350 eurot on mõeldud kompenseerimaks vastustajale antud seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2

maksumust, sest vastustaja ei olnud ettenähtud aja jooksul Tele2 Eesti AS-i kliendiks. Paketiga

„koolitahvel“ kaasnes 24-kuuline tarbimiskohustus, leping sõlmiti 1. oktoobril 2013 ja öeldi üles

29. jaanuaril 2014, seega enne tarbimiskohustuse möödumist;

3) nõustub apellant maakohtuga selles, et viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega,

kuid ei nõustu selles, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks

tüüptingimustes kehtestatud viivisemäära on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Maakohus on

jätnud tähelepanuta VÕS § 113 lg 1. Vastustajal oli võimalik taotleda viivise vähendamist, mida

ta ei teinud;

4) tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja tegevusetus ja oma lepinguliste

kohustuste mittetähtaegne täitmine on põhjustanud apellandi pöördumise kohtusse.

5. H.K. ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Maakohtu

15. septembri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata täielikult

leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistab H.K.ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks leppetrahvi 350 eurot ja

sissenõudmiskulud 5 eurot. Seoses võlgnevuse suurenemisega tuleb muuta ka H.K.ilt OÜ Aktiva

Finants kasuks väljamõistava viivise suurus.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning ringkonnakohus kontrollib tulenevalt TsMS

§ 651 lg-st 1 maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust eelnevalt nimetatud osas.

7. Eelkõige märgib ringkonnakohus, et maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnormi

ning on jätnud täielikult läbi viimata eelmenetluse (TsMS § 392). Asjaolu, et tegemist on

lihtmenetlusega, ei vabasta maakohut kohustusest järgida olulisi menetluspõhimõtteid, s.o kuigi

maakohus võib lihtmenetluses loobuda kirjalikust eelmenetlusest, ei vabane ta kohustusest välja

selgitada menetlusosalise faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohtas ning tõendid, mida

menetlusosaline esitab oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsuses märkinud, et „/…/võlgnevuse sissenõudmisega

seonduvaid teenuseid hagiavalduse andmetel kostjale ei osutatud, mistõttu tuleb nõue selles

ulatuses jätta rahuldamata.“ Maakohus ei ole enne nõude rahuldamata jätmist andnud hagejale

võimalust esitada tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Samuti on maakohus jätnud

välja selgitama leppetrahvi nõude osas hageja faktilised väited ning neid tõendavad tõendid.

Lähtudes eeltoodust võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde

apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid: 1) Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hinnakiri;

2) teatis võlanõude kohta; 3) paketi „koolitahvel“ tingimused.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Tele2 ja kostja vahel oli sõlmitud

tüüptingimustel leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi

ja

sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks,

tuvastades

leppetrahvi

aluseks

olevate

lepingutingimuste tühisuse ning leides, et sissenõudmisega seonduvaid teenuseid ei ole osutatud.

Vastavalt vähendas maakohus ka väljamõistmisele kuuluvat viivist.

8.1. Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnevuse sissenõudmisega

seonduvaid teenuseid hagiavalduses märgitu kohaselt kostjale ei osutatud, sest nimetatud nõue

tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mis on kostjaga 1. oktoobril 2013 sõlmitud liitumislepingu

osaks ning hagiavaldusele lisatud arvest nr 42116729, millest nähtub, et seoses kostja

võlgnevusega perioodil 1. novembrist 2013 kuni 1. aprillini 2014 on Tele2 Eesti AS teinud kulutusi

võlgnevuse sissenõudmiseks.

Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks

võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Arvest

nr 42116729 (lk 14) nähtuvalt on kostjalt võlgnevuse sissenõudmise tasu 131,41 eurot

(s.o 22%+käibemaks võlgnevusest).

8.1.1. Ringkonnakohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast

tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eel kõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või

muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Siinkohal ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku

suurust ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib

sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt ja mille lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest summas kuni 5 eurot. Sama paragrahvi lg 2 p-i 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut

mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks hagiavalduse

kohaselt 632,99 eurot.

8.1.2. Esitades kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude peab hageja esitama oma nõuet

kinnitavad tõendid. Antud juhul ei ole hageja esitanud maakohtule Tele2 Eesti AS poolt

võlgnevuse sissenõudmiskulude kandmist tõendavaid tõendeid. Koos apellatsioonkaebusega

esitas apellant ringkonnakohtule Tele2 Eesti AS võlanõude kostjale. Võlanõude sisust nähtuvalt

on tegemist lepingu kehtivuse ajal esitatud nõudega ning sissenõudmiskulu selle

meeldetuletuskirja eest on 5 eurot.

Kuna hageja ei ole tõendanud Tele2 Eesti AS poolt sissenõudmiskulude suuremas ulatuses

kandmist kui 5 eurot, siis kuulub sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele summas

5 eurot.

8.2. Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste

kasutamise kohustus (pakett Tele2 ERA, koolitahvel). Asja materjalidest ei nähtu, millal Tele 2

Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles, kuid kuna arvel nr 41605476 (lk 13) on märgitud

leppetrahv 350 eurot ning leppetrahvi õigus tekkis Tele2 Eesti AS-l teenuste kasutamise

üldtingimuste p-i 5.1.5 ja teenuspaketi tingimuste kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, siis

saab asuda asja materjalide põhjal seisukohale, et Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu

üles öelnud alates 01.02.2014 ning liitumislepingust tulenevad kõik kohustused muutusid

sissenõutavaks alates 18.02.2014 (arvel nr 41605476 märgitud maksetähtaeg).

Tele2 Eesti AS on lepingu kostjaga üles öelnud 21 kuud enne tähtaja lõppu. Kokkulepitud

leppetrahvi suurus sellisel juhul on 350 eurot.

8.2.1. Maakohus leidis, et hinnakirjas märgitud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.

Maakohus ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta peab leppetrahvi antud juhul

tüüptingimusena ebamõistlikult tarbijat kahjustavaks ja seetõttu tühiseks. Ringkonnakohus juhib

maakohtu tähelepanu sellele, et mitte iga leppetrahvi puudutav tüüptingimus ei ole VÕS § 42 lg 3

p 5 alusel tühine, vaid tühine on tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suur leppetrahvi.

Käesoleval juhul ei saa toimiku materjalide põhjal asuda seisukohale, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur. Liitumislepingu kohaselt sai kostja seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2

P5100 kuutasuga 17 eurot ning lepingu sõlmimisel tasus ta 7,99 eurot. Arvestades kostjapoolset

lepingu täitmist (liitumislepinguga kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus ja Tele2 Eesti

AS on lepingu üles öelnud kostjapoolse rikkumise tõttu 21 kuud enne tähtaja lõppu) ei saa pidada

antud juhul leppetrahvi 350 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tüüptingimusena tühiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on

ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel.

Viivise korral määraga 0,15% päevas on aastas viivise määraks 54,75%. Nimetatud viivise määr

ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu 6 kordselt. Iseenesest õige on apellandi väide, et VÕS

§ 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas

viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult

ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija.

Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldab

ringkonnakohus seadusjärgset viivise määra. Võlgnevus kokku on 506,58 eurot (maakohtu poolt

väljamõistetud 151,58 eurot+leppetrahv 350 eurot+sissenõudmiskulud 5 eurot = 506,58 eurot)

ning ajavahemikul 18.02.2014 kuni 23.05.2016 (k.a) on seadusjärgse viivise suuruseks

92,87 eurot.

Hagiavalduses on hageja piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega ning seetõttu mõistab

ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o kuni täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 506,58 eurot.

10. Maakohus on tunnistanud vaidlustatud otsuse viivitamatult täidetavaks. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole hageja esitanud maakohtule taotlust otsuse viivitamatult täidetavaks

tunnistamiseks ning ei ole andnud täitmise tagatist (TsMS § 469 lg 1). Tegemist ei ole ka antud

juhul TsMS § 468 lg-s 1 nimetatud otsusega, mille kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Lähtudes eeltoodust on arusaamatu maakohtu poolt otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamine

ja ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse (otsuse resolutsiooni p 6).

11. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 80% ulatuses, siis vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad

menetluskulud maakohtus 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 80% ulatuses kostja kanda

ja 20% ulatuses hageja kanda.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-142-15 lahendi p-s 21 asunud järgmisele seisukohale:

„Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada järgmiselt.

Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse ja kõrgema astme kohtud jätavad alama astme kohtute lahendid muutmata, siis

määrab iga maakohtule järgnev kohtuaste selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise

suuruse, s.o apellatsioonikohus määrab ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse

ja kassatsioonikohus määrab Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Selline

tõlgendus on mõistlik ja kõige enam kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.

Kui aga maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes

määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu

otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida

iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse

alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras,

s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui

Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on

kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka

edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale.“

Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson