2-16-4653/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2016. a, Võru tn 12, Põlva

Tsiviilasja number 2-16-4653 Tsiviilasi

H. Ö. hagi V. Ö. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi läbivaatamata jätmine

Hageja: H. Ö. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx, e-post: l Kostja: V. Ö. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x e-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H. Ö. (Ö. ) hagi V. Ö. (Ö. ) vastu abielu lahutamise nõudes seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on H. Ö. 23.03.2013. a esitatud hagi V. Ö. vastu abielu lahutamise nõudes. 04.05.2016. a kohtule esitatud kirjalikus avalduses on hageja teatanud, et soovib hagi tagasi võtta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 teise lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Eelmenetlus käesolevas tsiviilasjas ei ole lõppenud ning seega võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta.

TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus määrusega hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohus selgitab sealjuures TsMS § 426 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

Antud juhul on hageja kohtule kirjalikult teada andnud, et ta võtab hagi tagasi. Kohus märgib, et hagi esitamine, selle tagasivõtmine või sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa piirata. Võttes arvesse eeltoodut, jätab kohus TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis vastab riigilõivu seaduse § 59 lg 2 sätestatule. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 4). Et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta menetluskulud hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak kohtunik