2-16-2182/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-16-2182

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi Tartu linna (Tartu

Linnavalitsuse

kaudu)

vastu

tekitatud

kahju

hüvitamiseks või alternatiivselt õigusrikkumisega saadu

väljaandmiseks

Tsiviilasja hind

88 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing, rk 80004182, asukoht

Lille 13, 10614 Tallinn, lepinguline esindaja patendivolinik

Mari Must, e-post mari.must@raidlaellex.ee ;

kostja Tartu linn, Tartu Linnavalitsuse registrikood

75006546; asukoht Raekoja plats 1a, 50089 Tartu,

lepingulised esindajad vandeadv Margo Lemetti, e-post

margo.lemetti@tgslegal.com ja adv Gea Lepik, e-post

gea.lepik@tgslegal.com .

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi Tartu linna vastu rahuldada.

Välja mõista Tartu linnalt MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks 83 (kaheksakümmend

kolm) eurot 34 senti, millest 81.55 eurot on põhinõue ja 1.79 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis alates 10. veebruarist 2016 kuni 20. maini 2016.

Välja mõista Tartu linnalt MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks viivis põhinõudelt 81.55

eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras alates 21. maist 2016

kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Jätta menetluskulud Tartu linna kanda.

Määrata MTÜ Eesti Autorite Ühing menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 475 eurot.

Välja mõista Tartu linnalt MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks menetluskuluna 1 475 (üks

tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

MTÜ Eesti Autorite Ühing (hageja) esitas 10.02.2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse

Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu autoriõiguse rikkumisega tekitatud

kahju

148.05

euro

hüvitamiseks

(või

alternatiivselt

õigusrikkumisega

saadu

väljaandmiseks) koos seadusjärgse viivisega alates hagiavalduse esitamisest ning palus

menetluskulud jätta kostja kanda. 02.05.2016 menetlusdokumendis vähendas hageja oma

nõuet 81.55 euroni.

Hagiavalduse kohaselt korraldas Tartu Linnavalitsuse hallatav Miina Härma Gümnaasium

(MHG) 11.12.2015 Tartu Ülikooli aulas kontserdi, millel esitati ilma loata ja tasu

maksmiseta muusikateoseid. Kontserdi pileteid hinnaga 7 eurot levitati avalikkusele

Piletimaailma müügipunktide ja Interneti piletimüügiportaali kaudu. Hagejale teadaolevalt

reklaamiti kontserdi toimumist Piletimaailma kodulehel, Tartu linna veebilehel, Eesti

kultuurisündmuste kalendris ja Delfi rubriigis mistoimub.ee. Lisaks kooli kooridele

esinesid kontserdil vilistlased, lapsevanemad ning kolmandad isikud. Nimeliselt olid välja

toodud solistid T.J., A.L., M.L. ja külalisdirigent T.K.. T. K. ei ole MHG õpilane, vilistlane,

õpilase lapsevanem ega õpetaja. Autoriõigusega kaitstud teostest tulid esitamisele Edward

Benjamin Britteni, Zoltán Kodály, Olav Ehala ja Heino Kaljuste teosed. Kõigi nende

autorite nimel teostab teoste avaliku esitamise õigust MTÜ Eesti Autorite Ühing.

Hageja juhtis kooli tähelepanu vajadusele sõlmida kontserdi korraldamiseks leping ja saada

luba teoste avalikuks esituseks, saatis koolile meeldetuletuse ning pakkus võimalust

sõlmida leping tagantjärele. Kooli direktor asus seisukohale, et tegemist on autoriõiguse

seaduses (AutÕS) §-s 22 sätestatud erandiga, mistõttu hageja ei ole õigustatud autoritasu

nõudma. Hageja on seoses MHG 04.12.2014 Tartu Ülikooli aulas korraldatud

advendikontserdiga

ja

02.04.2015

Vanemuise

kontserdimajas

toimunud

kontsertetendusega „Libahundimäng“ juhtinud kooli tähelepanu vajadusele sõlmida

avalikkusele suunatud kontserdi korraldamiseks leping teoste avalikuks esitamiseks, kuid

kummagi kontserdi osas ei ole kool teoste avalikuks esitamiseks lepingut sõlminud. Hageja

pöördus ka Tartu Linnavalitsuse poole, kes keeldus litsentsilepingu sõlmimisest.

Autoriõiguse seadus näeb ette üldreegli, et teise isiku teose kasutamiseks (sh avalikuks

esitamiseks) on vaja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni eelnev

luba. Hageja on seisukohal, et Tartu Ülikooli aulas toimunud kontsert ei vasta AutÕS vaba

kasutamise erandile. Kõnealuse kontserdi puhul ei ole täidetud praktiliselt ükski AutÕS §-

s 22 sätestatud tingimus. Teoste avalik esitamine ei toimunud Miina Härma Gümnaasiumis,

vaid Tartu Ülikooli aulas. Teoste avalik esitamine peab toimuma vahetus õppeprotsessis.

MHG on kinnitanud, et selliste kontsertide puhul nad kasutavad piletiraha muuhulgas

kontserdi toimumiseks vajaliku õpetajate lisatöö tasustamiseks. Samuti ei saa rääkida teoste

avalikust esitamisest vahetus õppeprotsessis osas, kus teoste esitajateks on mitte õpilased

vaid vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes otseselt ei ole seotud selle õppeasutusega.

Samuti näeb AutÕS § 22 ette, et erand on kohaldatav üksnes juhul, kui kuulajas- või

vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad,

eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult

esitatakse. Seega, kui kool suunab kontserdi reklaami avalikkusele, võimaldades

avalikkusel tavapäraste piletimüügi kanalite kaudu (nt Piletimaailma müügipunktid ja

Interneti piletimüügiportaal) osta kontserdile pileti, ei saa rääkida enam sellest, et kontserdi

kuulajaskonna moodustavad üksnes õpetav personal ja õpilased ning otseselt

õppeasutusega seotud isikud. MHG väited, et tegu oli kinnise üritusega ja et kontserdil

osalesid kuulajatena üksnes õpilased, õpetajad ja kooliga otseselt seotud inimesed, on

tõendamata. MHG müüs pileteid Piletimaailma kaudu ning vastav reklaam kontserdi

toimumise kohta oli avaldatud avalikkusele erinevates kanalites kõrvuti teiste kontsertide

reklaamidega. Kostja põhjendus, et pileti eest küsitav tasu oli pigem sümboolne ega

võimaldanud koolil kontserdi korraldamisega kasumisse jääda, on asjasse mittepuutuv ega

õigusta teoste vaba kasutamist. Enamiku Eesti esitajate kontsertide piletite hinnad jäävad

vahemikku 4-15 eurot. Seega ei olnud piletihind 7 eurot sümboolne, samuti ei ole erandi

kohaldamine seotud sellega, kas korraldaja jääb kasumisse või mitte. Kui kool väljub

kontserti korraldades oma põhitegevuse ehk õppetegevuse läbiviija raamidest, peab kool

täitma samasuguseid tingimusi nagu teised kontserdikorraldajad.

Tartu Ülikooli aulas 11.12.2015 toimunud kontserdil teoste avalik esitamine on

autoriõiguste rikkumine. Arvestades kontserdil esitamisele tulnud teoseid on tavapärane

tasumäär 5% sissepääsutasudest. 02.05.2016 menetlusdokumendis vähendas hageja oma

nõuet. Kostja väitel müüdi kontserdile tegelikult 233 piletit, mitte hageja poolt

arvestuslikult esitatud 470. Seega müüdi pileteid 1631 euro eest, millest 5% on 81.55 eurot.

Hageja esitas alternatiivse nõude õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmiseks.

Kostja on ilma loata ja tasu maksmata muusikateoste avaliku esitamisega säästnud

litsentsitasuga seotud kulutused. Kostja säästetud kulutuste määramisel tuleb lähtuda

tavapärastest litsentsitasu määradest, mille alusel teised koolid ja muusikaürituste

korraldajad maksavad tasu muusika avaliku esitamise eest. Kokku on kostja säästnud

kulutusi summas 81.55 eurot.

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt oli ürituse näol tegemist koolikontserdiga, mille raames teoste esitamisele

kohaldub AutÕS §-st 22 tulenev teoste vabakasutust võimaldav erand. Vastavalt AutÕS §-

le 17 on lubatud teose kasutamine, sealhulgas avalik esitamine, autori nõusolekuta ja

autoritasu maksmiseta, kui kasutus langeb AutÕS §-des 18-25 kirjeldatud juhu alla, kasutus

ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning see ei kahjusta põhjendamatult autori

seaduslikke huve. Vastavalt AutÕS §-le 22 on lubatud erandi eesmärgid hariduslik-

kultuurilised ning on kantud avalikest huvidest. Konkreetseks eesmärgiks on võimaldada

üldhariduskoolidel täita oma avalikke ülesandeid õpilaste teadmiste ja oskuste (sh

lauluoskuse) arendamisel ning neile eluks vajalike oskuste ja kogemuste (sh

esinemisjulgus, sihikindlus, koostööoskus) andmisel. MHG 11.12.2015 koolikontserdi

puhul on kõik AutÕS §-s 22 kehtestatud erandi eeldused täidetud, samuti oli tegemist teoste

tavapärase kasutamise piiresse jääva kasutusega, mis ei kahjustanud põhjendamatult

autorite seaduslikke huve.

Kostja on seisukohal, et AutÕS §-s 22 vastav tingimus on täidetud, kui teoste avalik

esitamine toimub õppeasutuse poolt, s.o selle tegevuses ja kontrolli all. Põhjendamatu on

hageja positsioon, et sätte tekstis kasutatud termin „õppeasutuses“ viitaks konkreetsele

territooriumile või aadressile. Riiklik õppekava võimaldab õppetöö läbiviimist ka

väljaspool kooli ruume, mistõttu õppeasutuste tegevus ei ole tänapäeval enam seotud mingi

konkreetse hoonega. Teoste avalik esitamine toimus vahetus õppeprotsessis. Õppeprotsess

ei piirdu üksnes aine- või erialateadmiste omandamisega, vaid hõlmab ka õpilastele üldiste

ning silmaringi arendavate teadmiste andmist ning eluks vajalike oskuste arendamist.

Vaatamata sellele, et kontsert toimus peale tunde, oli see osa MHG vahetust

õppeprotsessist, sest advendi- ja kevadkontserdid on kujunenud MHG õppeprotsessi

oluliseks osaks. See, et õpilasi toetas esinemisel paar-kolm vilistlast ning üksikuid lugusid

dirigeeris T. K., ei muuda asjaolu, et õpilaste jaoks oli tegemist vahetu õppeprotsessi osaga.

Hagejat häiriv õpetajate lisatöö tasustamine oli aga kostja hinnangul põhjendatud, kuivõrd

kontserdi korraldamine ja läbiviimine tähendas tavapärasest suuremat õppetööga seotud

tegevuste mahtu, sh tavapärasest tööajast väljapoole jäävaid kohustusi, mille eest oli

õigustatud õpetajatele täiendava hüvitise maksmine. Lisaks ei ole õpetajate tasustamine või

mittetasustamine oluline asjaolu, hindamaks kontserdi sobituvust õppeprotsessiga. Kostja

ei nõustu hagejaga ka selles, justkui oleks MHG väljunud kontserti korraldades oma

põhitegevuse, s.o õppetöö läbiviimise, raamidest. Koolikontserdi korraldamine on otseselt

seotud kooli ülesannete täitmise ning põhitegevusega.

Kostja on seisukohal, et vilistlaste kui kooli endiste õpilaste näol on samuti tegemist

„õppeasutuste õpilastega“ AutÕS § 22 tähenduses. H. Kaljuste pärijana kuuluvad vastavate

teoste autoriõigused T. K., kes, osaledes ise nende teoste esitamisel, andis sellega nende

esitamiseks nõusoleku, mistõttu ei saa seda käsitada autoriõiguste rikkumisena. Paari

täiendava isiku osalemine kõnealusel koolikontserdil ei mõjutanud kuidagi autorite või

muude õiguste omajate huve.

Asjaolu, et kontserdipileti eest küsiti sümboolset tasu, ei välista AutÕS § 22 erandi

kohaldamist, kuivõrd nimetatud sättest ei tulene keeldu küsida korralduslike ja muude

kulude katmiseks tasu. Lisaks puudus MHG tegevusel igasugune äriline eesmärk. Pigem

aitas pileti olemasolu tagada selle, et kontserdil osalesid kuulajatena vaid kooli õpilaste

lapsevanemad ning muud kooliga seotud isikud, kellel oli eriline huvi üritusel osaleda ning

seega valmisolek selle eest ka tasuda. Kõik TÜ aula üüri ning muude kulude kandmisest

üle jäänud summad kanti sihtotstarbelistesse kultuuri toetavatesse fondidesse. Seega isegi

kui ärilise eesmärgi puudumine ja/või igasuguse kasu mittesaamine oleks AutÕS § 22

kohaldamise eeldus, oleks vastav tingimus täidetud.

Kostja ei nõustu hagejaga selles, et Piletimaailma teenuste kasutamine ja/või kontserdi

kohta info levitamine ka avalikkusele kättesaadavates allikates välistaks AutÕS §-st 22

tuleneva erandi kohaldamise. Üritust reklaamiti selgelt kui „Miina Härma Gümnaasiumi

advendikontserti“. Reaalsuses aitas kontserdile piletite müümine tagada, et koolikontserdil

ei osaleks võõraid inimesi, sest kooliga mitteseotud isikud ei oleks valmis maksma

piletihinda 7 eurot. Faktiliselt osales kontserdil üksnes MHG koolipere ning kooliga

otseselt seotud isikud, eelkõige lapsevanemad. Isegi kui kontserdile oleks sattunud üksikuid

selliseid inimesi, kes ei olnud kooliga otseselt seotud, ei olnud kontserdil osalenud nende

inimeste hulk, kes AutÕS § 22 erandi alla ei lange, kindlasti piisavalt suur selleks, et

moodustada „avalikkust“ AutÕS § 13 lg 1 p 7 tähenduses. Kooskõlas AutÕS § 8 lõigetega

1 ja 2 saaks taoliseks „avalikkuseks“ lugeda „üldsust“, s.o määramata isikute ringi

väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Käesoleval juhul aga ei olnud

koolikontserdil osalenute seas kas mitte ühtegi kooliga mitteseotud isikut või sai neid olla

vaid väga marginaalne hulk, kes mingil põhjusel võisid olla juhuslikult kontserdile

sattunud. Nende teoreetiliselt võimalik olemasolu kontserdi kuulajaskonna seas ei saa tuua

endaga kaasa AutÕS §-st 22 tuleneva erandi kohaldamata jätmist.

Kostja märgib, et teoste esitamisel näidati ära autorite nimed ja kasutus ei olnud vastuolus

teoste tavapärase kasutamisega ega kahjustanud põhjendamatult autorite seaduslikke huve.

Eesti õigusruumis puudub ühene ja selge määratlus väljendile „teose tavapärane

kasutamine“. Leitud on vaid, et teose vaba kasutus ei tohiks äriliselt konkureerida õiguste

omaja poolt kontrollitava kommertskasutusega. Antud juhul aga ei konkureerinud MHG

tegevus kuidagi õiguste omajate kontrollitud kommertskasutuse ega muude huvidega.

Ühtlasi ei toimunud autorite seaduslike huvide põhjendamatut kasutamist. Isegi kui autorite

huvid oleksid olnud kuidagi mõjutatud, tuleks leida, et see riive oli põhjendatud ja

proportsionaalne, arvestades AutÕS §-s 22 sisalduva vabakasutuse erandi taustaks olevaid

avalikke huve ning haridus- ja arengueesmärke.

Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, täpsustas kostja, et kontserdile müüdi 233

piletit, mitte 470, nagu eeldab hageja, ning piletitulu kogusumma oli 1631 eurot. Seega

saaks MHG poolt tekitatud kahju või alusetu rikastumise teel saadu suurus olla

maksimaalselt 81.55 eurot, seda ületavas osas tuleks aga hagi jätta igal juhul rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatud tõendeid ja hinnates neid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada selle vähendatud ulatuses.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

1. MHG on avalik ja kostja hallatav, haridusseaduse § 19 lg 1 ja § 3 lg 2 tingimustele

vastav õppeasutus.

2. MHG korraldas 11.12.2015 Tartu Ülikooli aulas kontserdi, tähistamaks adventi ja

Heino Kaljuste sünniaastapäeva.

3. Reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati Piletimaailma kodulehel, Tartu linna

veebilehel, Eesti kultuurisündmuste kalendris ja Delfi rubriigis mistoimub.ee.

4. Kontserdipileteid hinnaga 7 eurot pakuti müügiks Piletimaailma müügipunktide ja

internetiportaali vahendusel.

5. MHG müüs kontserdile 233 piletit, piletitulu oli 1631 eurot.

6. Kontserdil esitati autoriõigustega kaitstud E. B. Britteni, Z. Kodáli, O. Ehala ja H.

Kaljuste muusikateoseid. Nimetatud heliloojate nimel teostab teoste avaliku

esitamise õigust hageja.

7. Kontserdil astusid esitajatena üles teiste hulgas T.J., A.L., M.L. ja T.K..

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oleks pidanud kontserdi korraldamiseks ning teoste

avalikuks esitamiseks sõlmima hagejaga litsentsilepingu ja tasuma autoritasu või kohaldub

AutÕS §-st 22 tulenev teoste vabakasutust võimaldav erand.

Kohus on seisukohal, et 15. detsembril 2015 Tartu Ülikooli aulas toimunud kontsert ei vasta

AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutamise erandile.

Autoriõiguse seadus näeb ette üldreegli, et teise isiku teose kasutamiseks, sh avalikuks

esitamiseks on vaja autori või teda esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni

eelnevat luba (AutÕS § 13 lg 1 p 7, § 131 lg 2). Erand nimetatud üldreeglist on sätestatud

AutÕS §-s 17, mille kohaselt teoseid võib kasutada ka ilma autori nõusolekuta ja autoritasu

maksmiseta, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega

kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve ning ainult AutÕS §-des 18-25 otseselt

ette nähtud juhtudel.

AutÕS §-st 17 tulenevalt ei ole lubatud teoste vaba kasutus, mis sisuliselt konkureerib

õiguste omaja poolt kontrollitava kommertskasutusega.

AutÕS § 22 kohaselt on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teoste avalik

esitamine üksnes juhul kui:

(a) on ära näidatud kasutatud teose autori nimi või nimetus (kui see on teosel näidatud) ja

(b) teose avalik esitamine toimub õppeasutuses ja

(c) see toimub vahetus õppeprotsessis ja

(d) selle asutuse õpetava personali ja õpilaste poolt ja

(e) kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised

isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega,

kus teost avalikult esitatakse.

AutÕS §-s 22 sätestatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik, mitte üksnes

mõned sättes toodud tingimused. AutÕS §-st 22 ei tulene erandit õppeasutuste mistahes

tegevusele, vaid erand on loodud koolide põhitegevuse raames kindlatele tingimustele

vastava teoste avaliku esitamise tarbeks.

Kostja on täitnud AutÕS §-st 22 tuleneva ühe tingimuse, mille kohaselt tuleb ära näidata

kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud. Kostja väitel pakuti kuulajatele

kontserdi kava ning õhtujuhid teadustasid enne igat ettekannet teose pealkirja ning autori.

Kohtul ei ole alust väites kahelda. Kohtule on esitatud kontserdi repertuaari väljatrükk, tl

147-148.

Kohtu hinnangul on täitmata teose vaba kasutamise ülejäänud tingimused, mis peavad

esinema kumulatiivselt.

Teoste avalik esitamine ei toimunud Miina Härma Gümnaasiumis, vaid Tartu Ülikooli

aulas. Asjaolust, et vahetult õppetegevust reguleeriv seadusandlus ei keela õppetegevust

läbi viia väljaspool koolimaja, ei saa järeldada, et koolid ei pea seejuures arvestama teistest

seadustest ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. AutÕS § 22 punkt (b) kohaselt peab teose

vabaks kasutamiseks selle avalik esitamine toimuma õppeasutuses.

Vaba kasutuse erandi kohaldamine eeldab, et teoste avalik esitamine toimub vahetus

õppeprotsessis. MHG kontserdi puhul ei ole tuvastatav selle toimumine vahetus

õppeprotsessis. Hageja on esitanud tõendina MHG kirja EAÜ-le (tl 14-16), mille kohaselt

MHG kasutab piletiraha muuhulgas kontserdi ettevalmistamiseks ja kontserdi ajal õpetajate

lisatöö tasustamiseks. Juhul kui kontsert toimuks vahetus õppeprotsessis, tuleks eeldada, et

selle eest personali täiendavalt ei tasustata. Teoste avalik esitamine vahetus õppeprotsessis

on välistatud ka osas, kus teoste esitajateks on vilistlased, lapsevanemad ning isikud, kes

otseselt ei ole seotud selle õppeasutusega.

AutÕS § 22 näeb ette, et teoste esitajateks võivad olla üksnes asutuse õpetav personal ja

õpilased. Vaidlusaluse kontserdi kohta avaldatud informatsiooni kohaselt olid esitajate seas

nii vilistlased, lapsevanemad kui ka kolmandad isikud. Tartu Postimehe 20.11.2015

veebiväljaandes avaldatud artiklis „Jo-le-mi süsteemi väljatöötaja sünniaastapäeva

tähistavad kontserdid“ (tl 23) on muuhulgas märgitud, et kontserdil esinevad endised

õpilased ja vilistlased, kellest on saanud kutselised muusikud – T.J., A.L., M.L. jt. Kooli

segakoori juhatab T.K.. Kohus on seisukohal, et kuna teose vaba kasutamise tingimustes

on konkreetselt märgitud, et esitajateks võivad olla üksnes õpetav personal ja õpilased, siis

on kostja väide muude isikute väikese osakaalu kohta põhjendamatu. Samuti tuleb

arvestada asjaolu, et justnimelt vilistlased ja T. K. olid nimeliselt kontserdi reklaamides ära

märgitud. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja on ise eeldanud, et tegemist on muusika

valdkonnas tuntud nimedega, mis äratavad avalikkuse huvi ning suurendavad

kontserdikülastajate arvu. Kooli vilistlased ei ole kooli õpilased, mida näeb ette AutÕS §

22 punkt (d). AutÕS § 22 mõte ja eesmärk on võimaldada teoste vaba kasutamist üksnes ja

ainult õppeprotsessis ja õpilaste (ning õpetajate) poolt.

Vaba kasutuse erand on kohaldatav üksnes juhul, kui kuulajaskonna või vaatajaskonna

moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad,

hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.

Käesoleva juhul on kool suunanud kontserdi reklaami avalikkusele, võimaldades

tavapäraste piletimüügi kanalite kaudu osta kontserdipilet. Kostjal ei olnud põhjust eeldada,

et avalikult reklaamitavale ja müüdavale kontserdile tulevad üksnes AutÕS §-s 22

sätestatud isikud. Üheski reklaamis ega kontserditutvustuses ei olnud teavet selle kohta, et

tegemist on kinnise, üksnes õpetajatele, õpilastele ja nendega seotud isikutele suunatud

üritusega. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et kontserdi kuulajaskonna moodustasid

üksnes õpetav personal ja õpilased ning otseselt õppeasutusega seotud isikud. Hageja on

tõendanud, et reklaam kontserdi toimumise kohta avaldati avalikkusele erinevates

kanalites, sh Piletimaailm online (tl 16), Tartu kultuuriaken (tl 17), Eesti kultuurisündmuste

kalender (tl 19), mistoimub.ee (tl 21) kõrvuti teiste kontsertide reklaamidega. Kohus leiab,

et reklaami sisu ja mahtu arvestades oli tegemist kontserdi reklaamimisega üldsusele,

mistõttu oli tegemist teoste avaliku esitamisega AutÕS § 13 lg 1 p 7 tähenduses.

Teose vaba kasutuse erandi kohaldamine ei ole seotud sellega, kas korraldaja jääb

kasumisse või mitte. Seetõttu on sisutu kostja põhjendus, et pileti eest küsitav tasu oli

sümboolne ega võimaldanud kasumisse jääda.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et MHG poolt 11.12.2015 Tartu Ülikooli aulas

toimunud kontserdil teoste avalik esitamine oli autoriõiguste rikkumine. Kostja on

rikkunud AutÕS § 131 lg-s 2 sätestatud kohustust, olles esitanud avalikult muusikateoseid

ning olles hoidunud kõrvale litsentsilepingu sõlmimisest, millest tulenevalt on hagejal

jäänud saamata teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu. Hagejal saamata jäänud

litsentsitasu on käsitletav VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt hagejale tekitatud varalise kahjuna

saamata jäänud tulu näol. Hagejal on õigus VÕS § 127 lg 6 teise lause alusel autoriõigusega

kaasneva õiguse rikkumise tõttu nõuda kahjuhüvitist kindla summana, lähtudes tasu

suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse

kasutamiseks.

Muusika avaliku esitamise tasumäärad sõltuvad esitatava muusika žanrist ja arvutatakse

ürituse sissepääsutasu alusel (kui sissepääs üritusele on tasuline). Arvestades 11. detsembril

2015 Tartu Ülikooli aulas toimunud kontserdil esitamisele tulnud teoseid on tavapärane

tasumäär 5%. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõutavat tasu määra. Kohus lähtub tl 28-

31 olevast lepingu nr KÜ-1835 projektist, mille allkirjastamisest nii MHG kui ka Tartu LV

keeldusid (e-kirjad tl 36 ja 48). Kontserdile müüdi Piletilevi kaudu 139 piletit ning koolis

94 piletit, kokku 233 piletit hinnaga 7 eurot (advendikontserdi tulude-kulude ülevaade tl

149), kokku 1 631 euro eest. 5% sissepääsutasudest on (1631 x 5%) 81.55 eurot. Seega on

kostja poolt hagejale tekitatud kahju 81.55 eurot.

Kuna kohus rahuldab hageja nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1 ja lg 6 2. lause ning

§ 128 lg 1, 2 ja 4 alusel, siis puudub vajadus õigusvastase kasutamise teel saadu

väljaandmise nõude analüüsimiseks.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on palunud lugeda hageja nõue

sissenõutavaks hagi esitamisest ning arvestada nõudelt viivist alates 10.02.2016.

Viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1.79 eurot

sissenõutavaks muutunud viivist alates 10. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni

ja viivis põhinõudelt 81.55 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 2 teises lauses sätestatud

määras alates 21. maist 2016 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 alusel määrab kohus

otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi,

siis jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda.

Hageja on kohtumenetluse kestel nõuet vähendanud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et kostja

ei ole hagejale enne kohtumenetlust esitanud piletimüügi aruannet, mistõttu hageja oli

sunnitud hagi esitamisel lähtuma kohtade arvust Tartu Ülikooli aulas. Pärast kostjalt

piletimüügi aruande saamist korrigeeris hageja oma nõuet vastavalt esitatud aruandele.

Kohus on seisukohal, et sisuliselt rahuldatakse hagi terves ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 3458.50 eurot, millest 75 eurot

on riigilõiv ning 3383.50 eurot õigusabikulu, ning lisanduva seadusjärgse viivise. MTÜ

Eesti Autorite Ühing kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas.

Kostja palub menetluskulude väljamõistmisel vähendada hageja menetluskulude suurust

vajaliku ja mõistliku ulatuseni, sest hageja on antud asjas kasutanud põhjendamatult välist

õigusabi. Tegemist on MTÜ Eesti Autorite Ühing jaoks tüüpilise õigusvaidlusega

autoritasu väljanõudmiseks, mille sarnaseid hageja peab pidevalt. Hagejal peaksid olema

välja kujunenud tüüpvormid ning vajalikud õigusteadmised. Seetõttu on kostja hinnangul

olnud põhjendamatu kasutada Eesti ühe kalleima hinnakirjaga advokaadibüroo teenuseid.

Teiseks on kostja hinnangul põhjendamatu ka osutatud õigusabi maht. Hageja esitatud

arvetest nähtuvalt on ainuüksi hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 13,8

töötundi koguhinnaga 2363.50 eurot. Valdav osa hagiavaldusest on asjaga seotud

seadusesätete tekstide väljatoomine. Hageja esindaja on kulutanud ebaproportsionaalselt

palju aega tutvumaks kostja taotlusega hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja enda

poolt esitatud tõendi tagasi võtmise taotluse koostamisele. Kostja on seisukohal, et

menetluskuludena saab olla põhjendatud välja mõista maksimaalselt vaid summa, mis

vastab põhinõude suurusele.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindaja kulude

põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas

asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest

rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas

käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja

nr 3-2-1-112-09 otsuse p-s 17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja

süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse

analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms.

Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega. Ainus vaidlusalune küsimus oli autoriõiguse seaduses sätestatud teose vaba

kasutuse erandi tõlgendamine. Ka menetlustoimingute hulk ja maht ei olnud suur – hageja

on esitanud hagiavalduse 12-l leheküljel (tl 2-14); vastuse kostja taotlusele tähtaja

pikendamise kohta 2-l leheküljel (tl 129-130) ja täiendava seisukoha 7-l leheküljel. Hagi

menetletakse kirjalikus menetluses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu

120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges

kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147.49 eurot (käibemaksuga). Käesoleval juhul on

esindaja tunnitasu olnud 170 eurot ilma käibemaksuta, seega märkimisväärselt kõrgem

Riigikohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasust. Kohus leiab, et antud

juhul, võib põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks pidada 140 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus märgib, et hageja on volitanud käesolevas tsiviilasjas end esindama Raidla Ellex

Advokaadibüroo patendivoliniku Mari Musta (tl 12), kuid menetluskulude nimekirjale

lisatud arvelt nr 160007 nähtub, et osaliselt (0,5 h ulatuses hinnaga 102.50 eurot ilma

käibemaksuta) on õigusabiteenust osutanud vandeadv Ants Nõmper. Seetõttu on nimetatud

ulatuses õigusabikulu väljamõistmine alusetu.

Põhjendamatu on kostja väide, et hageja poolt õigusabiteenuse osutamine oli ebavajalik,

sest hageja organisatsioonis on tööl jurist. Riigikohus on 1. detsembri 2015 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15 p-s 10 leidnud, et ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole

ettevõttes töötavad juristid, ei välista lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus

arvestab ka kostja varasemat käitumist: hageja töötajad on teinud pikaajaliselt pingutusi, et

jõuda kostjaga litsentsilepingu sõlmimisel kokkuleppele, kuid kostja on kategooriliselt

keeldunud.

Samuti ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et menetluskuludena võiks välja mõista

maksimaalselt summa, mis vastab põhinõude suurusele. Sellisel juhul oleks lepingulise

esindaja kulu väljamõistmine pea välistatud, mis ei ole seaduslik ja põhjendatud.

Kohus nõustub kohus kostjaga selles, et hageja esindaja õigusabikulu maht on

ülepaisutatud. Hageja on kasutanud eriteadmistega esindajat – patendivolinikku, kelle

puhul võib lugeda põhjendatuks mõnevõrra kõrgema tunnitasu määra. Samast asjaolust

tuleneb aga eeldus, et eriteadmistega ja kogenud esindajal kulub menetlusdokumentide

koostamiseks temale tuttavas valdkonnas vähem aega.

Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht on kokku 10

tundi ehk summas (10 x 140) 1 400 eurot. Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks vajalikuks 7 tundi ning kostja vastusega tutvumiseks ning vastuväidete

esitamiseks vajalikuks 3 tundi. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75

eurot.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1 475

eurot, millest 75 eurot moodustab riigilõiv ja 1475 eurot õigusabikulu põhjendatud ja

vajalikus määras. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik