4-15-11212/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-11212 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi G.M-i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. märtsi 2016. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik G.M

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku G.M-i apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.L. koostas menetlusalusele isikule G.M-ile 5. detsembril 2015 väärteoprotokolli AB 3222665, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 5. detsembril 2015 kell 22.45 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva mnt 4. km posti juures suunaga Väike-Maarja poole mootorsõidukit Audi A4 (reg.märk XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

2. süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja Viru Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega tunnistati G.M teda karistati 15-päevase arestiga.

2.1 Kohus luges menetlusaluse isiku süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega, st sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja H.K. ütlustega.

2.2 Võttes menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsust, leidis kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. G.M on neli kehtivat väärteokaristust. Viru Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega karistati teda LS § 201 lg 2 järgi 6-päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt 10. septembril 2014 rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on isikut karistatud samalaadse väärteo eest 9. novembril 2015 18-päevase arestiga, mis asendati 18 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, pidas kohus võimalikuks mõjutada G.M-i hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmises määras ehk 15-päevase arestiga. Kuna isik ei ole teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi, ei pidanud kohus põhjendatuks asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga.

3. esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb mõistetud aresti G.M asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik märgib, et leidis alles hiljuti töö ja võib aresti kandmisele asumise tõttu sellest ilma jääda. Lisaks on G.M olnud üheksa aastat n-ö grupi peal. Vahepeal võeti see ära, kuid nüüd ajab ta asju uuesti. Hetkel viibib G.M haiguslehel.

Kuna ta on kõik riigi poolt pandud kohustused korralikult täitnud, siis ta loodab, et ringkonnakohus võimaldab tal kanda karistust üldkasulikku tööd tehes. Veel lisab G.M, et tema juhtimisõigus on nüüdseks taastatud.

4. Tartu Ringkonnakohtu 4. mai 2016. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti apellatsiooni kohta kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 18. maini 2016.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 12. mail 2016 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et Viru Maakohtu määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Reaalse aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku suhtes omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning G.M-i apellatsioon jääb tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

7. vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles kohus otsustas jätta mõistetud

G.M

aresti üldkasuliku tööga asendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud kõiki karistusalternatiive, sh aresti asendamist üldkasuliku tööga, ja põhjendatult leidnud, et isikule tuleb tema süü suurust ja varasemat karistatust arvesse võttes mõista karistuseks arest, mis tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide kohta ning leiab samuti, et G.M-i varasemat karistatust arvestades ei ole üldkasulik töö piisav, mõjutamaks teda edaspidi liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

8. on neli kehtivat väärteokaristust, millest kolm on määratud liiklusalaste G.M süütegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega karistati teda LS

§ 201 lg 2 järgi 6-päevase arestiga ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

10. septembri 2014. a otsusega samalaadse väärteo eest rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on

G.M-i karistatud samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega 18-päevase arestiga, mis asendati 18 tunni üldkasuliku tööga. Kõnealuses väärteoasjas on kohus mõistnud G.M-ile karistuse teo eest, mille ta on toime pannud vähem kui kuu aega pärast

Viru Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega karistuse mõistmist. Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus arvata, et aresti asendamine üldkasuliku tööga omaks G.M-i suhtes piisavat karistuslikku mõju.

9. apellatsioonis esitatud väide, et

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda G.M-i menetlusalune isik on leidnud endale töökoha ja aresti kandmisele asumisega kaasneks oht sellest ilma jääda. Tegemist on riskiga, mille G.M on ise süüteo toimepanemisega endale võtnud. Lisaks nähtub apellatsioonist, et G.M viibib haiguslehel, mis tähendab, et töö tegemine on tema tervislikust seisundist tulenevalt niigi takistatud. Samas jääb ringkonnakohtule selgusetuks, kuidas G.M plaanib haiguslehel viibides üldkasuliku töö tunde sooritada. Seega ei anna G.M-i kaebuses avaldatud asjaolud alust asuda aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas maakohtust lahknevale seisukohale.

10. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja G.M-i apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau