3-16-331/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-16-331 Otsuse kuupäev

20. mai 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova

Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla kambrites nr 1166 ja 1004 kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. juuni 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. 15.02.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kinnipeetav Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu.

1.1 Tartu Halduskohus 18.02.2016 määrusega rahuldas R. Ainsare menetlusabi taotluse ning vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. 11.03.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele.

1.2 Tartu Halduskohus 16.03.2016 määrusega otsustas läbi vaadata R. Ainsare kaebuse kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 21.04.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 20.05.2016.

2

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Kaebaja leiab, et kartseritüüpi kambrite sisu nr 1116 ja nr 1004 , kus teda hoiti, ei vastanud kehtestatud nõuetele.

2.1 Kaebaja väidab, et pärast seda kui ta kandis ära talle määratud distsiplinaarkaristuse kartseris nr 1166 alates 12.02.2015 kuni 26.02.2015, hoiti teda jätkuvalt ajavahemikul 26.02.2015-01.04.2015 kartseritüüpi kambris nr 1166, kus puudus kapp, riidenagi, WC-hari, prügikast, soe vesi ja põrandalapp, samuti oli kamber räpane ja külm. Kaebajal puudusid soojad riided ning seetõttu ta haigestus. Kaebajal oli valus loputada külma veega oma haigeid hambaid.

2.2 Kartseritüüpi kambris nr 1004 viibis kaebaja ajavahemikel: 22.12.2014-12.02.2015, 24.08.2015-30.08.2015, 30.12.2015 – (kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja samas kambris). Kaebaja väidab, et kambris puudus riidenagi, soe vesi, WC hari, prügikast ja põrandalapp. Valamunupu peale oli pandud metallese, mis tegi selle kasutamise raskeks, kuna näpp jäi alati nupu ja metalleseme vahele.

2.3 Kaebaja sõnul pöördus ta seoses kambrite kinnipidamistingimustega korduvalt vastustaja poole kirjalike pöördumisetega, kuid talle lubati, et varsti saab ta kolida teise kambrisse ja ta võttis need pöördumised tagasi. Kaebaja tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huviks on hilisema kahjunõude esitamine vanglale. Tulenevalt eeltoodust, palub kaebaja kohtul tuvastada kambrite nr 1004 ja nr 1166 kinnipidamistingimused õigusvastaseks. Vastustaja vastuväited

3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Kamber 1116 Kamber nr 1166 on vastavuses kambri sisustusele vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 7 lõike 1 punktides 1-8 esitatud nõuetega. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja jäi pärast kartserikaristuse lõppemist edasi samasse kambrisse, ei tähenda, et teda hoiti jätkuvalt kartserirežiimil. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited põhjendamatud. Kamber nr 1166 paikneb vastuvõtuosakonnas, kus töötab alaliselt kinnipeetavast majandusabitööline. Kui mõni kinnipeetavatest mõnest vastuvõtuosakonna kambrist ära viiakse, koristab osakonnas töötav majandustööline vabanenud kambri ära. Uus kinnipeetav paigutatakse alati koristatud kambrisse. Nimetatud põhjusel on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja oleks 12.02.2015 paigutatud eelmise kinnipeetava poolt räpaseks jäetud kambrisse. Veelgi ebatõenäolisem on, et kambris hallitasid leib ja sai ning kambri seinad olid mingi valge vedelikuga koos.

WC-harja, prügikasti ning põrandalapi puudumine

Vastustaja selgitab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest tulenevalt ei väljastatud kaebajale julgeoleku kaalutlustel tõepoolest esialgu kambrisse wc-harja ega prügikasti. Samas tuleb rõhutada, et ka VSKE§ 7 ei nõua, et kambri või kartseri sisustusse kuuluks kindlasti wchari ja prügikast. Käesoleval juhul anti prügikast ning wc-hari kaebajale kambrisse hiljem, kui oht ametnike ründamiseks, iseenese vigastamiseks või kõne all olevate esemete lõhkumiseks oli madalam. Vastustajal ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha, millal täpselt prügikast ja wc-hari kaebajale anti. Samas on kaebaja prügikasti ja wc-harja saamist ka ise tunnistanud, kui on oma 14.04.2015 vaides nr 1-11/209-1 märkinud, et võttis oma 17.02.2015 märgukirja nr 2- 3/559-1 wc-harja ja prügikasti saamise tõttu tagasi.

3

Kambri nr 1166 eripära arvestades ei korista majandustööline seda kambrit mitte ainult siis, kui mõni kinnipeetavatest sealt vabaneb, vaid ka siis, kui kambris paiknev kinnipeetav kambrist ajutiselt välja (nt jalutuskäigule või pesema) läheb. Nimetatud põhjusel on põhjendamatu kaebaja väide, mille kohaselt koristati kambrit vaid üks kord nädalas. Samuti on eluliselt väheusutav, et kamber oli prügikasti ning wc-harja puudumise tõttu eriti räpane. Kuigi kaebaja ei saanud ühekordseid nõusid algselt koheselt pärast sööki prügikasti visata, oli siiski ta enda teha, kus ja kuidas ta neid kuni majandustöölise poolt äraviimiseni hoiab.

Kaebaja väitel ei antud talle ühtlasi üle 3 nädala kambri pesemiseks lappi. Vastustajale jääb see arusaamatuks. Kaebusele lisatud 17.02.2015 pöördumises nr 2-3/559-1 osutab kaebaja selgesõnaliselt, et sai põrandalapi 14.02.2015. Kambri temperatuur Vangla siseruumide õhutemperatuuri kontrollib arvutisüsteem, mis on seadistatud selliselt, et kinnipeetavate elukambrite õhutemperatuur oleks kütteperioodil vähemalt 22-23° C. Seega välistab küttesüsteemi reguleeriv automaatika kambrite õhutemperatuuri langemise allapoole ettenähtud temperatuuri. Kaebaja kehatemperatuur oli siiski normis. Vastustaja hinnangul ei võimalda keset talve tekkinud kurgu valulikkus ja kähe hääl siiski järeldada, et kaebajal tuli viibida külmas kambris. Külmetushaiguste esinemine talvel on tavapärane nähtus ning võib olla põhjustatud nii viirustest kui ka õuest viibimisest tekkinud külmatundest.

Külm vesi

Kambris nr 1166 on kasutusel ainult külm vesi. Kuigi kaebaja 11. ja 21. hammas olid kambris nr 1166 viibimise ajal tõepoolest lahti puuritud ning lahtised, oli kaebajal sooja vee puudumisel võimalik võtta vesi toatemperatuurile mõneks ajaks seisma. Selleks oli kaebajal kambris olemas ka ühekordne tops, mis katkimineku korral asendati uuega.

Riidenagi

Nagu vastustaja eespool selgitas, ei ole kambri nr 1166 puhul tegemist tavapärase kambriga. Kamber paikneb muudest kambritest eraldi vastuvõtuosakonnas ning on ehituslikult erinev, kuna nii kambri uksekui aknapoolses osas paiknevad enne seina vahetrellid. Ka kambri nr 1166 sisustuse hulka kuuluv riidenagi ei asu kambris sees, vaid on paigutatud kambri ukse kõrvale koridori. Riidenagis sai kaebaja hoiustada riideid, mida ta kandis oma igapäevase jalutuskäigu ajal. Arvestades, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike riiete kasutamise ja isiklike esemete kasutamise keeldu, oli kambri välisukse juures asuv riidenagi riiete hoiustamiseks piisav. Kui kaebaja soovis hoiustada öösel oma ühekordseid riideid, oli tal võimalik asetada need vahetrellide peale seina lähedale või kambris olevale riiulile või toolile.

Kapp

Vastustaja märgib, et kappi kambris nr 1166 tõepoolest ei ole. Samas ei tulene ka VSKE § 7 lg

1 punktidest 1-8, et kambri sisustusse peaks kuuluma konkreetselt kapp. VSKE § 7 lõike 1 p 2 kohaselt kuulub kambri sisustuse hulka isiklike asjade hoiukoht. Kuivõrd kambris nr 1166 on isiklike asjade hoiukohana olemas riiul, on VSKE § 7 lg 1 punktist 1 tulenev nõue täidetud.

4

Valamu nupp

Vastustaja selgitab, et kambri eripärast tulenevalt on kambri veekraani nupule paigaldatud metallist kate, mis takistab nupu lõhkumist. Kui nupp korralikult ei tööta, on seda võimalik öelda vanglaametnikele, kes sellest remondimehi teavitavad. Vastustajale ei ole siiski teada, et kambri nr 1166 valamu nupp ei oleks vaidlusalusel perioodil töökorras olnud. Seda ei väida otseselt ka kaebaja, kelle märkustest tulenevalt valmistab talle pigem muret nupu juures olev metallist kate. Vastustaja hinnangul on siiski kaebaja enda teha, kuidas ta valamu nuppu kasutab ning kuhu ja kuidas ta oma näpu asetab.

Kambri puhtus Vastustaja hinnangul on kaebaja väited põhjendamatud. Kamber nr 1166 paikneb vastuvõtuosakonnas, kus töötab alaliselt kinnipeetavast majandusabitööline. Kui mõni kinnipeetavatest mõnest vastuvõtuosakonna kambrist ära viiakse, koristab osakonnas töötav majandustööline vabanenud kambri ära. Uus kinnipeetav paigutatakse alati koristatud kambrisse. Nimetatud põhjusel on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja oleks 12.02.2015 paigutatud eelmise kinnipeetava poolt räpaseks jäetud kambrisse. Veelgi ebatõenäolisem on, et kambris hallitasid leib ja sai ning kambri seinad olid mingi valge vedelikuga koos.

Kamber nr 1004

Tegemist on ühekohalise kambriga, mis asub E1 elusektsioonis (kartseris) ning mis on kambri uksest eraldatud vahetrellidega.

Riidenagi

Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide kambris puuduva riidenagi osas. Kambris nr 1004 on riidenagi (asub kambri seinas, aknast vasakul).

WC-hari ja prügikast

Vastustaja rõhutab, et VSKE § 7 lg 4 punktidest 1-6 ei tulene, et kartseri sisustusse peaks kuuluma wc-hari ning prügikast. WC-harja ja prügikasti kaebajale tõepoolest algselt ei antud. Need väljastati kambrisse pärast seda, kui oli põhjust arvata, et kaebaja neid ära ei lõhu.

Vastustajal ei ole siiski põhjust arvata, et kaebaja kamber oleks prügikasti puudumise tõttu olnud räpane. Sarnaselt vastuvõtuosakonnaga töötab ka E1 elusektsioonis kinnipeetavast majandustööline. Kaebajal oli võimalik asetada tekkinud prügi kambri ukse ja vahetrellide vahelisele alale, kust E1 osakonna koristaja selle ära viis. Samuti ei saa ainuüksi wc-harja puudumine pooleteise kuu jooksul põhjustada kambri muutumist eriti räpaseks.

Külm vesi

Sarnaselt kambrile nr 1166, ei tule ka kambri nr 1004 kraanist sooja vett. Samas rõhutab vastustaja jätkuvalt, et VSKE § 7 lõikest 4 ei tulene, et kinnipeetavale peaks olema kartseris võimaldatud soe vesi. 22.12.2014 – 12.02.2015 olid kaebaja 11. ja 21. hammas tõesti lahti puuritud ja lahtised. 24.08.2015 – 30.08.2015 võis lahtine olla kaebaja 11. hammas (21. hammas oli selleks ajaks eemaldatud). Kuna kaebaja ei soovinud oma 11. hammast eemaldada, on tema 11. hammas siiani lahtine. Vastustaja rõhutab jätkuvalt, et kaebajal oli sooja vee puudumisel võimalik võtta vesi mõneks ajaks toatemperatuurile seisma ning samuti oma

5

hambaid hoida ning katkiseid kohti säästvalt pesta. Seejuures ei ole ka kambri nr 1004 kraanist tulev vesi mitte jääkülm, vaid pigem soojapoolne.

Valamu nupp

Sarnaselt kambri nr 1166 veekraanile nupule, on ka kambri nr 1004 veekraani nupule paigaldatud metallist kate, mille eesmärk on takistada nupu lõhkumist. Nupu kasutamist nupule paigaldatud metallist kate ei takista. Vastustaja ei ole täheldanud, et nupu vajutamisel esineks probleeme. See, kuidas kaebaja nuppu kasutab, on kaebaja enda teha.

Kohtu seisukoht

4. Tulenevalt haldusasja materjalidest vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas Tartu Vangla kartseritüüpi kambrid nr 1004 ja nr 1166, kus viibis kaebaja ajavahemikel 12.02.2015- 26.02.2015; 26.02.2015-01.04.2015 (kamber nr 1116) ja 22.12.2014-12.02.2015; 24.08.2015- 30.08.2015; 30.12.2015 – kaebuse esitamiseni (kamber nr 1004) vastasid kehtestatud nõuetele.

5. Kinnipeetava isiku kinnisse kambrisse paigutamine toimub tavaliselt käskkirja alusel, kuid vahetult kambrisse (kartserisse) paigutamist ja seal hoidmist tuleb kvalifitseerida kui toimingut vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg-le 1. HMS § 107 lg 1 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Seega, võttes arvesse, et õigusloovate aktidega on reguleeritud kambri tingimused, saab kohus hinnata kambrisse paigutamise ja seal hoidmise kui toimingu õiguspärasust lähtudes objektiivses õiguses kehtestatud kriteeriumidest.

6. Vastustaja poolt kohtule edastatud Tartu Vangla 17.12.2014 käskkirja 6-1/1321 kohaselt kohaldati kaebaja suhtes alates 17.12.2014 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna leiti, et kaebaja on ohtlik ning piirati suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete kandmist ja esemete kasutamist ning kehakultuuriga tegelemist, paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse ja lubati ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist ajal, millal kaebaja viibib väljaspool kambrit. Kuigi vastustaja ei täpsustanud, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamine oli pikendatud, on see nähtav eelpoolnimetatutest perioodidest, millal hoiti kaebajat lukustatud kambrites.

7. Tuvastatud on, et kaebaja viibis kambris nr 1116 ajavahemikul 12.02.2015 kuni 26.02.2015 (kartseri režiimis). Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 4 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõuete iseloomu (VangS § 69 lg 2 p-d 1-5) ning tema poolt toime pandud rikkumisi on alust arvata, et kamber nr 1116 ei olnud tavaline kamber VSKE § 7 lg 1 mõttes, vaid tegemist oli kartseritüüpi kambriga VSKE § 7 lg 4 mõttes, mille sisu erineb tavalisest kambrist – VSKE § 7 lg 1.

8. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatusega. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. VangS § 65 lg 1 sätestab, et kartser peab vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vastavalt VSKE § 7 lg-le 4 kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja

6

istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht ja 6) WC.

9. Riidenagi . Riidenagi olemasolu kartseritüüpi kui ka tavalises kambris on kohustuslik, tulenevalt VSKE § 7 lg 1 p-st 6 ja lg 4 p-st 4. Kamber nr 1116 - vastustaja selgitas kohtule, et kambri ehitusliku eripära tõttu oli riidenagi väljaspool kambrit, mida kaebaja kasutas, pannes riidenagi peale jalutuskäigul kasutatud riideid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale kehtestatud isiklike esemete kasutamise keeldu arvestades, oli kambri välisukse juures asuv riidenagi riiete hoiustamiseks piisav. Kui kaebaja soovis hoiustada öösel oma ühekordseid riideid, oli tal võimalik asetada need vahetrellide peale seina lähedale või kambris olevale riiulile või toolile. Kohus leiab, et antud juhul riidenagi puudumine vahetult kambris on õigustatud lähtudes vangla üldise julgeoleku ja vanglaametnike turvalisuse tagamise kaalutlustest. Nähtuvalt Tartu Vangla 17.12.2014 käskkirjast 6-1/1321 oli kaebajal lubatud kasutada isiklikest esemetest kambris vaid aluspesu ja sokke aga mitteisiklikest vanglavormi. Samas tuginedes käskkirjas kajastamist leidnud asjaoludele kaebaja varasema käitumise kohta, on kohtul põhjendatud alus arvata, et tekkinud konflikti korral võis kaebaja kasutada riidenagi ründeesemena vanglaametnike vastu. Kuigi VSKE § 7 lg 1 p 6 ja lg 4 p 4 sätestavad imperatiivselt, et kartseritüüpi ja tavalises kambris peab olema riidenagi, on kohtu arvates antud juhul siiski kõrvalekaldumine VSKE § 7 lg 1 p-st 6 (perioodil 26.02.2015-01.04.2015) ja lg 4 p-st 4 (perioodil 12.02.2015-01.04.2015) õigustatud tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärkidest (VangS § 69 lg 1). Kamber nr 1004 – vastustaja kinnitusel on nimetatud kambris riidenagi olemas ja see asub kambri seinas, aknast vasakul. Kohus tuvastas, et nimetatud kambris puudub vastustaja märgitud kohas riidenagi. Riidenagi asub küll kambris (nö esikus), kuid on eraldatud trellidega ja seda saab kasutada vaid kambrisse sisenedes või kambrist väljudes. Siiski analoogselt kambri nr 1116 osas toodud põhjendustega ei pea kohus riidenagi asukohta väljaspool kambrit konkreetsel juhul õigusvastaseks.

10. WC-harja, prügikasti ning põrandalapi puudumine. VangS § 45 lg 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kamber nr 1116 - kohus peab asjakohaseks vastustaja väidet selle koha, et kaebaja sai WC- harja ja prügikasti kasutusse siis, kui vanglaametnikel, kes pidevalt jälgisid kaebaja käitumist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, tekkis alus arvata, et konfliktolukorras kaebaja ei kasuta WC-harja ründeesemena või ei lõhu neid esemeid ära. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, viibides kambris nr 1116, sai kaebaja WC-harja ja prügikasti kätte, kui mitte varem, siis vähemalt 17.04.2015. Kohus ei nõustu kaebaja vastuväidetes esitatud argumentidega WC-harja puudumise tõttu WC puhastamata jätmise kohta. Kaebusele lisatud 17.02.2015 pöördumises nr 2-3/559-1 osutab kaebaja, et sai põrandalapi 14.02.2015. Seega vajaduse esinemisel saaks kaebaja puhastada WC osa, mis ei ole veega kaetud, märja paberi või põrandalapiga. Tuvastatud on, et kaebaja sai sööki kambrisse ühekordses nõudes (iga päev 4 tassi ja 3 kaussi). Kaebaja väitis, et majandustööline käis kambrit koristamas vaid üks kord nädalas (mõnikord isegi harvem). Kuna kaebajal ei olnud prügikasti, siis pidi ta nõud trellide taha maha viskama ja seal nad olid terve nädala. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ning kinnitas, et majandustööline koristas kaebaja kambrit iga kord, kui ta käis jalutuskäigul ehk igapäevaselt. Kohus on seisukohal, kui eeldada, et majandustööline siiski ei koristanud kaebaja poolt trellide taha välja visatud kasutatud nõusid igapäevaselt, siis ei ole selline olukord vastustajale etteheidetav. VangS § 45 lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kohus leiab, et selline puhastamise kohustus laieneb ka nõudele, mis toodi kaebaja kambrisse mitu korda päevas tema toitlustamiseks. On iseenesest

7

mõistetav, et kasutatud nõud ei ole puhtad ja selles seisundis nende viskamine trellide taha võib kaasa tuua ebameeldivaid lõhnu kambris. Juhul, kui kasutatud nõud loputada korralikult isegi külma veega ning seejärel panna trellide taha või muule vabale kohale kambris, ei oleks nende olemasolu kohtu arvates eriti häiriv.

11. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse raames on asjakohatu kaebaja viide ettekandele, mille alusel Tartu Vangla 08.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/421 alusel määrati talle noomitus, selle eest, et ta keeldus kambri nr 1116 seina puhtaks tegemisest, kuhu ta oli pastakaga sodinud, põhjusega, et tal on suva ja ta ei puhasta seda ära. Kamber nr 1044 – kaebaja väitis, et viibides kambris nr 1004 alates 30.12.2015 ei olnud tal WC-harja ja prügikasti, mistõttu oli ta sunnitud pesema WC-d käega. Kaebaja palus väljastada kindad, kuid neid ei väljastatud. WC-harja ja prügikasti sai kaebaja kätte alles 05.02.2016. Tuvastatud on, et kaebajal oli sellel ajal põrandalapp ja seep, seega vajaduse esinemisel saaks kaebaja puhastada WC osa, mis ei ole veega kaetud, märja paberiga või põrandalapiga. Kasutatud nõusid oli kaebajal võimalik loputada külma veega ja panna trellide taha või muule selleks sobivale kohale kambris, kust majandustööline saaks need asjad kaebaja kambris eemaloleku ajal ära viia.

12. Kambri temperatuur. Tulenevalt VangS § 45 lg-st 1 on vastustajal kohustus tagada kambris vastav temperatuur, mis on fikseeritud eluruumidele kehtestatud nõuetes. 02.07.2015 vastu võetud Majandusja taristuministri poolt määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 3 kohaselt Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Enne 02.07.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 vastu võetud määruse nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" punkti 7 kohaselt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC. Kaebaja väitis, et kambris nr 1116 viibimise ajal oli külm ja ta palus vastustajal mõõta kambri temperatuuri, kuid see jäi tegemata. Vanglavorm oli õhuke ja seetõttu kaebaja sai külma ja haigestus. Vastustaja kinnitusel oli kambri temperatuur vähemalt 22-23° C. Selle väite kinnitamiseks tugines vastustaja küttesüsteemi reguleerivale seadmele, mis töötab automaatselt ja välistab vastustaja sõnul kambri õhutemperatuuri languse. Seetõttu kaebaja haigus ei ole seotud kambri temperatuuriga. Nähtuvalt haldusaja materjalidest, olles kambris nr 1116, kaebaja küll palus vastustajal 17.02.2015 märgukirjas nr 6-24/1126-1 muuhulgas mõõta kambri õhutemperatuuri, kuid hiljem võttis märgukirja tagasi, kuna talle lubati olukorda muuta. Kohus märgib, et märgukirjas 17.02.2015 nr 6-24/1126-1 kaebaja kurtis selle üle, et tal hakkas valutama kurk pärast jalutuskäiku, kuna riided ja jalutuskäigu jope, mis oli talle väljastatud kambris nr 1116, olid V- kaelusega ja kambris oli kogu aeg jahe. Kohus leiab, et kuna kaebaja loobus 17.02.2015 märgukirjas 6-24/1126-1 esitatud pretensioonidest vastustajale, siis nõustus ta kambritingimustega. Ilma vastava mõõtmiseta on tagantjärgi võimatu tuvastada, kas kambri nr 1116 õhutemperatuur vastas nõuetele või mitte. Kohus nõustub vastustajaga selles, et külma võis kaebaja saada ka jalutuskäigul talvisel ajal.

13. Külm vesi. Vastustaja ei eita, et kambrites nr 1116 ja nr 1004 oli kasutusel ainult külm vesi, kuid märgib, et mitte jääkülm. Kaebaja väitis, et kraanist tulenev vesi oli piisavalt külm selleks, et selle veega haigete hammaste loputamine oli kaebaja jaoks valulik. Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sooja vee kambrisse laskmist. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vastustaja kohustust tagada kambris sooja vee olemasolu. Samas peab kohus usutavaks, et lahti puuritud hammaste loputamine

8

külma veega võis olla valulik. Kui selline tegevus oli kaebaja jaoks tõepoolest ebamugavusi tekitatav, tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja saaks kraanist võetud vee soojendada kambri temperatuurini, kasutades selleks topsi, ning seejärel pesta oma hambaid.

14. Valamu nupp. Tuvastatud on, et tõepoolest kambrite nr 1116 ja nr 1004 valamu nuppude peale on pandud metallist kate. Kattesse on tehtud auk, et nuppu saaks kasutada. Kohtule esitatud piltide järgi on võimalik järeldada, et kui panna näpp nupu peale otse, mitte nurga all, siis on välistatud, et näpp jääks katte ja nupu vahele. Samas on näha, et kattesse tehtud augu äär ei paista teravana, mistõttu isegi siis, kui näpp topitakse nupu ja katte vahele, ei oleks selle rahulik tagasi tõmbamine traumaohtlik. Mis puudutab kaebaja väidet, et kambris nr 1004 käib valamu nupp raskelt, siis kohtu arvates ei ole see alus vastustaja toimingu õigusvastaseks tuvastamiseks. Oluline on see, et vesi oli nimetatud kambris kättesaadav.

15. Kapp. Ajavahemikul 26.02.2015-01.04.2015 viibis kaebaja kambris nr 1116 ning tema suhtes ei olnud enam kohaldatud kartserirežiimi. Vastustaja kinnitas, et kambris nr 1116 ei olnud kappi, kuid teatas, et kaebajal oli võimalus panna isiklikke asju riiulile. Vastavalt VSKE § 7 lg 1 p-le 2 kambris on ette nähtud isiklike asjade hoiukoht. Kohtule teadaolevatel andmetel teistes Tartu Vangla kambrites on olemas kinnipeetava isiklike asjade hoidmiseks hoiukapid. Kohtu arvates isiklike asjade hoiukoha all võib, kuid ei pruugi alati mõista kappi. Juhul, kui kambris nr 1116 olemasolev riiul ei rahuldanud mingil põhjusel kaebaja vajadusi isiklike asjade hoidmiseks, oli tal võimalus taotleda teise kambrisse üleviimist. Samas võttes arvesse, et kaebajal kehtis isiklike asjade kasutamise piirang, on kohtu arvates vähem tõenäoline, et kambris nr 1116 olemasolev riiul ei rahuldanud kaebaja vajadusi isiklike asjade hoidmiseks.

16. Kambri puhtus. Kaebaja väitis, et kamber nr 1116 oli väga räpane. Kohus möönab, et kamber nr 1116 oli räpane, kuid samas arvestades VangS § 45 lg-s 2 sätestatut, aga samuti see, et kaebajal oli 14.02.2015 seisuga kasutusel põrandalapp ja seep, siis saaks kaebaja ise räpase kambri puhastada.

17. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.

18. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik

9