1-11-8375/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8375

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. novembri 2013

määrus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise kohta

KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Jaanus Allik (isikukood 37207245213),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. novembri 2013 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jaanus Allik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.09.2011 otsusega KarS § 121 järgi ja

temale mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

kestuseni kaks aastat. Karistusaja hulka arvati J. Alliku eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. KarS §

74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui J. Allik ei pane kolme aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud

käitumiskontrolli nõudeid.

2.

26.07.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande J. Alliku kohta, milles tegi ettepaneku

pöörata tema karistus täitmisele. Ettekande kohaselt eiras J. Allik KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5

nimetatud kontrollnõudeid ega järginud registreerimiskohustust.

3. Maakohus pidas erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 15.08.2013, kuhu J. Allik

ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud J. Allikule kohtukutset kätte toimetada. Tema elukoha aadressil

saadetud kutse tagastati märkega „ei ela antud aadressil,“ telefoni ta vastu ei võtnud.

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, esitades ühtlasi taotluse kuulutada

süüdimõistetu tagaotsitavaks ja ta vahistada. Kohus 15.08.2013 määrusega kuulutaski J. Alliku

tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise.

4.

30.09.2013 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri komissar Tauno Pärli

maakohtule, et Jõgeva kriminaaltalitusele on laekunud informatsioon, mille kohaselt on J. Allik

lahkunud Eesti Vabariigist 07.06.2013 ning Eestisse tagasi ta tulnud ei ole.

4.1

11.11.2013 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Helle Martinson

kohtule väljavõtte rahvusvahelisest infokanalist, millest nähtub, et J. Allik on kinni peetud Norras,

kahtlustatavana tapmises. Infopäringu väljavõtte kohaselt leiti Norras Bergeni linnas 07.11.2013

tundmatu meesterahva laip, noahaavadega, millega seoses on kinni peetud kahtlustatavana üks

Leedu kodanik ja Eesti kodanik J. Allik.

5. Tartu Maakohus 12.11.2013 määrusega pööras J. Allikule Pärnu Maakohtu 05.09.2011

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ühe aasta üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva

vangistust täitmisele. Seejuures juhindus kohus KrMS § 432 lg-st 31, mis sätestab, et kui väljaspool

Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib KrMS § 427

sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse

pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse

süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.

5.1

Maakohus leidis, et erakorralises ettekandes tehtud ettepanek J. Alliku karistuse täitmisele

pööramiseks on juhindudes KarS § 74 lg-st 4 põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus

kohaldada J. Alliku suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate

kohustuste määramist. J. Allik on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ole ilmunud

kriminaalhooldusosakonda registreerima ja tal puudub kindlaksmääratud elukoht, mistõttu on

võimatuks muutunud kõigi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine. J. Allik on korduvalt

valetanud kriminaalhooldusametnikule oma elu- ja viibimiskoha, samuti mitteilmumise põhjuste

kohta. Ta on lahkunud välismaale, saamata selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult

nõusolekut. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on J. Allik lahkunud Eesti Vabariigist 07.06.2013

ja ei ole tagasi pöördunud. Politsei- ja Piirivalveametile on esitatud informatsioon selle kohta, et isik

on kinni peetud Norras kahtlustatavana isikuvastases kuriteos. Eelnevast tulenevalt tuleb J. Alliku

suhtes vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistada ja mõistetud vangistus täitmisele pöörata.

6.

11.04.2016 registreeriti Tartu Maakohtus J. Alliku taotlus ennistada määruskaebuse

esitamise tähtaeg maakohtu 12.11.2013 määruse vaidlustamiseks. Ühtlasi esitas ta ka edasikaebuse.

7. Tartu Maakohus 14.04.2016 määrusega kaebuse esitamise tähtaja ka ennistas ning saatis

taotlusele lisatud edasikaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

8. J. Allik määruskaebuses taotleb Tartu Maakohtu 12.11.2013 määruse tühistamist ning

soovib, et tal võimaldataks täita kohustusi, mis olid talle määratud Pärnu Maakohtu otsusega ning

vajadusel lisada talle ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega.

8.1

Määruskaebuses J. Allik ei eita käitumiskontrolli nõuete rikkumist, kuid põhjendab oma

käitumist asjaoluga, et tal tekkisid ületamatud lahkhelid kriminaalhooldajaga. Nüüd on ta aru

saanud, et registreerimiskohustuse rikkumine oli suur viga ning ta oleks pidanud paluma määrata

endale teine hooldusametnik.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide,

kohtumääruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et maakohus on põhjendatult pööranud J. Allikule

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Edasikaebus jääb täielikult edutuks. Oma

seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

10. Tartu Maakohus on tuvastanud, et J. Allik lahkus Eesti Vabariigist 07.06.2013, kuid

probleemid tema suhtes kriminaalhoolduse teostamisega esinesid juba enne seda. Süüdimõistetu ise

enda sellised rikkumisi kahtluse alla ei sea, kuid põhjendab neid tema ja kriminaalhooldusametniku

vahel esinenud lahkhelidega.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. Alliku esiletoodud selgitus vaadeldav mõjuva

põhjusena, mis õigustaks tema poolt käitumiskontrolli nõuete järjepidevat rikkumist, sealhulgas

Eestist lahkumist. Ehk siis, kuivõrd süüdimõistetu rikkumised on hinnatavad tahtlikena, neile

õigustust leida ei ole võimalik ning tema üle järelevalve teostamine on olnud välistatud, siis on

maakohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele. Samuti tuleb ära märkida seegi, et J. Alliku

poolt Tartu Maakohtule esitatud kirja kohaselt (millele tehakse viide ka määruskaebuses) kannab ta

Norras 12. aasta pikkust vanglakaristust, mis samuti välistab tema suhtes käitumiskontrolli

teostamise võimaluse.

12. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau