1-15-6913/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-6913

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. aprilli 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sander Veedi (isikukood 39605316038), määruskaebus RESOLUTSIOON Muuta Viru Maakohtu 27. aprilli 2016. a määruse põhiosa, asendades selles esitatud põhjendused käesoleva määruse punktides 7–10 toodud põhjendustega. Sander Veedi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sander Veedi tunnistati Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati teda

üheaastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11. juuni 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

1 aasta 2 kuu 25 päeva vangistuse võrra ning mõistis S. Veedile liitkaristuseks

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26. aprillil 2015 ja lõpeb karistuse täielikul ärakandmisel 20. aprillil 2017.

2. Viru Maakohtu 11. veebruari 2016. a määrusega jäeti S. Veedi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 2. märtsil 2016.

3. Viru Vangla esitas 19. aprillil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Veedi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

4. Viru Maakohtu 27. aprilli 2016. a määrusega jäeti S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Võttes arvesse asjaolu, et Viru Maakohtu 11. veebruari 2016. a määrus S. Veedi vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta jõustus 2. märtsil 2016, ei ole veel möödunud VangS § 76 lg-s 4 sätestatud üheaastane tähtaeg. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, et seadusega ette nähtud üheaastast tähtaega oleks lühendatud. Seega ei ole S. Veedi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaeg veel saabunud ning vangla esitatud materjalid tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Kinnipeetav S. Veedi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lahendada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt.

S. Veedi märgib, et teda on süüdi tunnistatud kuritegude eest, mille ta on toime pannud alaealisena. KarS § 761 lg 2 näeb ette, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Veedile Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud karistusest sai pool kantud 23. aprillil 2016. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

määruse lõppjäreldusega jätta S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

materjalid läbi vaatamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks korrigeerida maakohtu määruses esitatud põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega.

7. Esmalt lükkab ringkonnakohus ümber S. Veedi seisukoha, mille kohaselt kuulub tema

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus lahendamisele KarS §-s 761

sätestatud reegleid järgides. Viidatud säte reguleerib kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on erisättega KarS § 76 suhtes, mille eesmärgiks on kehtestada erireeglid süüdimõistetu suhtes, kes on kuriteo toime pannud nooremalt kui kaheksateistkümneaastasena. Nii näevad KarS § 761 lg 1 p-d 1 ja 2 ette

võimaluse vabastada alaealine isik kohe esimesel korral ka ilma elektroonilise valve

kohustuseta, samas kui täisealiste puhul on esmase vabastamise eelduseks nõustumine elektroonilise valvega (KarS § 76 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1). Teise erisusena sätestab kõnealune

paragrahv kohustuse vabastada teise astme kuriteo või ettevaatamatusest esimese astme

kuriteo toime pannud alaealine vangistusest tingimisi ennetähtaegselt pärast poole

vangistusaja ärakandmist. Kirjeldatud erireeglite kehtestamisel on lähtutud sellest, et alaealisena kuriteo toime pannud isikud on eelduslikult vangistuse kandmise läbi kergemini mõjutatavad ning karistuse eesmärgid hõlpsamini saavutatavad ka lühema karistusaja reaalse ärakandmisega.

8. S. Veedi kannab karistust Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi kuritegude eest, mis olid toime pandud alates 31. märtsist 2015. Seega oli 31. mail 1996 sündinud S. Veedi nende

kuritegude toimepanemise ajal täisealine. Viru Maakohtu 27. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud karistusele on KarS § 65 lg 1 alusel liidetud Tartu Maakohtu 11. juuni 2015. a

otsusega mõistetud karistus. Selle otsusega karistati S. Veedit samuti täisealisena toime pandud kuritegude eest, ent KarS § 65 lg 2 alusel on mõistetud karistusele liidetud Tartu 2 2

Maakohtu 9. detsembri 2014. a otsusega mõistetud rahaline karistus ja Tartu Maakohtu 6. novembri 2014. a otsusega mõistetud vangistus, mis omakorda moodustati KarS § 65 lg 1 alusel liitmise teel Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a otsusega mõistetud vangistusega. Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a, 6. novembri 2014. a ja 9. detsembri 2014. a otsusega karistati S. Veedit kuritegude eest, millised ta oli toime pannud alaealisena. Järelikult kannab S. Veedi liitkaristust kuritegude eest, millest varasemad on ta toime pannud alaealisena.

9. Eelnevast nähtub, et S. Veedi on küll alustanud kuritegude toimepanemist alaealisena, mille eest on teda korduvalt karistatud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast täisealiseks saamist. Viimase kahe otsusega on S. Veedit karistatud täisealisena toime pandud kuritegude eest, sh Tartu Maakohtu 11. juuni 2015. a otsusega tegude eest, mis olid toime

pandud Tartu Maakohtu 6. novembri 2014. a otsusega kohaldatud katseajal. Asudes seisukohale, et S. Veedi tuleks vangistusest KarS § 761 lg 2 alusel tingimisi ennetähtaegselt

vabastada, kujuneks põhjendamatu olukord, kus katseajal uute kuritegude toimepanemine tuleks süüdimõistetule kasuks. Kui uued kuriteod ei oleks toime pandud katseajal ning poleks toimunud kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmist, ei tõusetuks küsimust KarS § 761 rakendamisest: süüdimõistetu kannaks karistust üksnes täisealisena toime pandud kuritegude eest ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohalduksid KarS §-s 76 sätestatud üldreeglid. Seetõttu on kriminaalkolleegium seisukohal, et S. Veedi suhtes KarS

§-s 76 1

sätestatud erireeglid ei kohaldu ning tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda KarS §-st 76.

10. S. Veedi kannab karistust teise astme kuritegude eest. Järelikult tuleb tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegade arvutamisel lähtuda KarS § 76 lg 1 p-dest 1 ja

2. Nendest sätetest nähtub, et esimene võimalus vabaneda vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega avanes S. Veedil pärast ühe kolmandiku karistusaja ärakandmist, s.o 24. detsembril 2015, ning ilma elektroonilise valveta pärast poole karistusaja ärakandmist, s.o 23. aprillil 2016. Esimest korda arutas maakohus

S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 2. veebruaril 2016, jättes

11. veebruari 2016. a määrusega süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Ehkki kohus piirdus määruses üldise viitega KarS §-le 76 ega analüüsinud

S. Veedi suhtes elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust, tuleb kinnipeetava kantud karistusaega arvestades määrusest aru saada nii, et tema ennetähtaegset vabastamist arutati KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Kohtumäärus jõustus 2. märtsil 2016. VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 1 alusel edastab

vanglateenistus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaeg täitus S. Veedil 23. aprillil 2016, ent selleks ajaks ei olnud veel möödunud kuus kuud viimase määruse jõustumisest. Seega tuleb vanglal edastada materjalid

S. Veedi ilma elektroonilise valveta tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule 2. septembril 2016.

11. Eelnevast lähtuvalt soostub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuli S. Veedi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid jätta läbi vaatamata, ent juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus maakohtu määruses esitatud põhjendusi. S. Veedi määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 3 3

4 4