4-16-1091/24 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2016 Paide Väärteoasja number

4-16-1091 Kohtunik Ingrid Niinemägi

Väärteoasi S.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 15.01.2016 kiirmenetluse otsusele nr 5410,16,000087

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja Piirivalveamet

Lääne prefektuuri Paide

politseijaoskonna kaudu, asukoht Tallinna 12 Paide, esindaja Ragne Tusis Menetlusalune isik (kaebuse esitaja)

S.J, isikukood XXX, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.J kaebus ja tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 15.01.2016 kiirmenetluse otsus nr 2510,16,000087.

2. Lõpetada S.J suhtes väärteoasja nr 2510,16,000087 menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda

(VTMS § 38 lg 1, KrMS § 183).

4. Eesti Vabariigil hüvitada S.J-ile riigieelarve vahenditest menetluskuluna 1194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) sealhulgas käibemaks 199 eurot, eurot, valitud kaitsja põhjendatud tasu ja 19.29 eurot sõidukulu. (üheksateist eurot ja 29 senti)

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav.

Asjaolud ja kaebus S.J on karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide p olitseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr 2510,16,00087 Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis 15.01.2016 kella 09.03 ajal Järva maakonnas xxxxx vallas mootorsõidukit xxxxx xx xxxxx reg nr xxxxxx kiirusega 111 +/-4 km/h. Suurim lubat

ud sõidukiirus teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas S.J lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. S.J karistati LS §

227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 60 eurot.

2 (3)

S.J leiab, et kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid talle etteheidetava teo toimepanemises, tuleb eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruses nr 78 “Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” (edaspidi Määrus nr 78). Määruse nr 78 § 8 sätestab nõuded mõõtmise kohale. Tulenevalt Määruse nr 78 § 8 p-st 3 ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral. Kaebuse kohaselt valitses 15.01.2016.a kella 9 paiku sõidukiiruse mõõtmise kohas tugev tuisk. Kohtuvälise menetleja ametnikud palusid menetlusalusel isikul xxxxxx söögikoha juurest (sõiduki peatamiskoht) sõita edasi laiema koha poole, märkides, et sellise ilmaga on peatamiskohas ohtlik seista. Samuti on kohtuvälise menetleja ametnikud märkinud kiirusemõõturi kasutamise protokolli lahtrisse “lumesadu” ja “lumi”. Asjaolu, et kiiruse mõõtmise tehiolud

mõõtmise hetkel ei olnud aga tegemist tavalise lumesajuga, vaid tuiskas tugevalt, soovib menetlusalune isik tõendada tunnistaja HV ütlustega, samuti lisab menetlusalune isik kaebusele

EMHI ametliku vastuse menetlusaluse isiku päringule ilmaolude kohta Paide piirkonnas 15.01.2016.a kella 9 ajal. Seega on kohtuvälise menetleja ametnikud menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõtes eiranud

Määruse nr 78 § 8 p-s 3 sätestatut ega pole järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Arvestades eeltoodut ei saa kaitsja hinnangul käesolevas väärteomenetluses koostatud kiirusemõõturi kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine.

Täiendavalt märgitakse kaebuses, et kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses ning kiirusemõõturi kasutamise protokolli märgitud liikumiskiiruse mõõtmise koht (Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa mnt xx km) on ekslik. Menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõdeti maantee ääres asuvast parkimistaskust, (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx km), seega on kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 57 lg 1 p 6 nõudeid.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõõtmist teostanud politseiametnik ei ole rikkunud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodikat, kuna 15.01.2016 kella 09.00 ajal ei esinenud Keskkonnaagentuuri andmetel tugevat lumesadu ning nähtavus oli 1,5-4 km. Starker II MDR kasutusjuhendis kirjeldatakse kiirusmõõturi tööparameetrid, mille kohaselt radari tundlikkuse seadistamisel maksimaalsele (SEn) tasemele, avastab seade läbipeegelduvad objektid vähema peegeldumisvõimega objektide seast tasasel maastikul ½ miili (800 meetri) kauguselt või kaugemalt.

Kohtu seisukoht

1. Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse S.J-ile rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele kiirmenetluse otsus (tl 25-26), kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 27), Keskkonnaagentuuri andmed 15.01.2016 ilmastikuolude kohta (tl 12) ning tunnistaja RR ja H V ütlused.

2. Käesolevas väärteoasjas on keskseks küsimuseks ilmastikuolud kiirusemõõtmise hetkel. Vastavalt

Keskkonnaagentuuri andmetele oli 15.01.2016 Eestis ilm pilves ja sadas lund, seahulgas xxxxx piirkonnas. Kohati tuiskas, sest tuule kiirus ulatus puhanguti 5,4 meetrini sekundis. Nähtavus oli x ja

3 (3) Väike-Maarja vaatlusjaamade andmetel 1,5-4,0 km (tl 12). Seda, et ilmastikuolud olid rasked, sadas lund, mis kohati oli tihe ning tuiskas, kinnitab ka kaebaja ning tunnistaja HV, samuti tunnistaja R R. Halb nähtavus ja lumesadu kajastub ka kiirusemõõturi kasutamise protokollis (tl 27). Tunnistaja Riho Raha on nõustunud, et lumesadu oli tugev, kuid oli seda kohati ning väidab, et antud kiirusemõõturi näit saadi hetkel, kui sadas üksikuid helbeid, mistõttu ei saanud lumesadu mõjutada saadud näitu. Kohus leiab, et viimatinimetatud tunnistaja ütlused selle kohta, et sadas üksikuid helbeid, mis ei takistanud kiirusemõõtmist, ei ole kooskõlas teise tunnistaja ja kiirusemõõturi kasutamise protokollis antud ilmastikuolude kirjeldusega ega ole usutavad. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 “Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” § 8 p-st 3 (edaspidi Määrus nr 78) ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral. Kohus nõustub kaebajaga, et eeltoodud sättes sisalduva keelu mõte seisneb selles, et tugev lumesalu neelab ja hajutab radarisignaaali. See omakorda vähendab mõõtmisulatust ning radar võib mõõta langeva lume kiirust. Ainuüksi väide, et kohtuvälise menetleja ametnik on pikaajaliste kogemustega ning pädev ka halbades oludes kiirust mõõtma, ei kõrvalda kahtlusi mõõtetulemuse osas. Tunnistaja Riho Raha on ka ise tunnistanud, et sademed vähendavad mõõtmisulatust. Väärteoasjas ei ole kogutud muid S.J süüstavaid tõendeid.

Kuigi sätestatud ei ole menetlustoimingu salvestamise kohustust, võimaldanuks see hajutada kahtlused S.J süüdiolekus. Neid kahtlusi ei kõrvalda ka tema poolt kiirmenetluse otsuses väljendatud kahetsus.

3. Antud väärteoasjas on vaieldud ka liikumiskiiruse mõõtmise koha, s.o. Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa mnt xx.km, üle. Vaidlust ei ole selles, et kiirust mõõdeti Tallinna poolt arvates pärast xx.kilomeetri posti ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et pärast 85.kilomeetri posti algab xx.kilomeeter. Seega on kiirmenetluse otsuses ja kiirusemõõturi kasutamise protokollis märgitud rikkumise koht 86.kilomeeter iseenesest õigesti ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS §

57 lg 1 p 6 nõudeid.

4. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõendid ei anna alust tõsikindlalt tuvastada, et S.J pani toime talle süüks pandava väärteo. VTMS § 2 kohaselt kohalduvad väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätted, arvestades väärtoemenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS

§ 7 lg-s 3 on sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Kuna kaebaja sõiduki mõõtmispaigas valitsenud tehiolud ei olnud kooskõlas Määruse nr 78 § 8 p-s 3 sätestatuga, ei ole kiiruse mõõtmisel kasutatud ajakohast mõõtemetoodikat ning mõõtmistulemuste jälgitavus ei ole tõendatud MõõteS § 5 mõttes. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kui teos puuduvad väärteotunnused, tuleb alustatud menetlus lõpetada.

5. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 183 lg-st 1 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. S.J kaitsja on esitanud taotluse õigusabitasu hüvitamiseks 9 tunni ja

19 minuti eest summas 1338 eurot ja õigusabikulu 19.29 euro hüvitamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabitasu on 8 tunni ja 19 minuti eest summas 1194 eurot, sealhulgas käibemaks 199 eurot ja kuluna sõidukulu 19.29 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik