3-15-191/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-191

Haldusasi

KL (endine KK) kaebus Harku ja Murru Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

7000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – KL

Vastustaja – Harku ja Murru Vangla, volitatud

esindaja Merit Jõgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Harku ja Murru Vangla poolt kohtule 11.11.2015 esitatud fotod (9 lehel)

haldusasja nr 3-15-191 materjalide juurde.

2. Rahuldada KL apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-191 ja teha asjas

uus otsus.

4. Rahuldada KL kaebus osaliselt ja mõista Harku ja Murru Vanglalt KL kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot.

5. Mõista Harku ja Murru Vanglalt KL kasuks välja menetluskulud summas 16,7 eurot.

6. Mõista Harku ja Murru Vanglalt riigituludesse riigilõiv summas 9 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-191

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KL viibis 2014. aastal kinnipeetavana Harku ja Murru Vanglas. 2014. a juulikuus muutus ilm

väga soojaks, nii et mõnel päeval mõõdeti väljas varjus üle 30 kraadi. KL oli siis 61-aastane

ning tal oli probleeme südamega.

2. KL esitas 24.07.2014 Harku ja Murru Vanglale avalduse (tl 32), milles märkis, et

kinnipeetavate elamistingimused on seoses nädal aega kestnud kuumalainega vastuvõetamatud.

Avalduse kohaselt on KL kambris aknaaluseid voodeid 9 kinnipeetavale ja kambris on kokku

14 kinnipeetavat. Seejuures on KL enda voodi peal temperatuur päikese käes 45-55 kraadi ning

lõõmava päikese eest pole võimalik varjuda, kuivõrd akendel puuduvad päikesevarjud ja

kambrites ei vasta ventilatsioon nõuetele, mistõttu on talumatult palav ja õhk kambris ei liigu.

Abi ei ole ka ühest väiksest ventilaatorist. Terve korruse peale pole ainsatki külmikut, mille abil

saaks jääkuubikuid tehes kuumust leevendada. Vangla juhtkond ei ole midagi teinud, et vältida

kaebajal infarkti, insuldi või kuumarabanduse tekkimist. KL-l on olnud kaks infarkti ning

õhutemperatuur tõuseb iga päevaga. Seejuures ei ole kinnipeetavatel lubatud aknaid ise katta.

KL palus avalduses korraldada akende ülemistele pooltele päikesevarjude paigaldus, leida

töötav sügavkülmaga külmik ja lisaventilaator.

3. Harku ja Murru Vangla teavitas 30.07.2014 kirjaga nr 5-9/14/338-2 (tl 33) KL, et eraldas

29.07.2014 tema kambrisse lisaventilaatori. Vangla selgitas, et vaate takistamise, järelevalve

raskendatuse ning võimaluste puudumise tõttu ei paigaldata akendele päikesevarjusid. Samuti

ei paigaldata eluosakonda külmkappi.

4. KL esitas 28.08.2014 Harku ja Murru Vanglale avaldus-kaebuse (tl 34), milles nõudis, et

vangla vabandaks tema ees kirjalikult ja tunnistaks oma viga kuumalaine ajal süülise käitumise

osas. Kuumalaine periood kestis 15.07-15.08 ning oli väga piinarikas. Seejuures ei olnud abi

24.07.2014 avaldusest, kuivõrd sellele vastati alles 30.07.2014 ja ka siis ei leevendatud tema

kannatusi. Vangla on rikkunud inimõigusi, piinanud KL kuumaga, kohelnud teda alandavalt ja

diskrimineerivalt. KL sõnul on ta südamehaige ning vangla on seadusevastase käitumisega

kuumalaine ajal tekitanud talle süüliselt füüsilisi ja hingelisi vaevuseid ning seadnud ohtu tema

elu ja kahjustanud tervist.

5. Harku ja Murru Vangla teatas 02.10.2014 kirjaga nr 5-9/14/338-4 (tl 35) KL-le, et tema

24.07.2014 avaldusele vastanud finants- ja majandusosakonna juhataja toimis seadusega

ettenähtud piirides. KL kirjast ei nähtu, kuidas sattus ohtu tema tervis ja milles tervisekahjustus

väljendus. Seetõttu asus vangla seisukohale, et kuniks vastupidist pole tõendatud, ei ole KL

tervislik seisund kuumalaine perioodil oluliselt muutunud ning kahju tervisele ei ole tekitatud.

Vangla ei ole KL õigusi rikkunud ning põhjus vabandamiseks puudub.

3-15-191

3(11)

6. 31.10.2014 esitas KL Harku ja Murru Vanglale kahjunõude (tl 36) mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 7000 eurot. KL kambris on katmata, mitte avatav, trellitatud 2x3 m

suurune aken, mille kaudu päike kambrit soojendab. Vangla jättis KL tahtlikult lukustatud

osakonda piinlema ega võtnud süüliselt ja pahatahtlikult midagi päikesepiste ja kuumuse vastu

ette. Samuti ei ole vangla tema pöördumistele seaduses ettenähtud tähtaegadel vastanud. Sellega

on vangla KL alavääristanud ja rikkunud tema õigusi. Südamehaige kinnipeetava kuumalaine

ajal abitusse seisundisse jätmisega on vangla seadnud tahtlikult ja süüliselt ohtu tema elu,

rikkudes tema õigusi ja vabadusi ühe kuu jooksul ning tekitades süüliselt KL-le väärikust

alandava olukorra koos tervise kahjustamisega. KL oli sunnitud viibima kuumal ajal luku taga

ja värske õhu puuduses (sundventilatsioon puudub), mistõttu tekkisid tal tasakaaluhäired,

õhupuudus ja mälulüngad. Selline olukord tekitas KL stressi, ängistust, pidevat pingeseisundit

ja meeleolulangust. Ta tundis end abituna, alandatuna ja täielikult ametnike meelevallas

olevana.

7. Harku ja Murru Vangla jättis 17.12.2014 otsusega nr 5-9/14/338-6 (tl 38-40) KL kahjunõude

rahuldamata.

Vangla vabandas kaebaja 28.08.2014 avaldusele vastamisel tähtaja ületamise eest.

Kuumalaineperioodiks Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 p 1 mõttes saab pidada perioode

27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.2014, kui temperatuur oli suurema osa päevast üle

30 kraadi. Vangla mõistab, et kuum periood võis olla ebamugav, kuid see oli ebamugav

enamusele Eestis viibinud inimestele. Vanglateenistus tagas kuumal perioodil täiendavate

ventilaatorite olemasolu ja samuti oli vesi kinnipeetavatele kogu aeg kättesaadav. Jääkuubikute

mittevõimaldamine ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamiseks ega põhiõiguste rikkumiseks.

Arvestades Eesti kliimat ja vangla arhitektuurilist lahendust, ei ole akende ette aknavarjude

paigutamine põhjendatud. Samas on vanglas mistahes visuaalset vaadet segavad katted ja varjud

julgeolekuohust lähtuvalt keelatud. KL kirjeldatud tervise kahjustumine ega selle seos vangla

tegevusega ei ole tõendamist leidnud. KL juurde ei ole tehtud ühtegi väljakutset

kuumarabanduse tõttu ning ta ei ole esitanud meedikutele ka ühtegi sellesisulist pöördumist.

8. KL esitas 26.01.2015 kohtule kaebuse (tl 7-7p, 17-18) kuumalaine ajal 15.07.- 15.08.2014

mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju nõudes seoses väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja palus mõista Harku ja Murru Vanglalt välja tema

kasuks hüvitis kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem kui 7000 eurot, ning hüvitiselt arvestatav

viivis ja muud sellele lisanduvad maksed.

1) Kaebaja viibis 2014. a suvel kuu aja jooksul kuumalaine ajal ebainimlikes

kinnipidamistingimustes. Teda piinati kuumusega. Kambris ei olnud võimalik päikese eest

varjuda, sest akendel puudusid päikesevarjud, ise aknaid varjata ei tohtinud, sundventilatsioon

puudus, õhk kambris ei vaheldunud ning väikesest kuuma õhku ringiajavast ventilaatorist oli

rohkem kahju kui kasu. Kaebaja paiknes kinnises osakonnas, kus tema kambri nr 100 kõrval

asuv duširuum oli pidevalt lukustatud, mistõttu oli takistatud keha jahutamine ka külma veega.

Seejuures puudus korrusel külmik, millega oleks saanud teha jääkuubikuid. Kaebaja väitel oli

sisetingimustes perioodil 15.07–15.08.2014 temperatuur pidevalt 40-60 kraadi ning kaebajale

kui eakale infarkti üle elanud südamehaigele ja raske puudega invaliidile eluohtlik. Kaebaja

piinles juuli keskpaigast kuni 24.07 kuumuse käes, kuid esitas seejärel vangla juhtkonnale

avalduse ühes ettepanekutega palavuse leevendamiseks. Kaebaja tehtud ettepanekus märgitud

suurte akende ülemisse äärde päikesevarjude paigaldamine ei oleks ohustanud vangla

julgeolekut, kuivõrd varjud poleks takistanud vaadet kambrisse ja sellest välja.

Sundventilatsiooni puudumist ei saa õigustada elamuseadusega, kui ei ole tagatud

elutegevuseks vajalikku õhuhulka ja selle ringlust. Vangla ei ole kaebaja ees vabandanud,

mistõttu oli ta sunnitud esitama vanglale kahjunõude.

3-15-191

4(11)

2) Kaebaja sai vanglas kuumalaine ajal ebainimlikes kinnipidamistingimustes viibimise tõttu

tervisekahjustuse. Tal hakkas nahk sügelema, ketendama ja kipitama. 21.07.2014 sai ta

nahaarsti vastuvõtule, mille käigus diagnoositi kaebajal erakorraline nahapõletik. Olukord läks

palavaga hullemaks ning 26.07 öösel hakkas tal väga paha, pea käis ringi, õhku oli vähe,

tekkisid tasakaaluhäired ja kui kaebaja soovis minna oksendama, siis ta kukkus. Samuti oli

kaebajal rinnus hingamisel valu. Kukkumise järgselt vajutas kaebaja hädaabi nupule ning ta

saadeti valvurite saabumisel kell 23.40 erakorralisele arsti vastuvõtule. Kaebajal oli juba paar

päeva järjest olnud valu südames, iiveldus, nõrkus, liigeste valu ning tasakaaluhäired.

Erakorralisel vastuvõtul sai kaebaja abi. Peale erakorralist vastuvõttu õnnestus kaebajal saada

perearsti vastuvõtule alles 25.08.2014, kus kaebaja kirjeldas samuti kuumalainest tingitud

vaevusi ning talle kirjutati välja vajalikud rohud. Seejuures soovitas arst pöörduda

närvikahjustuse probleemiga psühhiaatri poole, kelle vastuvõtule pääses kaebaja septembris.

Arst määras kaebajale kuumaga kaasnenud stressi ja rahutuse vastu antidepressandid ja rahusti.

Samuti sai kaebaja arstilt kirjaliku loa hoida enda juures nitroglütseriini tablette infarkti

ärahoidmiseks.

3) Kaebajat on ebainimlike kinnipidamistingimustega alandatud. Ta tundis end täiesti abituna

ja vanglaametnike meelevallas olevana. Kaebaja kartis järjekordset infarkti. Eriti alandav oli

asjaolu, et vaatamata kaebaja mitmetele avaldustele, ei võtnud vangla olukorra leevendamiseks

midagi ette. Vangla tegevusetus on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-ga 3. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada tingimuste

kumulatiivset mõju ning ajavahemikku, mille vältel kaebajat vastavates tingimustes hoiti.

Kaebaja pidi karistusaja lõpuni tarvitama antidepressante,

4) Analoogia korras kuulub kohaldamisele sotsiaalministri 30.06.2009 määrus nr 58

„Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ § 9 lg 3, mis sätestab

järgmist: „Ruumi siseõhu temperatuur peab olema vähemalt 19 kraadi. Siseõhu temperatuuri

tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri alandamiseks.“ Seega oleks

vangla pidanud võtma tarvitusele meetmed temperatuuri alandamiseks. Üksnes ühe ventilaatori

kambrisse võimaldamine ei olnud selleks piisav.

9. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (tl 79-81p).

1) 2014. a suvel, sh kaebuses väljatoodud perioodil (15.07.2014-15.08.2014) valitsenud

ilmaoludest saab ülevaate Riikliku ilmateenistuse andmetest, mille kohaselt oli juuli

temperatuur keskmisest soojem 2,9 kraadi ja augusti temperatuur keskmisest soojem 1,7 kraadi.

Juuli ilm oli kuni 23.07.2014 pigem jahe, kuna Harkus oli üle 25-kraadiseid päevi vaid kaks.

24.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 26,1 (kell 12), tajutav temperatuur oli 27 kraadi

ning õhuniiskus 60%.

25.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 28,3 kraadi (kell 12), tajutav temperatuur oli

sama.

26.07.2014 oli päeva maksimum temperatuur 29,2 kraadi (kell 14), tajutav temperatuur 27

kraadi.

27.07.2014 oli päeva palavaim hetk kella 14 ajal, kui termomeetri näit küündis üle 31,1 kraadi

(tajutav 29,2 kraadi) õhuniiskus oli 31% ja tuul 2,8 m/s. 30 kraadi ja enam kestis sellel päeval

kella 11.00-st kuni 17.00-ni (kokku 6 tundi).

28.07.2014 oli kõige soojemal hetkel 32 kraadi (kell 14), tajutav temperatuur oli 29,3 kraadi.

Kokku kestis 30 kraadi ja kõrgem temperatuur ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 16.00-ni,

seega kokku 4 tundi.

29.07.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 13.00, kui oli 27,9 kraadi (tajutav temperatuur

28,3 kraadi) ning kell 15.00 oli vaid 21 kraadi. Õhtu jooksul temperatuur tõusis, kuid jäi alla

27 kraadi.

3-15-191

5(11)

30.07.2014 oli kõige soojem kell 16, kui temperatuur oli 29,4 kraadi, selle hetke õhuniiskus oli

52% ja tuul 3,5 m/s (tajutav temperatuur 29 kraadi).

31.07.2014 oli kõige soojem kell 14, kui temperatuur oli 29,4 kraadi, õhuniiskus oli 92% ning

tajutav temperatuur 26,5 kraadi. Samas oli kell 16.00 temperatuur vaid 21,1 kraadi (ilm oli

pilves ja sademetega).

01.08.2014 oli kõige soojem hetk kell 15.00 kui temperatuur oli 24,2 kraadi.

02.08.2014 oli kõige soojem hetk kell 14, kui temperatuur oli 25,4 kraadi, õhuniiskus oli 60%

(tajutav temperatuur 24,7).

03.08.2014 oli väga soe päev, kuid üle 30 temperatuur ei küündinud, kõige soojem oli kell

16.00, kui temperatuur oli 30 kraadi. Siiski oli kogu päeva jooksul temperatuur üle 27 kraadi.

04.08.2014 oli kuum päev. Kõige kuumem aeg oli kella 16st kella 18-ni kui temperatuur oli

31,6 kraadi. Temperatuur oli üle 30 kraadi kella 13-st kuni kella 21-ni. Õhuniiskus oli madal

30-52%.

05.08.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 16.00, kui temperatuuri mõõdeti 31,6 kraadi.

Kokku oli päevas 6 tunni jooksul temperatuur üle 30 kraadi.

06.08.2014 oli kõige soojem kell 15.00, kui oli 31,2 kraadi (tajutav 29,9) ning 30 ja enam kraadi

oli sel päeval 6 tunni jooksul.

07.08.2014 oli päeva kõige soojem hetk kell 14 kui temperatuur oli 29,9 kraadi, samas kell

16.00 temperatuur langes 23 kraadini.

08.08.2014 oli päeva maksimaalne temperatuur 25 kraadi.

2) Kuumalaine ajaks saab lugeda perioode 27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.2014,

kui temperatuur oli suurema osa päevast 30 kraadi või enam. Kuumalaine aega oli kokku

5 päeva ning nende kahe perioodi vahel oli mõni veidi jahedam ja sademetega päev. Soe ja väga

soe periood kestis umbes kaks nädalat. Alusetud on kaebaja väited, et kuumalaine kestis kuu

aega ning ta pidi enne vanglale esimese avalduse esitamist 24.07 pikalt taluma kuuma. Näiteks

mõõdeti 17.07.2014 kell 12.00 Harku kandis sooja 20,8 kraadi. Isegi kui konkreetne number ei

anna adekvaatset ülevaadet vangla territooriumil valitsenud temperatuurist, ei ole tegemist

sellise temperatuuri erinevusega, mis annaks alust pidada vanglas valitsenud temperatuuri

kuumaks. Ilmateenistuse kodulehe kohaselt mõõdeti 18.07.2014 kell 12.00 Harkus

õhutemperatuuriks 22,8 kraadi. 20.07.2014 oli aga vaid 17,6 kraadi ja nõrk hoovihm.

23.07.2014 oli üks esimesi soojemaid ilmasid ning siis mõõdeti õhutemperatuuriks 24,5 kraadi.

Järgmisel päeval, s.o 24.07.2014 mõõdeti kell 12.00 Harkus õhutemperatuuriks 26,1 kraadi

(tajutav temperatuur 27 kraadi).

3) Vangla eraldas soojal ja kuumal ajal eluosakondadesse õhu jahutamiseks ventilaatorid ning

kinnipeetavatele oli koridori kraanikausist kogu aeg kättesaadav külm vesi. Külmkapp ei kuulu

kambri sisustusse ning seda ei saa kinnipeetav vanglalt nõuda. Samuti ei ole jääkuubikute

tegemise ja kasutamise võimalus selline õigus, mille vangla peab igal juhul tagama. Vanglal ei

ole kohustust lubada kinnipeetavaid igal ajal (külma) duši alla. Kinnipeetaval on võimalus

tegeleda pesemisprotseduuridega päevakavas sätestatud aegadel. Samuti saab ennast vajadusel,

tervist kahjustamata, parajal määral värskendada kraaniveega, millele on kinnipeetaval kogu

aeg ligipääs olemas.

4) Kaebaja antud hinnang tingimuste nõuetele mittevastavusele ei tähenda, et need oleksid

olnud vastuolus õigusaktidega. Kuumalaine ajal olid vangla tingimused rahuldavad ega

alandanud kaebaja inimväärikust. Kaebaja oli kogu vangla peale ainus kinnipeetav, kes sooja

ilma tõttu tingimuste üle kurtis. Seejuures ei registreeritud soojal ja kuumal ajal vanglas ühtegi

kuumarabandust ega tõsist kuumusega seotud intsidenti.

5) Kaebaja välja toodud nahaprobleemid ei ole seotud kuumalainega ega vangla tegevusega.

Kaebaja käis nahaarsti vastuvõtul 21.07.2014, mil olid tavapärasest isegi veidi jahedamad

3-15-191

6(11)

ilmad. Kaebajal tuvastati kõõma ja kestendava naha probleem juba jaanuaris. Samuti ei olnud

12.09.2014 toimunud psühhiaatri vastuvõtt seotud kuumalainest väidetavalt tingitud stressi ja

unetusega, kuna kaebaja ei esitanud psühhiaatrile sellekohaseid kaebusi, vaid rääkis arstile, et

tal on konfliktid personaliga ning vanglas on kõik keelatud, mistõttu on ta närviline. Vangla

arsti kanne ei kinnita ka kaebaja 26.07.2014 toimunud erakorralise vastuvõtu seotust kuumaga.

Arvestades kaebaja tervist, võis selliseid erakorralisi kaebuseid ja probleeme tulla ette mistahes

ajal ning seda ei saa seostada ilmaga. Samuti ei olnud ilmad selleks ajaks veel kuumaks läinud.

10. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Keskkonnaagentuuri andmetel tuleb kuumalaine hoiatus anda siis, kui ööpäeva

maksimumtemperatuur ulatub üle 30 kraadi ja seda kahe ööpäeva vältel. Riikliku ilmateenistuse

temperatuurimõõdistustest perioodi 15.07.-15.08.2014 kohta nähtub, et aeg, mil päeval oli

maksimumtemperatuur üle 30 kraadi, kestis 27.07.2014-28.07.2014 ja 04.08.2014-06.08.2014.

Seega esines vaidlusalusel perioodil vanglas kahtlemata temperatuurist tingitud ebamugavusi.

Riikliku ilmateenistuse poolt välja toodud temperatuurid on mõõdetud õues varjus, päikese käes

toas viibides võis temperatuur aga olla oluliselt kõrgem. Ehkki tegelik kambrisisene

temperatuur on tuvastamata, võis vahetult akna läheduses päikesepaiste käes olla toa

temperatuur kahtlemata suurem kui maksimaalsed Riikliku ilmateenistuse temperatuuriandmed

vastaval ajal.

2) Kambris voodis päikesevalguse käes viibimine ei saanud kaebajat kuuma tõttu kahjustada.

Harku ja Murru Vangla direktori käskkirjaga 14.02.2013 nr 15 kinnitatud Harku ja Murru

Vangla kodukorra (kodukord) lisa 1 kohaselt on vanglas öörahu kella 22.00-st kuni kella 6.00-ni

ning kodukorra p 5.5. kohaselt ei tohi kinnipeetavad öörahuvälisel ajal voodites magada, v.a

meditsiinitöötaja ettekirjutusel. Seega ei saanudki kaebaja kasutada oma voodit päevasel ajal

kell 6.00-22.00. Öörahu ajal ei saa aga juttu olla intensiivsest päikesevalgusest. Vastustaja

kinnitusel oli kambri uks osakonda päevasel ajal lukustamata ja avali, kuna WC ja kraanikauss

asusid koridoris. Kinnipeetavatel oli kogu aeg ligipääs kraani juurde, kus sai end külma veega

värskendada. Osakonnas on istumiskohti, sinna ei paista päike sedavõrd sisse kui

vaidlusalusesse kambrisse ning seal ei ole nii suurt akent. Kogu öörahuvälise aja on

kinnipeetaval seega võimalik viibida osakonnas ja valida kohta, kus päike peale ei paista.

Vastustaja kinnitusel oli kambris kaks ventilaatorit. Isegi kui tegemist ei olnud

kliimaseadmetega, tõi õhu liikumine palavusele siiski olulist leevendust. Ehkki temperatuur

mõõtmisel sellest ei muutu, muutub õhuliikumisest tajutav temperatuur. Kinnipeetavatel on

võimalik käia graafiku järgi õues jalutamas, raamatukogus ning korra nädalas pesemas ja kolm

korda päevas söömas, osad kinnipeetavad ka töötavad. Soojade ilmade tõttu oli kahtlemata ka

osakonnas tavapärasest soojem, samuti oli kahtlemata tavapärasest soojem ka öösel voodis

magades, kuid vangla ei sundinud kaebajat viibima intensiivse päikesevalguse käes.

3) Kuna kaebajal oli võimalik otsida päikesevarju, ei oleks märkimisväärset tulemust andnud

ka kambri akendele päikesevarjude paigaldamine. Olukorras, kui Eesti kliimas on kuumalaine

esinemine harv nähtus ning on üldteada, et Harku ja Murru Vangla suletakse lähitulevikus,

oleks akendele päikesevarjude paigaldamine olnud ebamõistlik ja ebaproportsionaalne kulutus.

Lisaks ei ole Harku ja Murru Vangla kodukorra p 1.5.5 kohaselt aknakatted

julgeolekukaalutlustel lubatud. Vastustaja ei olnud kohustatud tagama kaebajale külmikut ning

toimis külmikust keeldudes õiguspäraselt. Jääkuubikute olemasolu ei kuulu inimväärikust

tagavate tingimuste miinimumpaketti ja nende puudumine ei alanda inimväärikust.

4) Vanglas oli tagatud ööpäevaringne arstiabi. Erakorralist arstiabi antakse kohe, eriarsti

vajades saab kinnipeetav seda maksimaalselt nelja päeva jooksul. Kaebaja tervisekaardi

sissekannetest ei nähtu, et kaebajale oleks olnud välistatud tavakambris viibimine ja ta oleks

oma tervisest tulenevalt vajanud teistsugust režiimi. Tervisekaardi väljavõttelt ei nähtu ka, et

3-15-191

7(11)

kaebaja oleks meedikutele kurtnud palavate elutingimuste üle või et kaebajale oleks palavate

ilmade järgselt tekkinud sellest tulenevaid tõsiseid tervisekahjustusi. Kaebajal oli kesksuvel

vanglas palavuse tõttu kindlasti teatud ebamugavusi, ent need ebamugavused ei olnud

inimväärikust alandavad ning vangla ei olnud nende asetleidmises süüdi. Kuumast ilmast

tingitud tervisekahju tekkimine ei ole tuvastatud. Puuduvad tõendid, mis viitaks vanglapoolsele

tahtlusele tekitada selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevaid vältimatuid

ebamugavusi. Vangla paigaldas kuumade ilmade puhul kambrisse lisaventilaatori ja kedagi ei

sunnitud viibima päikesevalguse käes. Kui kaebajal oleks olnud tõsine hirm kuuma tõttu oma

tervisele, oleks sellised avaldused pidanud kajastuma tema tervisekaardil. Pelgalt kuumast

tingitud ebamugavust ei saa samastada hirmuga tervisekahjustuse ees. Paigaldades neli päeva

pärast kaebaja avalduse saamist kambrisse lisaventilaatori, tuli vangla vastu kaebaja soovile ja

tegi võimalikult kiiresti mõistliku sammu kaebaja elutingimuste parendamiseks. Miski ei viita

sellele, et vanglal oli soov tekitada kinnipeetavatele ebamugavusi. Kuumade ilmade kestus oli

vaidlusalusel perioodil lühiajaline, millest tingituna olid ebamugavused vähese intensiivsusega.

Kaebajale oli kogu aeg tagatud ligipääs külmale voolavale veele ja vangla paigaldas kambrisse

täiendava ventilaatori. Need asjaolud koosmõjus ei viita sellele, et kaebaja pidi taluma ränka

ebamugavust ja seda vangla süül. Samuti ei ole 2014. a suve osas teised Harku ja Murru Vangla

kinnipeetavad palavusest tingitud ebamugavuste pärast vanglale kaebusi ja taotlusi esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. KL palub 06.10.2015 apellatsioonkaebuses (tl 123-126) Tallinna Halduskohtu 07.09.2015

otsuse tühistada.

1) Kohtu poolt välja toodud temperatuurid ajavahemiku 24.07.2014 – 28.08.2014 kohta on

tehtud väljaspool vangla territooriumi ning välitingimustes, kus puudus päikese otsene mõju.

Seega ei seostu need siseruumis valitsenud tingimustega, milles viibis kaebaja. Vastustaja on

istungil kinnitanud, et vangla ei ole teostanud mõõtmisi siseruumis valitsenud tingimuste osas

ning vanglal puudusid selleks vajalikud vahendid. Ka kinnipeetavatel endal ei ole võimalik

teostada mingisuguseid mõõtmisi, et läbi elatud kannatusi ja inimväärikust alandavaid

kinnipidamistingimusi tõendada. Samuti on vangla esindaja kinnitanud, et siseruumides oli

tõesti palav, millele vaatamata ei pidanud vastustaja vajalikuks ega võimalikuks seal

temperatuuri mõõta. Ilmselgelt oli siseruumides temperatuur oluliselt kõrgem kui väljas.

Vanglas on päevasel ajal keelatud üksnes voodis teki all magamine, mitte aga teki peal

puhkamine või istumine. Osakonnas olevast kraanist tuli ainult leiget vett ning sellega ei olnud

võimalik end piisavalt jahutada. See kraan oli terve korruse kinnipeetavate peale ainuke ning

duširuumi uks oli lukustatud. Kraani kasutasid ka need, kes kasutasid duširuumi, sh naised.

Seega oli koos naistega kraani kasutajaid umbes 50. Lisaks ei olnud olulisel ajal päevast kraanile

üldse ligipääsu. Esiteks oli naistele ette nähtud aeg duširuumi kasutamiseks ja teiseks algas kohe

pärast seda aeg, mil duširuumi eesruumis otsiti läbi suitsetamast tulevaid meeskinnipeetavaid.

Seega ei pääsenud sinna terve tunni aja jooksul ja ukse taga töötavast ventilaatorist ei olnud

koridoris kasu. Osakonnas ei olnud külmkappi, mis oleks võimaldanud teha jääkuubikuid, kuigi

naiste osakonnas külmkapp ja selline võimalus oli. Ainuüksi see on õigusvastane, kui väga

kuumade ilmade ajal võimaldatakse inimesel end pesta ainult üks kord nädalas. Riiete

pesemisvajadus kasvas ja mitu päeva kuivavad riided suurendasid õhuniiskust veelgi.

2) Vaatamata kaebaja korduvatele abipalvetele, keeldus vastustaja kaebaja kannatusi

leevendamast ega arvestanud tema vanusest ja terviseseisundist tulenevaid erisusi. Vangla

väärkohtles sellega kaebajat. Vangla oleks pidanud vastavalt sotsiaalministri määruse nr 58 § 9

lg-le 3 võtma tarvitusele abinõud kambris valitsenud temperatuuri alandamiseks. Kaebaja

inimväärikuse alandamist ei saa õigustada sellega, et tingimuste parandamiseks tehtavad

3-15-191

8(11)

kulutused oleksid olnud ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud põhjusel, et vangla suletakse

lähiajal. Vanglal on olnud sundventilatsiooni väljaehitamise kohustus alates vangla avamisest.

3) Kaebaja pöördus südamehäirete probleemiga meditsiiniosakonna poole ka pärast 27.07.2014.

Kaebaja oli pikalt perearsti vastuvõtu järjekorras ning talle anti ööseks nitroglütseriini, nt

09.08.2014 . Kaebaja käis perearsti vastuvõtul 25.08.2014 ning kurtis, et tundis end palaval ajal

halvasti ja tal olid pistelised valud südamepiirkonnas. 09.09.2014 palus kaebaja uuesti

nitroglütseriini. Seda, et kaebajal oli hirm talle tervisekahju tekkimise ees, oleks kohus pidanud

eeldama. Kaebaja oli korduvalt läbi elanud südameinfarkti, mistõttu oli tal hirm oma tervise

halvenemise ja infarkti ees ka 2014. a suvel kuumade ilmade ajal. Kaebajal ei olnud vajadust

taotleda arstilt nitroglütseriini enne kuumalainet. Pärast kuumalainest tingitud kahjustusi on aga

selle ravimi kasutamine hädavajalik. Tegemist on kestva tervisekahjustusega.

4) Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt ei pea kinnipeetav talle alandavate

kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralist kahju tõendama. Samuti tuleb EIK praktikast

tulenevalt inimväärikust alandavate tingimuste hindamisel arvesse võtta isiku vanust ja

terviseseisundit.

5) Vastustaja on kinnitanud, et vanglas valitsesid vaidlusalusel ajal ebanormaalsed tingimused

ja südameprobleemidega isikul on äärmuslikke ilmastikutingimusi raskem taluda. Sellest

nähtub vastustaja tahtlus tekitada kaebajale kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate

kannatuste vältimatut taset. Vastustajale oli teada, et raske puudega kaebajal on

südameprobleemid ning tal on eelnevalt olnud infarktid, kuid ikka keelduti kaebajat lihtsate

vahenditega aitamast. Sellega on kaebaja inimväärikust süüliselt alandatud ning tekitatud

kaebajale hirmu tervisekahju tekitamise ees.

12. Harku ja Murru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kraanikauss, millele on kaebuses ja otsuses viidatud, ei ole mitte 50 kinnipeetava peale, vaid

kõigest ühe kambri, umbes 15-16 kinnipeetava kasutada. Ka kaebaja ise on välja toonud, et see

kraanikauss oli kogu esimese korruse meeste osakonna peale, kuid esimesel korrusel ongi üks

kamber, kus on kohti maksimaalselt 16 kinnipeetavale. Vanglas kasutavad ühte duširuumi kõik

vangla kinnipeetavad, sh naised. Naised ei kasutanud duširuumi ega konkureerinud kraanist

tulevale veele iga päev, vaid duširuumi kasutamine toimus konkreetsetel päevadel graafiku

alusel. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja viibis osakonnas, kus dušš asus, ei anna talle teiste

kinnipeetavatega võrreldes eelisõigust nõuda, et ruum oleks kogu aeg avatud ja temal sinna

ligipääs. Duširuum ongi koguaeg lukus ning vaidlusalusel perioodil ei ole keegi spetsiaalselt ja

meelega ust lukustanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks tal ei olnud

võimalik selleks ajaks, kui ligipääs veele puudus, endale kambrisse vett varuda.

2) Vangla meedikute hinnangul ei tõenda nitroglütseriini kambrisse väljastamine kuumast

tekkinud tervisehäireid. Tegemist on käsimüügiravimiga, mida kasutatakse südame

isheemiatõvest tingitud stenokardia (südame) valude kõrvaldamiseks. Tegu on nn esmaabi

rohuga, mis peaks mõjuma kohe ja kiiresti. Kaebajal olid südamehaigused diagnoositud juba

enne vangistust ning nitroglütseriin oli talle vajalik just seepärast. Samuti ei sobi nimetatud

ravim püsiravimiks, kuna selle sagedasel kasutamisel kaob ravimi toime. Isiku enesetunnet võis

kuumus mõjutada, kuna südamehaigetel ongi äärmuslikke ilmastikutingimusi raskem taluda,

kuid see on nii ka vabaduses olevatel inimestel. See, et südamehaigel tekivad aegajalt

pitsitustunded rinnus, on üsna sagedane ja tavaline. Kaebaja oli tavapärasel jälgimisel ning tema

tervislik seisund ei vajanud sekkumist ega statsionaarsele ravile paigutamist.

3-15-191

9(11)

3) Vastusele lisatud fotodest nähtub, et koridoris ei ole akent, duširuumi eesruumi aken jääb

üldiselt varju ning kinnipeetavate kasutuses olev kraan on korralik ja 16 kinnipeetava peale

piisav. Kinnipeetavate tingimused ei ole ideaalsed, kuid kindlasti ei ole tegemist inimväärikust

alandavate tingimustega ja seda ka lühiajaliste väga soojade ilmadega. Uksed olid avatud (v.a

duširuum) ning kinnipeetavatel võimaldati liikuda. Duširuumi eesruumi on paigaldatud

sundventilatsioon ning kuna ruumide uksed on avatud, avaldab see mõju ka kinnipeetavate

eluruumile ja koridorile.

4) Vangla üks kohustustest on maksumaksja raha mõistlik ja otstarbekas kasutamine. Vangla ei

saa endale lubada mittevajalikke ja ebaotstarbekaid kulutusi. Pealegi ei ole vanglal võimalik nii

kiiresti nii suuri kulutusi teha ning peale sooja perioodi lõppu ei ole sellistel kulutustel enam

eesmärki ega otstarvet. Kuum periood kestis juuli lõpust augusti alguse päevadeni ning pärast

seda olid ilmad juba vihmased ja jahedad, nagu ka järgnev suvi. Ühekordse ja lühiajalise

olukorra leevendamiseks nii olulise kulutuse tegemine ei olnud põhjendatud. Kinnipeetavatele

sai lühiajaliselt pakkuda sooja ilma vastu leevendust muude vahenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, Tallinna

Halduskohtu 07.09.2015 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus osaliselt rahuldada.

14. Kaebaja soovib Harku ja Murru Vanglalt talle 2014. a suvel kuumade ilmade ajal valitsenud

tingimustes viibimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt saab isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud

võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu

lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RVastS § 9 lg 1 kohaselt

võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on eelnimetatud sätete kohaselt väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eelduseks, et eelnevalt tuvastataks nii kahju tekkimine, avaliku võimu kandja

õigusvastane süüline tegevus kui põhjuslik seos nende vahel.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema

inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või

ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja

inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste

olemust. VangS § 45 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse

alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris

elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri; kambris peab olema

aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vabariigi Valitsuse

26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (määrus nr 38) p-i 6

järgi peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese

elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Sama määruse p 7 sätestab, et õhu

temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama

kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või

hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel

ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis

kasutatavate sisekliima normide alusel. Määruse p-i 12 järgi võib ruume edasi kasutada

eluruumidena hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta nõuete punktidele 3-10,

3-15-191

10(11)

kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid

ümber ehitada vastavalt nõuetele.

16. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2014. a juuli- ja augustikuus oli ilm tavapärasest palavam,

küündides mitmel päeval üle 30 kraadi. Seda kinnitavad ka riigi ilmateenistuse andmed (vt

otsuse p 9). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kuumade ilmadega on temperatuur

siseruumides oluliselt kõrgem kui välitingimustes. Selleks, et siseruumides oleks kuumade

ilmade ajal viibimiseks inimväärsed tingimused, peab õhk ruumis olema piisavalt ventileeritud.

Kaebaja tervisekaardi andmetest (tl 83-84) nähtub, et kaebajal on olnud 2 südamelihase infarkti

ning südamerütmihäired. Seega puudub vaidlus ka selles, et kaebajal olid probleemid

südamega. Kaebajaga ühes kambris viibis kokku 14 inimest. Asja materjalidest ei nähtu, et

selles kambris oleks olnud muud ventilatsiooni kui kambrisse viidud väike ventilaator, millele

29.07.2014 lisati kaebaja palvel teine ventilaator (5 päeva hiljem, kui kaebaja seda palus).

Kambri aknad ei käinud lahti ning olid katmata, võimaldades päikesel kambrit soojendada.

Aknapinna suurus oli 2x3 m. Kuigi kaebaja sai päevasel ajal liikuda ka väljaspool kambrit, ei

saanud värske õhu juurdepääsu puudumise tõttu ka seal olla oluliselt paremad tingimused kui

kambris. Vangla sõnul oli ventilatsioon küll duširuumi eesruumis, kuid eeldada ei saa, et see oli

ka avatud uste puhul piisav, tagamaks piisavat õhuringlust ka osakonna koridoris, rääkimata

kambrist. Seega ei saanud eelkirjeldatud tingimustes olla kaebajale tagatud määruse nr 38 p-i 6

ja VangS § 45 lg 1 kohaselt nõutav elutegevuseks vajalik õhuhulk ja selle ringlus. Arvestades

kaebaja südameprobleeme, pidid kirjeldatud tingimused mõjuma kaebajale veel enam

ebamugavusi ja vaevusi tekitavalt kui kinnipeetavale, kellel tervisega probleeme polnud.

17. Olukorras, kus kambris ei saanud aknaid avada ega neid katta (Harku ja Murru Vangla

kodukorra p 1.5.5), tulnuks vanglal erakordselt kuumades oludes võtta tõhusamaid meetmeid

kui ühe kuuma õhku ringi ajava ventilaatori lisamine kambrisse. Samuti ei saanud kohtu

hinnangul kaebaja olukorra leevendamiseks olla piisav see, et tal oli võimalus võtta kraanist

leiget vett. See võis leevendada kaebaja olukorda üksnes vähesel määral. Vangla seletusest

nähtub, et duširuumid ei olnud kogu aeg kasutusel. Kui vangla ei saanud lubada kõigile kuumust

kannatavatele kinnipeetavatele lisavõimalusi duši all käimiseks, siis saanuks ta teha kaebajale

tema eriolukorda (probleeme südamega) arvestades erandi ja võimaldada end täiendavalt dušiga

jahutada. Majanduslike võimaluste puudumisega ei saa õigustada kinnipeetavale suuremate

kannatuste põhjustamist, kui see on vangla tingimustes paratamatu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei välista vangla vastutust praeguses asjas ka määruse nr 38 p-s 12 sätestatu. Seega esineb vangla

tegevuses õigusvastasus ning sellel on otsene põhjuslik seos kaebaja inimväärikust alandavates

tingimustes viibimisega.

18. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tallinna Halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus otsustab hüvitise

suuruse mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja

diskretsiooni alusel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-70-14, p 24). Kohtu hinnangul on õiglaseks

hüvitiseks kahju eest praeguses asjas 150 eurot.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kandnud halduskohtus õigusabikulusid summas 780 eurot.

Kuivõrd rahuldatud osa moodustab kaebaja nõudest 2,14 %, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista 2,14 % 780 eurost, s.o 16,7 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud

tema enda kanda.

20. HKMS § 118 lg 2 sätestatu kohaselt, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab

kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

3-15-191

11(11)

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kaebaja on olnud menetlusabi korras

vabastatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest (kummalgi korral

210 eurot), tuleb riigilõiv summas 9 eurot (2,14 % 420 eurost) mõista Harku ja Murru Vanglalt

välja riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets