2-16-3709/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

istungisekretär Sibille Jüringu osavõtul

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. mai 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-3709

Tsiviilasi

A.K. (seaduslik esindaja E.P.) hagi R.K. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1935,00 € (215 € x 9 kuud)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja E.P. (ik xxxxxxxxxxx, eluk

Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)

Kostja: R.K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post:

xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg ja koht

Menetlemise viis

11.05.2016 Pärnus, osalesid E.P. ja R.K.

lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. hagi R.K. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista R.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre A.K. (K., isikukood

xxxxxxxxxxx) kasuks ja ülalpidamiseks elatis igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras (2016.a kehtiv miinimummäär 215 € kuus) alates 01.03.2016 kuni

A.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.

3. Välja mõista R.K.lt alaealise tütre A.K. kasuks tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist,

so perioodil 01.01.2016 – 29.02.2016 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 330

eurot (2 kuud x 215 €= 430 €, millest on maha arvatud kulutused jaanuar –märts 2016 lapsele ostetud

esemetele 100 € = 330 €).

4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatis tuleb maksta hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks E.P.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr Xxxxxxxxxxx

või E.P.’i nõusolekul muule kontole, selgitusega: elatis A.le. (Kohtuotsuse 19.05.2016 tegemise

seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 3 kuu (märts – mai 2016) eest elatis muutunud

sissenõutavaks summas 645 €).

5. Tagasiulatuva elatise võlg 330 € ja hagi esitamisest kuni otsuseni sissenõutavaks muutunud elatis

645 €, kokku 975 € tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates mõistliku tähtaja jooksul

osamaksetega aasta jooksul (ca 82 € kuus), kui pooled otsuse täitmise käigus ei lepi kokku teisiti.

6. Menetluskulud jäävad kostja R.K. kanda – TsMS § 162 lg 1 ja § 164 lg 3.

7. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

2-16-3709

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, hagi asjaolud ja kostja vastus

A.K. seadusliku esindaja E.P.i vahendusel esitas 07.03.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.K.lt

elatise välja mõistmiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.01.2016, so ajast,

mil pooled elavad eraldi ja kostja rahaliselt ei toeta, kuni A.K. täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse

kohaselt R.K. saab palka keskmiselt 800 € kuus, kuid ei osale lapse ülalpidamisel, ema on

lapsehoolduspuhkusel, ainsaks sissetulekuks peretoetus 50 € kuus.

Kostja 03.04.2016 vastuses vaidles vastu, et on osalenud lapse ülalpidamises - ostnud lapsele

mähkmeid (2 pakki kuus) ja pakkunud, et ostab lapsele süüa, aga lapse ema ei soovinud. Kostja ei ole

nõus lapse emale raha andma, sest lapse ema aitab rahaga oma emal laene maksta või käib pidudel.

Ühtegi tõendit ega selget arvestust ei ole kostja kohtule oma kulutuste kohta esitanud.

Menetluse käik

Kohus 25.04.2016 määrusega selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, kohustades kostjat

täiendama oma vastust ning teatama pooli, kas kostja on hagejale elatusraha alates 01.01.2016 kuni

käesoleva ajani tasunud ja kui, siis mis summades ning esitada tasumise kohta arvestus ja vastavad

tõendid. Ühtlasi selgitas kohus kostjale alaealisele ülalpeetavale ettenähtud elatise kehtivat

miinimummäära ning PKS § 102 aluseid elatise vähendamiseks. Hageja soovis asja läbi vaatamist

kohtuistungil, kostja vastuses soovis kokkuleppele jõuda, kohus määras asja istungile. Kumbki pool

kohtu määratud tähtpäevaks 06.05.2016 kirjalikult midagi ei vastanud ega uusi tõendeid ei esitanud.

11.05.2016 istungil pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja esindaja E.P. selgitas, et on väikese

lapsega kodune, emapalka enam ei saa. Kostja teatas, et töötab AS-is Xxxxxxxxxxx laotöötajana,

keskmine sissetulek kuus 700-800 eurot. Kostja selgitusel rohkem lapsi tal ei ole, töövõimet tal

vähendatud ei ole, teab ülalpidamiskohustust, kuid ei taha lapse emale raha kanda, vaid sooviks teha

lapsele eraldi konto ja anda kaardi emale. Kostja märkis, et jaanuaris ta üldse last ei näinud. Esemetes

lapsele ostetu väärtust kumbki pool välja ei toonud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused istungil ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte

kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lg-le

1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas

vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise

väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku

vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma

alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks

2-16-3709

vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma

elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

2. Elatise maksmise määr ja viis. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et

tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud asjas sellised asjaolusid kostjalt teada ei ole.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta

ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna

ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks,

kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse üle

teisele vanemale, mitte lapsele endale. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla üldjuhul väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kattes eelduslikult ka lapse eluaseme

miinimumkulud. PKS § 102 järgi võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel

asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise

tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud.

Selliseid asjaolusid kostja ei ole esile toonud, vaid tunnistab enda kohustust lapsele elatist maksta.

Antud asjas ei ole vaidlust, et R.K. ei ole tütre ülalpidamiseks elatist maksnud alates lahkukolimisest

jaanuarist 2016, tema vastuväiteks on, et on ostnud lapsele vajalikke asju – 2 pakki mähkmeid kuus

ja on valmis raha kandma lapse arvele. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige

lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada

tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga – lapse ema on lapsehoolduspuhkusel ja

vanema palka ei saa, kostjal on olemas kindel sissetulek töötasuna keskmiselt 700-800 € kuus. Kostja

ei ole esitanud muid sisulisi vastuväiteid elatise nõudele peale selle, et ei soovi ema kontole raha

kanda. Riigikohus on korduvalt selgitanud oma lahendites, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise

tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale, kes peab

tagama lapsele kõik vajaliku (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-172-11). Lapse kontole võib

maksta elatist vaid last kasvatava vanema nõusolekul.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks minimaalses määras elatise

välja alates hagi esitamisest 07.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Vastavalt

PKS § 100 g 4 järgi elatist makstakse ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei

või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates

01.01.2016 kehtiva töötasu alammäära 430 € järgi on sel aastal elatise miinimum 215 € kuus.

3. Tagasiulatuva elatise nõue. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise

mõistab kohus välja ühe summana kogu perioodi eest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates

01.01.2016, mil vanemad läksid lahku ja kostja enam last rahaliselt ei toetanud. Elatise

miinimummäära järgi moodustab elatise võlg perioodi 01.01.2016 – 06.03.2016, so 3 kuu ja 6 päeva

eest 688,02 eurot (3 kuud x 215 + 43,02). Kostja ei ole tõendanud vabatahtlikult hagejale elatise

maksmist, kuid kinnitab et on ostnud lapse jaoks iga kuu 2 pakki mähkmeid (tlk 29), millega lapse

ema 06.04.2016 kirjas kohtule ka nõustus (tlk 33) . Kuigi kostja ei ole oma kulutusi tõendanud, peab

kohus võimalikuks toodud asjaoludel ja veebis üldiselt kättesaadavate andmete põhjal (1 paki

mähkmete hind keskmiselt 15-17 €) lugeda kostja poolt 2016.a esimese 3 kuu jooksul lapsele tehtud

kuludeks 100 € (3 x 33), mis tuleb arvata maha tagasiulatuva elatise võlast.

4. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus

määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 g1 alusel jäävad

menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so antud asjas kostja R.K. kanda. Kohtule

teadaolevalt asjas menetluskulusid hageja poolel tekkinud ei ole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk

Kohtunik